) § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 225 559,50 eurot ja vara puudub (tl 28-40). Võlgnikul tekkisid maksuvõlad pika maksuvaidluse tõttu Maksu- ja Tolliametiga. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutine pankrotihaldur märkinud üleüldise majanduskriisi kui ka võlgniku juhatuse suutmatuse analüüsida ja hinnata kinnisvaraturgu mõjutatavaid (ohu)tegureid ning sellest tulenevalt juhatuse suutmatus võlgniku tegevust vastavalt olukorrale ümber korraldada. 2011.a ja 2012.a majandusaasta aruannetest nähtuvalt nimetatud aastatel võlgniku majandustegevus puudus. Võlgniku juhatuse liige on ise selgitanud, et nõuete ja ettemaksete summas 318 239 eurot ebatõenäoline laekumine ilmnes 2013.a jaanuari lõpus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis võlgniku püsiv maksejõuetus tekkida hiljemalt 2012.a IV kvartalis, kuid pankrotiavalduse esitamise kohustuse täpsema täitmata jätmise aja tuvastamiseks tuleb läbi viia finantsanalüüs. Objektiivselt püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemiseks tuleb anda terviklik hinnang äriühingu varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Kohus leiab, et esitatud asjaolud ei anna piisavalt alust arvata, et võlgniku juhatuse liige on toime pannud kuriteo tunnustega teo (KarS § 385¹). 2 2-13-6759 Ajutine pankrotihaldur ei ole aruandes märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ega tagasi nõuda.
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 15.03.2013 määrusega määras kohus
alusel pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasutud ei ole.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu (
lg 1 p 2).
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 18,25 töötunni eest 1642,50 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub
lg-le 4 tuginedes hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot riigi vahenditest. Kohus leiab, et
Ajutise pankrotihalduri tasu ja kantud kulutused kuuluvad väljamaksmisele võlgniku varast (
lg 8).
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt ajutisele haldurile tasu välja maksta. Seega kuulub ajutisele pankrotihaldurile hüvitamisele määratud tasust riigi vahenditest väljamaksmisele 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetatud juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab 10 aastaks vastutavaks dokumentide hoidjaks HR’a ning edastab käesoleva määruse vastava kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 46 lg 2). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
3 2-13-6759 /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.