3-12-182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-182 Haldusasi SkyPark OÜ

) § 2 lg 2 ps 2 nimetatud erand, kuna teave ei asu majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures /tl 16-17/.

2. veebruaril 2010 edastas kaebuse esitaja Ettevõtlusametile kirja, milles selgitas, millisel põhjusel ei ole tema hinnangul Pärnu mnt 139e jahutusvedeliku mahutil asuv teave käsitatav reklaamina.
3. veebruari 2012 kirjas selgitas Ettevõtlusamet, et tegemist on reklaamiga, mille eest tuleb esitada reklaamimaksu maksudeklaratsioon /tl 18-20/.
5. märtsi 2011 korraldusega nr 5-1.5/385 Ettevõtlusamet kohustas SkyPark OÜ-t esitama reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid 5 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates /tl 21/.
6. märtsil 2011 esitas kaebuse esitaja reklaamimaksu maksudeklaratsiooni, milles jättis reklaami lühikirjelduse, reklaampinna asukoha jm deklaratsiooni väljad täitmata /tl 23/.
8. märtsi 2011 korralduse nr 5-1.7/495 alusel alustas Ettevõtlusamet SkyPark OÜ üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas reklaamimaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust alates
9. aastast.
10. septembri 2011 korraldusega nr 5-1.6/1063 otsustas Ettevõtlusamet läbi viia vaatluse ning samal päeval viis ka läbi vaatluse ja koostas vaatlusprotokolli nr 5-7.1/405 /tl 30-33/.
11. septembril 2011 esitas kaebuse esitaja seisukohad vaatlusprotokolli kohta /tl 39/.
13. septembril 2011 koostas Ettevõtlusamet SkyPark OÜ-le kontrollakti nr 5-6/4, millele kaebuse esitaja esitas
14. septembril 2011 eriarvamuse /tl 35-42/.
16. septembril 2011 koostas Ettevõtlusamet korralduse nr 5-1.7/1126 dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks, kohustades SkyPark OÜ-t andma täiendavat teavet maksukohustuslase kasutuses oleval territooriumil läbi viidud väliürituste kohta /tl 43/, millele kaebuse esitaja vastas
17. oktoobri 2011 kirjaga /tl 43-45/.
18. septembri 2011 korraldusega nr 5-1.7/1135 kohustas ettevõtlusamet TERE aktsiaseltsi esitama teavet seoses maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisega. TERE aktsiaselts edastas vastuse
19. oktoobril
22. detsembril 2011 tegi Ettevõtlusamet SkyPark OÜ-le maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46, § 92 lg-te 1 ja 2, § 95 ja § 98, Tallinna Linnavolikogu 12.12.2002 määruse nr 75 „Reklaamimaksumäära kehtestamine“ (edaspidi reklaamimaksumäärus) ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (edaspidi 2 Määrus nr 44) alusel maksuotsuse nr 5-1.1/1367 (edaspidi Maksuotsus), millega määras kaebuse esitajale täiendavalt tasumisele reklaamimaksu 13 598,11 eurot /tl 52-55/.
23. 27.01.2012 esitas SkyPark OÜ Tallinna halduskohtule kaebuse Maksuotsuse tühistamiseks, taotledes samas esialgse õiguskaitse korras Maksuotsuse täitmise peatamist /tl 114/.
24. 30.01.2012 määrusega jättis kohus rahuldamata SkyPark OÜ esialgse õiguskaitse taotluse /tl 58-59/. Tallinna ringkonnakohtu 02.02.2012 määrusega jäeti kaebuse esitaja määruskaebus Tallinna halduskohtu 30.01.2012 määruse tühistamiseks samuti rahuldamata /tl 64-66, 100-102/.
26. veebruari 2012 kohtumäärusega võttis Tallinna halduskohus SkyPark OÜ kaebuse menetlusse /tl 70/.
27. märtsil 2012 esitas Ettevõtlusamet kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 112-116/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja SkyPark OÜ leiab, et Maksuotsus ei ole õiguspärane, kuna see on vastuolus kehtiva seadusega ja kuulub tühistamisele täies ulatuses. Maksuotsusega rikutakse kaebuse esitaja õigust omandi puutumatusele (PS § 32) ja piiratakse kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust (PS § 31), sest Maksuotsusega kohustatakse kaebuse esitajat vastuolus kehtivate õigusnormidega tasuma reklaamimaksu, milleks kaebuse esitaja hinnangul puudub tegelikkuses igasugune õiguslik alus. Pärast Ettevõtlusameti 18.02.2010 vastuse, milles paluti esitada Pärnu mnt 139E kinnistul asetseval tsisternil eksponeeritud avaliku teabe kohta reklaamimaksu deklaratsioon, võttis SkyPark OÜ telefoni teel ühendust Ettevõtlusameti maksuhalduriga Rein Ader’iga ning telefonivestluse tulemusena sai SkyPark OÜ aru, et Ettevõtlusamet nõustub SkyPark OÜ tõlgendusega vaadeldava teabe olemuse kohta ja ei käsitle Pärnu mnt 139E kinnistul asetseval tsisternil eksponeeritud avalikku teavet reklaamina juhul kui SkyPark OÜ eemaldab sildilt viite „50 m“. Seda SkyPark OÜ
28. aasta märtsikuus ka tegi. Ettevõtlusamet andis aga üllatuslikult ligikaudu üks kalendriaasta hiljem, so 10.03.2011 korralduse nr 5-1.5/385, millega kohustas SkyPark OÜ-d esitama reklaamimaksualased deklaratsioonid. SkyPark OÜ oli kõik reklaamimaksualased deklaratsioonid korrektselt esitanud. Ettevõtlusamet andis 25.03.2011 korralduse nr 5.-1.7/495, mille alusel alustas SkyPark OÜ üksikjuhtumi kontrolli reklaamimaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kohta alates
29. aastast. SkyPark OÜ seaduslik esindaja Alar Kajari esitas Ettevõtlusametile 25.03.2011 korralduses nõutud dokumendi ja andis 06.04.2011 omalt poolt suuliselt korralduses nõutud teavet ja seletusi. Koostatud suuliste seletuste protokollile lisati digitaalfotode väljatrükid, millel on kujutatud SkyPark OÜ territooriumil aadressidel Pärnu mnt 139C ja Pärnu mnt 139E paiknevad infokandjad, millest kaebuse esitaja hinnangul on välireklaamina käsitletav üksnes aadressil Pärnu mnt 139C asuv teabekandja sõnumiga „SkyPark 150 m“. Siinkohal väärib rõhutamist, et Pärnu mnt 139E paiknevast infokandjast on 06.04.2011 protokollile lisatud ebaõige (eelmist kujundust ja sisu kajastav) foto, kuivõrd SkyPark OÜ muutis Pärnu mnt 139E asuvat teabekandjat juba
30. aasta märtsikuus (vt arve plakati valmistamine Pärnu mnt 139E aadressile, tl 27). Käesolevale kaebusele on lisatud foto teabe tegelikust sisust, milleks on „SkyPark Batuudikeskus avatud iga päev“. Ka kõnealust kahte fotot vaadeldes on selge, et kui
31. a aprillikuus oli Tallinnas lumine, siis ei saa Pärnu mnt 139E asuvat teabekandjat kujutav foto olla tehtud
32. a aprillis. Seega maksuhaldur on teinud Maksuotsuse tuginedes ebaõigele ja tegelikkusest teistsuguse sisuga teabele. 3 Vastuseks Ettevõtlusameti 28.09.2011 korraldusele esitas SkyPark OÜ korralduses nimetatud teabe maksuhaldurile tähtaegselt ehk 06.10.2011, esitades lisaks kaks fotot maksukohustuslase majandustegevuse käigus läbiviidud ürituse kohta ja arve ürituse läbiviimiseks güroskoobi rentimise kohta /tl 45-46/. SkyPark OÜ peamisteks tegevusaladeks on vabaaja ürituste korraldamine ja vaba aja veetmise teenuse pakkumine. SkyPark OÜ on üürilepingu alusel SkyPark OÜ kasutuses oleval territooriumil Pärnu mnt 139E korraldanud aastatel 2009 kuni 2011 kokku 10 väliüritust, mille kohta SkyPark OÜ esitas maksuhaldurile asjakohast teavet. Kõnealusteks üritusteks on järgnevalt loetletud üritused: 15.06.2009 tänavahoki tuur, 16.07.2009 Güroskoobipäev, 24.06.2009 spordipäev „Tervisele tervist“, 06.06.2010 lahtiste uste päev, 12.06.2010 tänavahoki tuur, 07.08.2010 tänavahoki tuur, 04.09.2010 sügishooaja avamine, 28.05.2011 lahtiste uste päev, 09.07.2011 tänavahoki tuur ja 28.09.2011 elamuskeskuse avamine. Lisaks korraldas SkyPark OÜ
33. a
34. oktoobril Tänavakultuuri Festivali raames Graffitipäeva. Hoolimata SkyPark OÜ poolt maksuhaldurile antud selgitustest ja esitatud tõenditest ning vastupidiselt tegelikele asjaoludele ja õiguslikule olukorrale tegi Ettevõtlusamet kaebuse esitajale Maksuotsuse. Käesolev vaidlus tuleneb kaebuse esitaja ja Tallinna haldusterritooriumil reklaamimaksu koguva Tallinna Linnavalitsuse erinevast arusaamast ettevõtte majandus- ja kutsetegevuse koha tähistamisel ning „reklaami“ mõiste sisustamisel, lisaks Ettevõtlusameti poolt antud juhtumi asjaolude ebaõigest tuvastamisest. Maksuotsuses on Ettevõtlusamet kaebuse esitaja hinnangul ebaõigesti konstateerinud nagu eksponeeriks SkyPark OÜ Tallinnas kahte välireklaami – aadressil Pärnu mnt 139C sõnumiga „SkyPark 150 m“ ja Pärnu mnt 139E sõnumiga „SkyPark batuudikeskus“, ning määranud ebaõigesti SkyPark OÜ-le täiendavalt reklaamimaksu summas 13 598,11 eurot. Tegelikkuses aadressil Pärnu mnt 139E mis tahes teavet, mis oleks käsitletav SkyPark OÜ välireklaamina, ei paikne. Lisaks väärib rõhutamist, et teabekandja Pärnu mnt 139E ei ole mitte sõnumiga „SkyPark batuudikeskus“, vaid „SkyPark Batuudikeskus avatud iga päev“. SkyPark OÜ on oma kõikides Ettevõtlusametile esitatud reklaamimaksualastes deklaratsioonides, so perioodide 24.08.2009 – 31.12.2009; 01.01.2010 – 31.12.2010 ja 01.01.2011 – 31.12.2011 kohta esitatud deklaratsioonides õigesti deklareerinud, et SkyPark OÜ on 24.08.2009 paigaldanud ja eksponeerib aadressil Pärnu mnt 139C välireklaami pindalaga 3 m², millel on kajastatud sõnum „SkyPark 150 m“. Mis tahes muid välireklaame ei ole SkyPark OÜ aadressidel Pärnu mnt 139C ega Pärnu mnt 139E eksponeerinud. Reklaamimaks on vastavalt kohalike maksude seaduse (edaspidi KoMS) §-s 5 toodud loetelule kohalik maks, mis kehtestatakse volikogu määrusega. Viitega KoMS § 10 lg 1 ja 2 ning reklaamimaksumääruse p 2 sätetele leiab kaebaja, et „reklaami“ mõiste sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige reklaamiseadusest (edaspidi

) ja Määrusest nr 44. Osundades Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-dele 1 ja 11 märgib kaebaja, et Pärnu mnt 139E kinnistul asuval mahutil eksponeeritud teave on paigaldatud eesmärgiga informeerida isikuid, kes soovivad leida Skypark OÜ tegevuskohta, Skypark OÜ Batuudikeskuse tegevuse asukohast. Muud täiendavat teavet, mida

§ 2

lg 1 p 2 ja Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes võiks käsitleda reklaamina, vaadeldavalt teabekandjalt ei nähtu.

§ 3

lg 1 kohaselt peab reklaam tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Eelpool viidatud õigusaktide sätetest tulenevalt on reklaam seega teave, mis on avalikustatud mis tahes kujul tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Teabekandja, mis on Skypark OÜ poolt paigutatud Pärnu mnt 139E asuvale mahutile annab huvilisele suunavat teavet Skypark OÜ majandustegevuse asukohast. Seega on tegemist Määruse nr 44 § 1 lg 2 sätestatud olukorraga, mille kohaselt reklaamina ei käsitleta majandus- 4 või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lg 2 nimetatud teave). Kõnealune teave Skypark batuudikeskuse kohta ei ole paigaldatud mahuti seinale eesmärgiga SkyPark OÜ teenuse osutamise või kauba müügi suurendamiseks, ürituse edendamiseks või isiku käitumise avalikes huvides suunamiseks. Vastupidine ei ole käesolevas maksumenetluses tõendamist leidnud ega mitte mingil moel maksuhalduri poolt tuvastatud. Kaebaja märgib, et

§-s 2 lg 2 on sätestatud loetelu tegevustest, mida ei käsitleta reklaamina ja osundab

§ 2lg 2 p-dele 2 ja 3.

Viitega reklaamimaksumääruse p-dele 5.7 ja 5.8, mis sätestavad mida reklaamimaksuga ei maksustata, leiab kaebaja, et Maksuotsusest ei selgu maksuhalduri piisav motivatsioon selle kohta, millistel alustel on Ettevõtlusameti hinnangul Pärnu mnt 139E jahutusvedeliku mahutil eksponeeritud teave käsitletav välisreklaamina. Skypark OÜ vaidleb vastu maksuhalduri poolt maksumenetluses esitatud väitele, et Pärnu mnt 139E aadressil eksponeeritud teabe eesmärgiks ei ole vaid klientide suunamine maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta, kuid ka Skypark OÜ reklaamimine ja uute potentsiaalsete klientide leidmine. Ettevõtlusameti taoline seisukoht on täiesti tõendamata ja meelevaldne. SkyPark OÜ kasutusse on AS-ga Lynn Group sõlmitud üürilepingu kohaselt antud suurem osa Pärnu mnt 139E territooriumist, millel SkyPark OÜ viib läbi oma igapäevast majandustegevust ning korraldab suvekuudel väliüritusi ja organiseerib batuutidel hüppamist, üürilepingu lisaks olev Pärnu mnt 139 territooriumi plaan, millest viirutatud ala on antud SkyPark OÜ kasutusse) /tl 117-123/. Pärnu mnt 139E kinnistu territooriumil mahuti vahetus ümbruses korraldab Skypark OÜ väliüritusi. Lisaks eeltoodule väärib rõhutamist, et mahutiga on ühendatud Skypark batuudikeskuse ladu ja remonditöökoda, kus toimub atraktsioonide ja muude Skypark batuudikeskuse seadmete remonttööde teostamine. Ettevõtlusamet on Pärnu mnt 139E asuva SkyPark OÜ majandus- ja kutsetegevuskoha vaatluse teostanud ja vaatlusprotokolli koostanud

1. septembril 2011, mida ei saa antud juhul käsitleda Skypark batuudikeskuse tegevuse seisukohast vaadatuna batuudikeskuse suvehooajana. Eeltoodust järeldub üheselt, et Ettevõtlusametil ei olnud võimalik üldse tuvastada vaadeldava jahutusvedeliku mahuti, territooriumi ja lao kasutamist ettevõtluseks Skypark OÜ igapäevase majandustegevuse raames. Samuti ei olnud Ettevõtlusametil võimalik teha taolist järeldust tagasiulatuva perioodi kohta alates 24.08.
2. Kaebuse esitaja arvates on ilmselgelt tahtlikult maksukohustuslase õigusi rikkuv, et maksuhaldur ei teostanud kontrolli SkyPark OÜ majandustegevuse kohas (so Pärnu mnt 139E territooriumil) suvekuudel ajal, mil SkyPark OÜ seal oma väliüritusi läbi viis. Väär ja ilmselges vastuolus antud haldusmenetluses esitatud kaebuse esitaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumendiga (AS Lynn Grupp ja SkyPark OÜ vahel 18.03.2009 sõlmitud üürileping) ja SkyPark OÜ juhatuse liikme Alar Kajari antud seletustega on Maksuotsuses maksuhalduri poolt välja toodud väide nagu ei asuks Skypark igapäevase majandustegevuse koht Pärnu mnt 139E kinnistu territooriumil. Maksuhaldur ei küsinud AS-lt Lynn Group maksumenetluse raames üldse mitte mingisugust teavet ega dokumente, kuigi see oleks maksukohustuslase hinnangul olnud antud asjas oluline. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 16 määratleb majandus- ja kutsetegevuse koha mõiste ning kaubandustegevuse seaduse (edaspidi KaubTS) § 2 lg 6 ja § 14 lg 1 täpsustavad müügikoha mõistet. Skypark OÜ majandustegevuse kohaks on terve Pärnu mnt 139E kinnistu, seega ei ole Skypark OÜ-l võimalik paigaldada mahutil eksponeeritud teavet oma majandustegevuse asukoha kohta mujale. Samas Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 3 kohaselt võrdsustatakse väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust majandusja kutsetegevuse koha tähistusega ehitisel ja majandus- ja kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 kohaselt on majandus- või kutsetegevuse kohaks koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. 5 Arusaamatuks jääb Maksuotsuses välja toodud maksuhalduri väide nagu tuleneks

seletuskirjast „majandus- ja kutsetegevuse koha“ mõiste tõlgendamine kitsas mõttes. SkyPark OÜ hinnangul ei ole taoline lähenemine õige ega tugine tegelikult seadusandja tahtele ja mõttele ning reklaamiseaduse seletuskirjas sõnaselgelt vastupidiselt väljatoodule.

seletuskirja kohaselt reklaamiseaduse mõistes käsitletakse tegevuskohana igasugust isiku majandus- või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv ja kestev kui ka ajutine. Maksuotsuses on

seletuskirjale tuginedes esile toodud näide selle kohta, et tee äärde paigaldatud automüüja post ettevõtja nime ja kaubamärgi eksponeerimiseks on reklaam. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole eelkirjeldatud näide antud juhul aga mitte mingil viisil asjakohane, kuivõrd antud vaidluse puhul ei ole tegemist sarnase olukorraga. Täiesti arusaamatuks jääb maksukohustuslasele ka Maksuotsuses välja toodud maksuhalduri seisukoht liiklusmärkide regulatsiooni osas (vt Maksuotsus lk 5). Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluses mitte kordagi väitnud, et Pärnu mnt 139E jahutusvedeliku mahuti seinale paigaldatud informatsioon kujutaks endast liiklusmärki. Skypark OÜ rõhutab, et ümber jahutusvedeliku mahuti ei asu mitte üldkasutatavad parkimiskohad, vaid parkimine on kõnealuses kohas lubatud üksnes Pärnu mnt 139E kinnistu üürnikele, sh Skypark OÜ-le. Liiklusmärgid on mahuti külge paigaldatud üürileandja poolt, reguleerimaks üürnike parkimisvõimalusi ja liikluskorraldust üürileandjale kuuluval kinnistul (siinjuures ei ole kaebuse esitaja jahutusvedeliku mahuti seinale paigaldatud teavet „SkyPark batuudikeskus“ käsitlenud liiklusmärgina). Tegemist ei ole avalikult kasutatava tee ega tänavaga ning parkimine vaadeldaval alal ei ole lubatud mitte ühelegi teisele isikule kui üksnes kinnistu üürnikele ja kinnistu üürnike loal külalistele, seejuures vastavasisulised märgid on paigaldatud kinnistu piirile. Kõnealune jahutusvedeliku mahuti asub üürilepingu alusel Skypark OÜ kasutuses oleval kinnistul, millisel toimubki Skypark OÜ majandustegevus. Seega asub mahuti Skypark OÜ igapäevase majandustegevuskoha territooriumil ja ebaõige on Maksuotsuses välja toodud maksuhalduri järeldus nagu asuks mahuti majandustegevuse koha sissepääsust eemal 41,2 meetrit. Skypark OÜ on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tal puudub kohustus tasuda reklaamimaksu Tallinnas Pärnu mnt 139E kinnistul asuvale mahutile Skypark OÜ majandus- ja tegevuskohta tähistava teabe paigaldamise eest. Kõnealuse mahuti näol on tegemist Skypark OÜ majandustegevuse kohas asuva rajatisest teabekandjaga, millelt on näha ettevõtte nimi ja igapäevase majandustegevuse iseloom. Pärnu mnt 139e asuval mahutil eksponeeritud teave ei ole eespool loetletud õigusnormide kohaselt mitte mingil viisil käsitletav reklaamina. Kokkuvõtvalt, SkyPark OÜ ettevõtte igapäevase tegevuskoha aadressil Pärnu mnt 139E jahutusvedeliku mahuti seinale paigaldatud informatsioon ei kujuta endast mitte mingil viisil välireklaami. SkyPark OÜ kasutab kõnealuse mahuti katust suvekuudel ning rajatisega seotud hoonet lao ja remonditöökojana. Pärnu mnt 139E kinnistut kasutab SkyPark OÜ mitmesuguste väliürituste läbiviimiseks. Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 ja § 56 sätetele kaebuse esitaja leiab, et haldusakti andmine ei saa toimuda meelevaldselt, vaid peab olema kooskõlas diskretsiooni piiride ning eesmärgiga. Maksuotsus ei ole põhjendatud, see on ebapiisavalt motiveeritud ja on oma järeldustes vastuoluline, selle tegemisel on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Maksuotsuse tegemisel ei ole Ettevõtlusamet arvestanud kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega, millised iseenesest välistavad kaebuse esitajale reklaamimaksukohustuse määramise. Tähelepanuta on jäetud maksumenetluses kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid ning kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad ja põhjendused kaebuse esitaja majandustegevuse koha ning iseloomu kohta. Arusaamatu on maksuhalduri Maksuotsuses välja toodud järeldus, et kuivõrd 01.09.2011 läbiviidud vaatluse tulemusena ei märganud maksuhaldur, et jahutusvedeliku mahutit ja selle ümbrust kasutatakse maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuses, siis ei ole leidnud 6 kinnitust ka maksukohustuslase vastavasisuline väide (vt Maksuotsus lk 2). Ettevõtlusameti taoline järeldus on väär. SkyPark OÜ on korduvalt maksuhaldurile selgitanud, et jahutusvedeliku mahuti katust (mitte jahutusvedeliku mahuti sisemust) kasutatakse üksnes suvekuudel ning selle ümbrust SkyPark OÜ poolt väliürituste korraldamisel. 01.09.2011 läbiviidud vaatluse tulemusena ei olnud Ettevõtlusametil üldse objektiivselt võimalik reklaamimaksu määramisel tähtsust omavaid asjaolusid tuvastada. Maksuhaldur viis nimelt kõnealuse 01.09.2011 vaatluse läbi kell 10.30, samas kui SkyPark OÜ batuudikeskus avatakse tööpäeviti alles kell 12.00. Vaatluse teostamise aeg 10.30 oli selline, et maksuhaldur ei olekski saanud territooriumil tuvastada SkyPark OÜ majandustegevust. Maksuotsuses on maksuhaldur heitnud maksukohustuslasele ette, et maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile esitanud muid dokumente kui Güroskoobipäeva fotod ja güroskoobi rentimise arve eelnevalt loetletud SkyPark OÜ poolt korraldatud ürituste kohta. Samuti on maksuhaldur SkyPark OÜ hinnangul ebaõigesti järeldanud nagu ei oleks SkyPark OÜ korraldatud väliüritused olnud seotud Pärnu mnt 139E territooriumiga. SkyPark OÜ-le jääb maksuhalduri taoline seisukoht täiesti arusaamatuks. Maksuhaldur ei ole maksukohustuslasele selgitanud, milliseid täiendavaid dokumente või mis tahes muid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda leidmaks kinnitust maksukohustuslase poolt esitatud väidetele SkyPark OÜ väliürituste toimumise kohta. Väärib rõhutamist, et SkyPark OÜ ei osanud ega pidanudki oskama ette näha, et tema poolt korraldatavate ürituste korraldamise kohta peab SkyPark OÜ ise tõendeid koguma. MKS § 11 kohustab maksuhaldurit arvestama kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole eelnimetatud kohustust antud juhul täitnud. AS Tere ise kasutab jahutusvedeliku mahutit ja laohoonet kinnistu omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel, mistõttu ei saa AS-lt Tere antud maksumenetluses kogutud teave /tl 88-91/ olla adekvaatne. Maksuhaldur oleks maksukohustuslase hinnangul pidanud küsima vastavat teavet kinnistu omanikult. AS Tere ei pruugi omada adekvaatset informatsiooni asjaolu kohta, kas Lynn Group AS on alates 2009. aastast andnud jahutusvedeliku mahuti katust ja seina ja sellega seotud kõrvalhoonet kolmandate isikute, sh SkyPark OÜ kasutusse või mitte. SkyPark OÜ nõustub AS-ga Tere selles, et jahutusvedeliku mahutit ei ole võimalik kasutada millekski muuks, kui vedelike hoidmiseks. Siinkohal soovib kaebuse esitaja juhtida Ettevõtlusameti tähelepanu asjaolule, et SkyPark OÜ kasutab ka muuhulgas jahutusvedeliku mahuti katust ja välisseina, mitte jahutusvedeliku mahutit kui sellist. Jahutusvedeliku mahuti välisseina kasutatakse huviliste olemasolul suveperioodidel ronimistreeninguteks, sh laskumiseks ja alpinismi harjutuste tegemiseks. Maksuhaldur on asunud ebaõigele seisukohale nagu asuks SkyPark OÜ majandus- ja kutsetegevuse koht ainult hoones (vt Maksuotsus lk 4). Taoline maksuhalduri seisukoht ei vasta tegelikele asjaoludele ja on eeltoodud põhjendustel ilmselgelt väär. Maksuotsuses on viidatud iseenesest õigesti Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 lahendile haldusasjas nr 3-09-1702, milles kohus on tõlgendanud

§ 2lg 2 p 2. Antud juhul asub teave Sky

Park OÜ majandusja kutsetegevuse kohta ehitise välisseinal – so jahutusvedeliku mahutil, mis on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kooskõlas. Eeltoodust tuleneb, et Pärnu mnt 139E asuval mahutil eksponeeritavat teavet ei saa mitte mingil viisil käsitleda välireklaamina, mis oleks Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 3 alusel reklaamimaksu objektiks ja millelt tuleks kaebuse esitajal Skypark OÜ-l tasuda reklaamimaksu. Vastustaja Tallinna Ettevõtlusamet on seisukohal, et SkyPark OÜ kaebus ei ole põhjendatud, ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Ettevõtlusamet on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, eelkõige

, reklaamimaksumäärust (kehtis 01.01.2003-31.12.2009) ja Määrust nr 44 (jõustus 1. jaanuaril 2010). 7 Kaebuse esitaja Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 139e asuval jahutusvedeliku mahutil Järvevana teele suunatud teave on reklaam. Määruse nr 75 p-s 2 ja määruse nr 44 § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt

§ 2

lg 1 p-ga 3.

§ 2

lg 2, reklaamimaksumääruse p 5.7 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 loetleb erandid, millal mingit teavet reklaamina ei käsitata, isegi kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab

§ 2lg 1 p-s 3 toodud tingimustele.

Vaidlusaluse teabe puhul tuleb hinnata, kas teave on oma iseloomult käsitatav reklaamina ning kui jah, siis kas see on hõlmatud mõne

§ 2

lg-s 2 või reklaamimaksumääruse p 5.7 või Määruse nr 44 § 1 lg-s 2 loetletud erandiga. Tallinna Ringkonnakohus asus 12.12.2005 otsuses nr 2-3/382/05 seisukohale (p-d 10-12), et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui sellise mõju saavutamine on ilmselgelt teabe peamine eesmärk, on tegu reklaamiga. Maksuotsuse lk-l 4 on Ettevõtlusamet põhjendanud, miks vaidlusalust teavet käsitatakse reklaamina ja vastupidine kaebuses toodud väide ei vasta tõele. Käesoleval juhul, vaidlusaluse teabe iseenesest lakoonilisele ja väärtusneutraalsele sisule vaatamata, tuleb teabe konkreetsesse kohta püstitamise peamiseks eesmärgiks pidada kaebuse esitaja klientide arvu suurendamist ehk tegemist on oma iseloomult reklaamiga, mitte pelgalt kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistusega. Teave toimib kahtlemata kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse kohast teavitava tähisena. Samaaegselt ei ole neile isikutele, kes on juba otsustanud kaebuse esitaja batuudikeskuses osutatavat teenust osta ning otsivad vaid hoonele juurdepääsu, iseenesest vajalik kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koha tähistamine sõiduteele suunatud suuremõõtmelise värvilise plakatiga ning teabega „50m“ ja/või „AVATUD IGA PÄEV“. Isikutele, kes otsivad vaid juurdepääsu majandus- või kutsetegevuse kohale, piisaks ka asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest (nt mõni majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 17 lg 1 p 3 kohastest juhatusmärkidest 63 „Suunaviidad“ koos vajaliku lisateabega). Kaebuse esitaja eksponeeritud teabele ei kohaldu

§ 2

lg 2 p-des 1-3 nimetatud erandid, kuna teave ei asu majandus- või kutsetegevuse kohas. Kuna vaidlusaluse teabe puhul on eeltoodud põhjustel tegemist materiaalses mõttes reklaamiga (

§ 2

lg 1 p 3), on oluline hinnata, kas selle suhtes kohaldub mõni

§ 2

lg-s 2, reklaamimaksumääruse p 5.7 või Määruse nr 44 § 1 lg-s 2 loetletud eranditest.

§ 2lg 2 p-des 1-3 on sätestatud, mida ei käsitata reklaamina.

reklaamimaksumääruse p 5.7 kohaselt ei maksustata reklaamimaksuga majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi või domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (mille kasutamiseks on ettevõtjal õigus) eksponeerimist samal hoonel või tänavakaubanduse kioskil. Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 kuni 31.12.2011 kehtinud sõnastuses (muudetud Tallinna Linnavolikogu 17.11.2011 määrusega nr 36) ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud teavet) ning § 1 lg 2 p 2 kohaselt majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, toitlustusettevõtte puhul pakutavate toitude ja jookide menüü (v.a allahindlused, sooduskampaaniad ja eripakkumised), isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või 8 kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Lisaks ei käsitata Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 3 kohaselt reklaamina väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust määruse § 1 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud teabega. Seega on osundatud reklaami suhtes kehtestatud erandite kohaldamise tingimus see, et teave paikneks kas majandus- või kutsetegevuse kohas, selle sissepääsu juures või ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub. Kaebuse esitaja on ekslikult asunud seisukohale, et kogu Tallinnas Pärnu mnt 139e territoorium, sh kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse kohast (hoonest) eemal asuva jahutusvedeliku mahuti asukoht, on kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koht. Maksuotsuse lk-del 4-5 (alates lk 4 viimasest lõigust) on ettevõtlusamet põhjalikult selgitanud, miks reklaami eksponeerimise koht ei ole kaebaja majandus- või kutsetegevuse koht. Ettevõtlusamet on Maksuotsuse lk-l 5 selgitanud ning kordab üle, et

eelnõu seletuskiri viitab

§ 2lg 2 selgitamisel Kaub

TS-le ja selles reguleeritud kaubandusliku teabe mõistele ning TsÜS-le.

§ 2lg-s 2 nimetatud teave kattub osaliselt Kaub

TS § 10 lg 1 nimetatud kaubandusliku teabega.

seletuskirja kohaselt käsitatakse müügikohana kohta, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust (KaubTS § 2). Tegevuskoha mõiste on laiem kui selle mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s

1. Käesoleva seaduse mõistes käsitatakse tegevuskohana igasugust isiku majandus- või kutsetegevuse kohta, mis võib olla nii püsiv, kestev kui ka ajutine. Seega on eelnõus kasutatud mõistet majandus- või kutsetegevuse koht. Viitega TsÜS §-le 16 märgib vastustaja, et tegevuskoha mõiste tuleneb KaubTS § 14 lg-st 1 ja müügikoht sama seaduse § 2 p-st
2. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-st 6 tulenevalt on majandus- või kutsetegevuse koht selline koht, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahetult pakutakse ja osutatakse teenust. Vahetu pakkumine ja müük tähendab, et tarbijal peab olema võimalik pakutava kaubaga kohapeal tutvuda ning soovi korral seda ka omandada. Vahetu teenuse pakkumine ja osutamine tähendab, et teenust pakutakse ja osutatakse kohapeal. Kaebuse esitaja majandustegevuse sisuks on äriregistri andmetel lõbustus- ja vaba aja tegevused. Kaebuse esitaja pakub ja müüb teenust Pärnu mnt 139e hoones, mitte jahutusvedelike mahutite läheduses või näiteks jahutusvedeliku peal. Eelnevale viitab ka asjaolu, et vaidlusalusel reklaamilgi on peale märgitud, et batuudikeskus asub 50 meetrit eemal. Teavet, mis asub majandus- või kutsetegevuse kohast 50 meetrit eemal, ei saa majandus- või kutsetegevuse kohas olevaks pidada. Maksumenetluse käigus on TERE aktsiaselts andnud ettevõtlusametile selgitusi, mille kohaselt kuulub jahutusvedeliku mahuti TERE aktsiaseltsile ning mahuti alust maad kasutab TERE aktsiaselts kinnistu omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest, sh TERE aktsiaseltsi selgitustest tulenevalt ei ole jahutusvedelike mahuteid kasutatud väliürituste korraldamiseks ning mahuteid saab kasutada üksnes vedelike hoidmiseks. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele on TERE aktsiaselts kinnitanud, et ei ole mahutit või mõnda selle osa (näiteks katust) kaebajale kasutusse andnud. Samuti on ettevõtlusameti lisatud fotode põhjal (tl 124-131) näha, et jahutusvedeliku ümbruses ega peal ei toimu mingisugust majandus- või kutsetegevust. Kaebuse esitaja väited, justkui oleks ka jahutusvedeliku mahuti ümbrus tema majandus- või kutsetegevuse kohaks seoses väliürituste korraldamisega, ei vasta tõele. Asjaolu, et kaebuse esitaja on kolme aasta jooksul väidetavalt korraldanud väljaspool siseruume 10 väliüritust, ei tähenda, et tsisterni ümbrus on automaatselt kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koht ja seda aastaringselt. Kaebuse esitaja on välja toonud ka väliüritused, mis on väidetavalt toimunud
3. juunil 2009,
4. juulil 2009 ja
5. juunil
6. Maksuotsus on koostatud perioodi kohta alates
7. augustist 2009, mistõttu ei ole nimetatud väliürituste korraldamise tõendamine käesoleva vaidluse puhul samuti asjakohane. Kaebuse esitaja on
8. oktoobril 2011 esitanud güroskoobi kasutamist ja renti kinnitavad tõendid. Esitatud tõenditelt ei nähtu, et güroskoopi 9 oleks kasutatud jahutusvedeliku mahuti juures. Kaebuse esitaja on ühe väliüritusena loetlenud elamuskeskuse avamise
9. septembril
10. Elamuskeskuse (www.gruuvi.ee) näol on tegemist siseskateparkiga, millega tegeleb Gruuvi OÜ. On arusaamatu, kuidas on seotud teise äriühingu siseruumis asuva majandus- või kutsetegevuse koha avamine käesoleva vaidlusega ning vaidlusaluse reklaamiga ja Maksuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus on
11. jaanuaril 2012 otsuses nr 3-11-386 andnud hinnangu majandusvõi kutsetegevuse koha mõiste sisustamisele. Nimetatud haldusasjas oli vaidlusaluseks küsimuseks, kas hoones sees paikneva sõiduautode müügi- ja teenindussaali majandus- või kutsetegevuse kohaks tuleb pidada ka hoone ees asuvat parklat, kus toimus sõidukite parkimine ja visuaalne ülevaatlus. Ringkonnakohus leidis, et sõidukite parkimiseks ettenähtud kohtadel ei toimu sõidukite müüki ning seal ei ole ilmselt võimalik ka vastavaid hoolduseid ja remonditöid teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutu parkimisplats teenuse osutamise kohaks pelgalt asjaolu tõttu, et sinna pargitakse äriühingu autosid või et sinna pargitud kliendi sõidukit väidetavalt visuaalselt üle vaadatakse ja pildistatakse. Eeltoodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas vaidluses. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja mõned korrad aastas kasutab ka majandus- või kutsetegevuse koha hoone esist territooriumit mõningate teenuse osutamisega seotud tegevuste läbiviimiseks, ei muuda see kogu hoonet ümbritsevat territooriumi majandusvõi kutsetegevuse kohaks. Ettevõtlusamet saab maksumenetluses juhinduda üksnes menetluses kogutud tõenditest, mis käesoleval juhul tõendavad seda, et kaebuse esitaja ei teosta jahutusvedeliku mahuti ümbruses või selle peal majandus- või kutsetegevust. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kaebuse esitaja võib mõnel päeval aastas kasutada ka väliterritooriumi oma majandus- või kutsetegevuses. Kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koht on menetluses kogutud tõendite põhjal Pärnu mnt 139e hoones. Kaebuse esitaja teabele ei kohaldu

§ 2

lg 2 p 2 nimetatud erand, kuna teave ei asu majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

§ 2

lg 2 p 2, reklaamimaksumääruse p 5.7 ja Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 maht on vaidluse sisusse mittepuutuvaid täpsustusi (s.o määruses toitlustusettevõtete ja tänavakaubandusega seonduvat) kõrvale jättes identne. Antud juhul on oluline, et nimetatud sätted annavad ettevõtjale võimaluse oma majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures tähistada oma majandus- või kutsetegevuse kohta, tuues välja selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninime. Osundatud sätetes nimetatud määratlemata õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tuleb sisustada konkreetsetest asjaoludest lähtudes igal üksikjuhtumil eraldi. Kuivõrd vastavale fraasile pole asjakohastes õigusaktides omistatud kindlat eritähendust, tuleb juhinduda sõnade üldkeelsest tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu (EKSS) järgi on „sissepääs“ sissepääsemist võimaldav koht või käik, sissekäik. EKSS seletab sõna „juures“ omakorda kui „kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal“ olevat, kuid laiemalt ka „kusagil läheduses“ olevat. Kriteerium „vahetus läheduses“ on sõna „vahe“ kohta antud selgitusi arvestades sisustatav kui selgelt tajutava vahe ehk vahemaa puudumine hinnatavate objektide vahel. Käesoleval juhul asub sissepääs (sissesõidu tee) kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse kohta 41,2 meetrit eemal jahutusvedeliku mahutist (Väljavõte Maa-ameti geoportaalist ja ettevõtlusameti 01.09.2011 vaatlusprotokoll, tl 92-93). Hoones sees paikneva majandus- või kutsetegevuse koha puhul ei saa sellesse sissekäik asuda mujal kui hoone konstruktsioonides. Vaidlusalune reklaam asub kaebuse esitaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust 41,2 meetri kaugusel, mida ei saa pidada vahetult sissepääsu juures olevaks, mistõttu ei kohaldu vaidlusalusele teabele

§ 2lg 2 p 2.

Tallinna Ringkonnakohus on

1. novembri 2011 lahendis nr 3-11-1062 leidnud, et reklaamimaksu eesmärk ei ole pelgalt kohalikule omavalitsusele fiskaalse kasu toomine, vaid 10 ka ülemäärase avalikku ruumi koormava info hulga vähendamine. Arvestades vaidlusaluse reklaami suurust ja selle eksponeerimise viisi, on kahtlemata tegemist avalikku ruumi koormava informatsiooniga. Kaebuse esitajal on võimalik võrdselt teiste isikutega paigutada teave hoonele, kus ta majandus- või kutsetegevust osutab. Selle asemel on kaebuse esitaja otsustanud eksponeerida teavet jahutusvedeliku mahutil, mis asub majandus- või kutsetegevuse kohast ja selle sissepääsust oluliselt eemal. Kaebuse esitaja on kaebuses osundanud Ettevõtlusameti esindaja ja kaebuse esindaja vahelisele telefonivestlusele, mille põhjal kaebuse esitaja järeldas, et vaidlusalust reklaami ei käsitata reklaamina. Eeltoodud väide ei ole tõendatud ja Ettevõtlusametil puudub teave sellise informatsiooni edastamise kohta. Olukorras, kus poolte vahel on vahetatud mitmeid kirju ning Ettevõtlusamet on järjepidevalt leidnud, et vaidlusaluse teabe puhul on tegemist reklaamiga, ei ole vastupidised väited usutavad.
2. märtsi 2011 korralduse nr 5-1.7/495 kohaselt kohustus kaebuse esitaja ilmuma Ettevõtlusameti ruumidesse
3. aprillil 2011 kell 10.
5. aprillil 2011 andis kaebuse esitaja esindaja A. Kajari selgitusi ning samuti andis kaebuse esitaja esindaja üle dokumendi, mille kohta on koostatud protokoll /tl 24-25/. Kaebuse esitaja väide justkui oleks protokollile lisatud vale tõend, ei vasta tõele. Kontrolli läbiviimise periood hõlmas perioodi alates
6. aastast, mistõttu oli vastava foto kohta selgituste küsimine asjakohane ja vajalik. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asja materjalidest nähtuvalt on SkyPark OÜ ja Ettevõtlusamet olnud kogu aeg alates kontrollitud perioodi algusest kuni kaebuse arutamiseni kohtuistungil vastupidistel seisukohtadel aadressil Pärnu mnt 139e asuval jahutusvedeliku mahutil olevate, Järvevana teele suunatud tekstide „Skypark BATUUDIKESKUS 50m“ ja „SkyPark BATUUDIKESKUS AVATUD IGA PÄEV“ (alates
8. a märtsist) kvalifitseerimisel. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud, sest väide, et Ettevõtlusameti maksuhaldur Rein Ader olevat veebruaris 2010 telefonivestluses SkyPark OÜ-ga öelnud, et Pärnu mnt 139E kinnistul asetseval tsisternil eksponeeritud avalikku teavet ei käsitleta reklaamina juhul, kui SkyPark OÜ eemaldab sildilt viite „50 m“, (nii olevat SkyPark OÜ aru saanud), on paljasõnaline ja Ettevõtlusamet seda õigeks ei võta. Seega on kaebaja kogu aeg seisukohal, et vaadeldav teave on paigaldatud üksnes eesmärgiga informeerida isikuid, kes soovivad leida Skypark OÜ tegevuskohta, Skypark OÜ Batuudikeskuse tegevuse asukohast. Ettevõtlusamet peab aga eksponeeritavat teavet välireklaamiks, mille kohta tuleb esitada reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid ja tasuda reklaamimaksu.
9. Vastavalt MKS §-le 150 lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus, analüüsinud ja hinnanud Maksuotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke ja suulisi seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et Skypark OÜ ei ole suutnud käesoleval juhul kohut veenda ega tõendada, et neile tasumisele määratud maksusummad on määratud Maksuotsusega alusetult ja valesti. Kohus nõustub Ettevõtlusameti argumentatsiooniga, mis on toodud Maksuotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis esitatud täiendavalt kohtumenetluses. Arvestades käesoleva haldusasja mahtu, poolte seisukohtade üksikasjalikkust, nende esitamist käesolevas kohtuotsuses praktiliselt terviklikult (seoses teksti spetsiifilisuse ja sisulise tihedusega oli kohtul võimalik neid üksnes minimaalselt lühemaks redigeerida), siis olukorras, 11 kus kohus jagab vastustaja seisukohti, puudub igasugune ratsionaalne mõte veel samas mahus igale kaebaja väitele uuesti vastata. Kohus rõhutab eelkõige alljärgnevat.
10. Maksuotsusega ei rikuta PS §-st 32 tulenevat kaebuse esitaja õigust omandi puutumatusele ega piirata PS §-st 31 tulenevat kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust. Kohtu arvates on Ettevõtlusamet õigesti tõlgendanud vaidlusalust teavet kooskõlas

, varem kehtinud reklaamimaksumääruse ja Määruse nr 44 sätete ning asjakohase kohtupraktikaga. KoMS § 10 lg 1 näeb ette, et reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumile paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 maksustamisele kuuluvate kuulutuste ja reklaami ning nende paigutuskohtade loetelu kehtestab volikogu.

§ 2

lg 1 p 3 kohaselt reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, mida ei käsitata reklaamina: vastavalt p-le 1 ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta ning sama lõike p-s 2 nimetatud teavet. Viimatinimetatud

§ 2

lg 2 p 2 kohaselt reklaamina ei käsitata majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Sama lõike p 3 järgi reklaamina ei käsitata ka väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust

§ 2lg 2 ps 2 nimetatud teabega.

Reklaamimaksumääruse p 2 kohaselt maksuobjekt on reklaam (nägemise kaudu tajutav teave reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punkti 3 tähenduses), mida eksponeeritakse Tallinnas. Reklaamimaksumääruse p-s on toodud loetelu teabest, mida ei maksustata reklaamimaksuga, sh p 5.7 järgi majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (mille kasutamiseks on ettevõtjal õigus) eksponeerimist samal hoonel või tänavakaubanduse kioskil; vastavalt p-le 5.8 aga majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures (mille kasutamiseks on ettevõtjal õigus) tüübi (ühes iseloomustava laiendiga või ilma selleta), näiteks kauplus/toiduainetekauplus, töökoda/autoremonditöökoda jms) ja lahtiolekuaja, toitlustusettevõtte puhul ka pakutava toidu kohta käiva teabe eksponeerimist samal hoonel või tänavakaubanduse kioskil. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 käsitleb reklaami analoogiliselt

§ 2

lg 1 p-s 3 sätestatuga: reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes kujul tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Välireklaam on sama lõike p 11 kohaselt avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam, mis asub ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult või eraomandis oleval kinnistul, ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult või mobiilse konstruktsiooni vahendusel avalikkusele suunatult. Määruse nr 44 § 1 lg 2 kohaselt reklaamina ei käsitleta: majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (tarbijakaitseseaduse § 4 lg-s 2 nimetatud teave) (p 1); majandus- ja kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures 12 (p 2) ning väljaspool ehitist asuva majandus- ja kutsetegevuse koha tähistust eelnevalt nimetatud teabega (p 3). Seega omab eelviidatud õigusnormide valguses asjas olulist tähendust Skypark OÜ tegevuskoha määratlus. Vastavalt TsÜS §-le 16 isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. KaubTS § 14 lg 1 kohaselt tegevuskoht on hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Müügikoht sama seaduse § 2 p 6 järgi on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Kohus nõustub täielikult vastustajaga, et kuigi vastavalt 18.03.2009 sõlmitud mitteeluruumide üürilepingule on kaebajal õigus kasutada ka kinnistut vabaaja ürituste ja parkimise korraldamiseks teiste sama kinnistut kasutavate kolmandate isikute huve kahjustamata, on kaebaja ainukasutusse antud siiski üksnes 2-korruseline hoone. Just see hoone, kus asub batuudikeskus, ongi Skypark OÜ maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohaks, mitte ei ole selleks jahutusvedeliku mahutid, kõrvalhoone ega kogu kinnistu territoorium. Välireklaam asub aga maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust 41,2 m kaugusel. Asjaolu, et kaebaja korraldab kinnistul vahel harva väliüritusi (sh väidetavalt mahutil ronimist; selle kohta tõendid ka puuduvad) ja sõidukite (sh klientide omade) parkimist, ei muuda hoonet ümbritsevat kinnistut kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks. Internetis tutvustab Skypark OÜ end ikkagi eelkõige batuudikeskuse kaudu ja viimane asub hoones: “Skypark batuudikeskus pakub igaühele meeleolukat ning elamusrikast ajaveetmise võimalust. Meil on Euroopas ainulaadne batuudimaastik, suur ja põnev laste turnimislinnak, vahvad peoruumid, mängude saal, traadita internetiühendusega kohvik ja alati lõbusalt aktiivne atmosfäär.“ Lisatud fotod on samuti siseruumidest. Kohus ei leidnud üheski reklaamist üleskutset tulla kinnistule mahuti peale ronimist harjutama või muudele väliüritustele, mis üksnes kinnitab, et tegemist on juhuslike, täiendavate tegevustega. Seda kinnitab selgelt nii

1. a mahutil eksponeeritud tekst „Skypark BATUUDIKESKUS 50m“, mis osutab 50 m eemal asuvale majandus- või kutsetegevuse kohale, kui ka äriühingu juhatuse liige A. Kajari 06.04.2011 antud seletus: "Antud rajatist otseselt OÜ SkyPark ei kasuta, kuna see on jahutusvedeliku mahuti. OÜ SkyPark on kasutanud antud rajatise katust, rajatisega seotud hoonel Kasutusotstarbe - ladu ja remonditöökoda. Katust kasutatakse ainult suvekuudel Rajatisega seotud hoonet kasutatakse laona ja remonditöökojana aastaringselt Lisaks kasutab OÜ SkyPark kinnistut Pärnu mnt J39e, Tallinn väliürituste läbiviimiseks." Ka 28.05.2012 kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja: „Kõnealuse teabe eksponeerimine Pärnu mnt 139E kinnistul asuval mahutil on vajalik selleks, et isikud saaksid infot selle kohta, kuidas pääseda SkyPark majandus- ja kutsetegevuskohta ning saaksid teavet batuudikeskuse lahtioleku aegadest.“ /tl 149 pöördel/. Seega kaebaja eksponeeritud teavet ei saaks käsitada välireklaamina siis, kui teave batuudikeskuse lahtiolekuaja kohta oleks eksponeeritud batuudikeskuse hoone katusel või vahetult sissepääsu juures.
2. Kohus ei nõustu OÜ-ga SkyPark selles, et vastustaja on oluliselt rikkunud MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja Maksuotsuse motiveerimiskohustust. Oluline on siinjuures rõhutada, et vaidlustatud Maksuotsuse näol ei ole tegemist kaalutlusotsusega, st maksuhalduril ei ole diskretsiooni kaaluda erinevaid tagajärgi, kui ta on tuvastanud, et reklaamimaks kuulub tasumisele ja see on tasumata. Nii reklaamimaksumäärusest kui ka Määrusest nr 44 tuleneb, et maksuhaldur on Ettevõtlusamet, kellel on MKS-ga maksuhaldurile antud õigused ja pandud kohustused. MKS § 10 lg 2 alusel maksuhalduri ülesanded muu hulgas on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. 13 Maksuotsus on antud selleks pädeva isiku poolt, vastustaja on põhjendanud Maksuotsust nõuetekohaselt nii õiguslikult kui ka faktiliselt, nii et see on taganud sellest arusaamise ja kaebeõiguse realiseerimise kaebajale ning haldusakti kontrollitavuse kohtus. Kohus ei jaga kaebaja arvamust, et otsus on vastuoluline. Seetõttu kohus piirdub nentimisega, et Maksuotsus on formaalselt õiguspärane haldusakt, mis vastab nii HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele kui ka MKS §-s 46 sätestatud spetsiifilistele nõuetele. MKS § 11 lg kohaselt maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 järgi maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Tulenevalt MKS § 59 lg-st 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Eelnevast nähtub, et maksuhalduril on küllaltki suur kaalutlusruum kontrolli viiside ja vahendite valikul. Samas näeb MKS § 95 lg 2 ette, et maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Teisalt on maksukohustuslasel ka MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus, mille järgi maksukohustuslane on muu hulgas kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, ning pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, andma seletusi, esitama deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitama neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt on ilmselgelt põhjendamatu kaebaja väide, et SkyPark OÜ ei osanud ega pidanudki oskama ette näha, et tema poolt korraldatavate ürituste korraldamise kohta peab SkyPark OÜ ise tõendeid koguma. Seda enam, et Ettevõtlusamet andis 28.09.2011 korralduse, millega kohustas kaebajat konkreetselt esitama täiendavat teavet maksukohustuslase poolt läbi viidud väliürituste kohta, sh väliürituste nimekiri, läbiviimise kuupäevad ning läbiviimist kinnitavad dokumendid /tl 43/. MKS §-s 13 on sätestatud maksukohustuslase ärakuulamine. Kohus leiab, et kaebajale on nimetatud õigus olnud tagatud nii menetluse käigus seletuse võtmisega kui ka võimalusega esitada kontrollaktile eriarvamus/omapoolsed vastuväited, ning vastustaja on järginud ka eelviidatud muid nõudeid maksumenetluse läbiviimisel ja Maksuotsuse koostamisel/motiveerimisel. Iseenesest on õige SkyPark OÜ väide, et vaatlus viidi läbi ajal, mil batuudikeskus ei olnud veel avatud (protokoll on koostatud kell 10.30, keskus avatakse kell 12.00) ja päeval, mil seal tõenäoliselt ei saanudki toimuda väliüritusi (01.09.2011 oli esimene koolipäev). 01.09.2011 korralduse kohaselt oli vaatluse eesmärk tuvastada reklaamimaksuga maksustamise seisukohalt olulised asjaolud. Samas vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaatluse eesmärk eelkõige välireklaami asukoha ja mõõtmete tuvastamine. Protokollis märgitud lauset „Vaatluse käigus ei tuvastatud rajatise (mahuti) katusel ega selle ümbruses OÜ SkyPark majandus- või kutsetegevust“ saab tõlgendada ka nii, et jahutusvedeliku mahutil ega selle juures ei olnud mingeid jälgi sellest, et mahutit kasutatakse majandus- või kutsetegevuseks (nt redelid, köied, mahuti seinal kõrgendused jala toetamiseks vm, mis näitaks, et mahutit kasutatakse igapäevaselt ronimistreeninguteks, sh laskumiseks ja alpinismi harjutuste tegemiseks, või graffiti vms). Seega veelkord - asjaolu, et kaebaja vahel, „huviliste olemasolul“ viib oma tegevuse 14 batuudikeskuse hoonest väljapoole, ei muuda välisterritooriumi tema majandus- või kutsetegevuse kohaks. Maksuotsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. OÜ SkyPark kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.
3. SkyPark OÜ on palunud määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kaebuse esitaja kasuks vastustajalt Ettevõtlusametilt välja kõik kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et käesoleval juhul jääb OÜ SkyPark kaebus rahuldamata ning Ettevõtlusamet ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda ja kohtul puudub vajadus hinnata kaebuse esitaja menetluskulude põhjendatust ja kandmise tõendatust. Hurma Kiviloo kohtunik 15