1
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.11.2011 esitas Julianus Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M M vastu 145,69 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. 12.12.2011 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule saadetud e-posti aadressil: xxxx. Nimetatud aadressilt saatis võlgnik ka kinnituse makseettepaneku kättesaamise kohta. Samalt aadressilt saatis võlgnik ka makseettepanekule vastuväite. 24.08.2012 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse üle hagimenetluses jätkamiseks Viru Maakohtule.
lg 1 tulenevalt kohustas kohus avaldajat tõlgniku vastuväite tõttu esitama hagimenetluses jätkamiseks põhjendatud nõudega hagiavaldust. 26.11.2012 laekus kohtule Julianus Inkasso OÜ hagiavaldus M M vastu esitatud võlgnevuse ja viivise, kokku 145,69 euro nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 23.12.2007 liitumislepingu nr 1648039, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt. Oma allkirjaga lepingul on kostja kohustunud täitma ka lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti on esitanud kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. 30.09.2010 loovutati kostja vastu nõue põhisummas 72,87 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale - OÜ-le Julianus Inkasso. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viiviste tasumist summas 72,82 eurot (viiviseid on arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga alates 18.04.2008 kuni 13.09.2012 kokku summas 175,87 eurot. Hageja on vähendanud arvestatud viivist põhivõla summani ja nõuab viivise hüvitamist summas 72,82 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 146,69 eurot väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. 2 Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud lepingust ja üldtingimustest, samuti arved ja viivise arvestus, ärakiri nõude loovutamise teatisest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, võimaldades nii kostjale olla kohtu poolt ära kuulatud. 01.03.2013 kohtuistungile kostja ei ilmunud; kohtusse mitteilmumise põhjust ei ole kostja teatanud. Hageja esindaja kinnitas, et kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud, samuti ei ole peale hagi kohtusse esitamist hagejaga ühendust võtnud. Kostja kohtuistungile mitteilmumise tõttu palus hageja esindaja teha kohtul asjas tagaseljaotsus ning hagi rahuldada hagiavalduses toodud asjaoludel ja ulatuses. Samuti palus hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja need ka rahaliselt tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks määrata. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on väljastanud kostjale kohtukutse 01.03.2013 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. Kostja on nimetatud kohtukutse 05.02.2012 isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ole ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei ole hagejale ega ka kohtule teatanud. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat kohtuistungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole ka hagiavaldusele kohtu poolt nõutud tähtajaks vastust esitanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on olnud piisavalt aega soovi korral oma vastuväidete esitamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei pea kohus kohtuistungi edasilükkamist enam põhjendatuks.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata saadud teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täit3 misega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavaldusele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 145,69 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 72,87 eurot ja viivis – 72,82 eurot. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja poolt menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud kokku summas 234,78 eurot, sellest riigilõiv summas 75 eurot, ja hageja poolt kantud õigusabikulud summas 159,78 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu maksekorralduse nr 1854, 13.09.2013 alusel summas 27,07 eurot, ja maksekäsu kiirmenetluses 30.11.2011 - summas 47,93 eurot. Hageja poolt tehtud õigusabikulusid summas 159,78 eurot tõendab OÜ Julianuse Inkasso Õigusbüroo arve 1318569, 13.09.2012)
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 23. aprillil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.