3-12-379/31

(4)ja õigusosakonna juhataja Tiit Mägeri tugeva psüühilise surve ja ähvardamise mõjul ja kujundatud eksituse tulemusel. Kaebaja töötas linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonnas peaspetsialistina, tema põhiülesanneteks oli munitsipaalelamute halduritega suhtlemine, elanike ja haldurite pretensioonide lahendamine ja vajalike remonttööde korraldamine, sealhulgas ka remondi tegemiseks pakkumiste küsimine. 27,01.2012.a. hommikul kella üheksa paiku kutsuti kaebaja E.Uri kabinetti, kus viibis ka T.Mäger. E.Uri väitis, et linnakantselei sisekontrolli osakond on tuvastanud, et kaebaja on Maleva tn 2a remonttööde hanke käigus pakkujalt raha küsinud ning et kui kaebaja töölt ei lahku, kontrollitakse kõiki linnavaraameti menetlusi ja siis tuleb paljudel ametist lahkuda. Samuti süüdistati kaebajat pakkujate ebavõrdses kohtlemises. Kaebajale anti paberileht ja pastapliiats ning T.Mäger ja E.Uri kinnitasid, et kaebajal tuleb ameti päästmiseks kirjutada omal soovil lahkumisavaldus. Kuna kõik toimus väga lühikese ajajooksul, polnud kaebajal aega järele mõelda ning õigusosakonna juhataja dikteerimisel kirjutas ta avalduse omal soovil ametist lahkumiseks. Samas anti kaebajale üle eelnevalt juba valmis pandud blankett tema kasutuses oleva ameti vara üleandmiseks. Tunni-kahe jooksul esitati kaebajale vaidlustatav käskkiri, samuti kanti väga ruttu, juba samal päeval, üle lõpparve. Vaba tahte väljenduseks ei saa pidada olukorda, kus, andmata aega hinnata esitatud väiteid ja esitades põhjendamatuid süüdistusi ning eksitades kaebajat ebaõigete ja tõendamata väidetega ning kasutades ära tema usaldust, kallutatakse kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Seejuures lubas E.Uri kaebajale, et aitab muretseda talle uue töökoha. Segadusse viidud kaebaja kirjutaski lahkumisavalduse ja jäi ootama uut töökohta. Kui E.Uri talle seda kuu ajajooksul aga ei muretsenud, pöördus kaebaja kohtusse. Kohus on analoogilistes vaidlustes leidnud, et oluline on, kas avaldus teenistusest vabastamiseks tehti vabal tahtel või eksimuse või pettuse tõttu. Kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 90 lg 1, mille kohaselt võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kaebaja mõjutamine ja eksitamine seisnes selles, et teda süüdistati õigusvastaste tegude toimepanemises eesmärgiga kallutada teda kirjutama omal soovil teenistusest lahkumise avaldust. Ebaõigeteks asjaoludeks olid nii alusetud süüdistused kui ka väljamõeldud olukord, mille järgi oleks kaebaja pidanud tundma ennast süüdlasena ja vastutama ka teiste ametnike võimaliku teenistusest vabastamise eest, kui linnakantselei sisekontrolli osakond oleks läbi viinud üleüldise kontrollimise. Kuna ameti juhataja oli veendunud kaebaja väidetavates õigusrikkumistes, ei saanud kaebaja olla kindel, et E.Uri hinnang ei mõjuta hilisema kontrolli teostamist. Tegelikult võis vastustaja tegevuse ajendiks olla eesmärk teha ruumi poliitiliselt vajaliku inimese teenistusse võtmiseks. Kaebaja ise oli Keskerakonna liige alates 2008.a. detsembrist kuni 12.02.2012.a., kuid ei usu, et erakond oleks seotud tema teenistusest lahkuma sundimisega, sest E.Uri pole Keskerakonna liige. Arusaamatuks jääb, milles seisnes pakkujate ebavõrdne kohtlemine kaebaja poolt. Vastustaja pole viidanud ühelegi hankekorra sätte rikkumisele. Hankemenetluses pole keelatud pakkumiste küsimine. Maleva 2a riigihanke puhul oli tegemist lihthankega(väärtus alla 10 000 euro). Väiksemate ehi-tushangete puhul juhtub tihti, et pakkumisi esitatakse vähe, kõnealusel hankel esitati ainult üks pakkumine, OÜ-lt "Ventexpert". Kuna aga korra kohaselt peab riigihankel olema võimalik valida vähemalt 3 pakkumise vahel, saatis kaebaja firmadele ise hinnapakkumise esitamise ettepanekuid, sealhulgas ka AS-le "Maket Kinnisvara", millega linnavaraametil on pikk koostöökogemus. Esitatud pakkumistes on tihti ilmseid lohakusvigu, mida tuleb täpsustada, et vältida hilisemaid vaidlusi või töö puudulikku teostamist. AS "Maket Kinnisvara" pakkumine oli 2 korda odavam kui teistel, sest selles polnud kirjas kõiki seadmeid ja töid, mis olid kirjas hinnapakkumise ettepanekus. Kuna kaebaja teadis, et nii suur hinnaerinevus pole reaalne, kirjutas ta aktsiaseltsile ja palus koostada hinnapakkumine, milles oleks arvestatud äriühingule juba varem saadetud hinnapakkumise esitamise ettepanekus sisalduvate kõikide tingimustega. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja tahtekujundust 27.01.2012.a. esitatud teenistusest vabastamise avalduse tegemisel pole mõjutanud eksimus, pettus ega muud seaduses sätestatud asjaolud, mille olemasolul saaks asuda seisukohale, et avaldus ei vasta kaebaja tegelikule tahtele. Linnavaraameti juhataja E.Uri kutsus kaebaja 27.01.2012.a. välja selgituste saamiseks, kuna 2

(4)hankemenetlustes esitatud dokumentide kontrollimisel ilmnes, et Maleva tn 2a munitsipaalelamu ventilatsioonitööde hankemenetluses 20.01.2012.a. koostatud parima pakkumise valiku protokoll nr 3.4-7/21 on ebatäpne ning hankemenetluses esitatud hinnapakkumiste seas on hinnapakkumine ettevõtjalt, kellelt kaebaja polnud hinnapakkumist küsinud. Parima pakkumise protokolli kohaselt on hinnapakkumisi küsitud neljalt äriühingult, kuid protokollis on loetletud kolm äriühingut: AS „Ma-ket Kinnisvara", OÜ „KTS Baltic" ja OÜ „Ventexpert". Protokollile on lisatud nende kolme äriühingu hinnapakkumised ja kaebaja koostatud hinnapakkumise tegemise taotlused, mille hulgas pole aga OÜ~le „Ventexpert" adresseeritud taotlust, kuid on OÜ-le „KV Service" saadetud taotlus. Ka tekitas küsimusi asjaolu, et kaebaja polnud taotlusi hinnapakkumise saamiseks äriühingutele esitanud üheaegselt, vaid OÜ-le „KTS Baltic" oli see esitatud peaaegu kolm nädalat hiljem kui teistele äriühingutele. Kaebaja ei osanud selgitada, miks pole protokollile lisatud OÜ-le „Ventex-pert" esitatud taotlust hinnapakkumise saamiseks ja miks on erinevatelt äriühingutelt hinnapakkumisi küsitud erinevatel aegadel. Kaebaja on küsinud hinnapakkumisi 21.12.2011.a., kuid pole määranud kindlaks pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise tähtaega, mis pidanuksid hinnapakkumise esitamise ettepanekus kindlasti olema kindlaks määratud. Lisaks ilmnes vestluse käigus, et protokoll ei kajastanud kõiki esitatud hinnapakkumisi ning et kaebaja saatis parima pakkumise esitanud AS-le „Maket Kinnisvara" pärast hinnapakkumise saamist uue täpsustatud hinnapakkumise esitamise taotluse ja andis juhiseid uue hinnapakkumise koostamiseks - seda ütles kaebaja ise. Seega eiras kaebaja hankemenetluse korraldamisel riigihangete seaduse(RHS) §-s 4 (õige: § 3) sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ning hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudeid. Põhjendamatult madala hinna muutmise võimalust pole ka lihtmenetluses - kui pakkuja on esitanud ebareaalselt madala hinna, tunnistatakse tema pakkumine mittevastavaks, mitte ei anta võimalust hinda tõsta. Vastustajale polnud teada, milline on AS-le "Maket Kinnisvara" esitatud hinnapakkumise parandamise ettepanek, sest kaebaja ei pannud kõiki materjale linnavalitsuse-sisesesse dokumendihaldussüsteemi "Postipoiss", kuigi oli selleks kohustatud; samuti puudub sealt aktsiaseltsi esialgne hinnapakkumine. Samas pole kaebaja see isik, kes oleks saanud otsustada, kas AS "Maket Kinnisvara" pakkumise hind on liiga madal, Õigus otsustada oli ameti juhatajal, kellele kaebaja aga seda pakkumist ei näidanud. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ameti juhataja ütles kaebajale, et kui ta töölt ei lahku, tuleb paljudel pärast üleüldist kontrollimist ametist lahkuda. Kuna kaebaja ei osanud põhjendada pakkujate ebavõrdset kohtlemist, juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et sisekontrolöri teenistus teostab linna asutustes riigihangete ja hankemenetluse läbiviimise üle kontrolli aasta teisel poolel ja kaebaja peab siis oskama põhjendada oma hankemenetluses tehtud toiminguid. Ameti juhatajal on õigus kontrollida alluvate tööd ja esitada neile töösse puutuvaid küsimusi. Kaebaja pole selgitanud, millised olid need TsÜS §-des 92 ja 94 nimetatud ebaõiged asjaolud, mille mõjul kirjutas ta teenistusest vabastamise avalduse. Kaebaja avaldas soovi kirjutada avaldust teenistusest vabastamiseks pärast seda, kui selgus, et ta ei suuda selgitada, mis põhjusel on ta hankemenetluses erinevaid pakkujaid erinevalt kohelnud. Seega sai kaebaja 27.01.2012.a. vestluse käigus aru, et ta pole oma tööd teinud nõuetekohaselt. Ka fakt, et kaebaja andis vaidlustatud käskkirjale allkirja mitu tundi pärast avalduse esitamist, tõendab, et kaebaja väited selle kohta, et teenistusest vabastamise avaldus on kirjutatud sunni, eksimuse või pettuse mõjul, pole tõesed. E.Uri on ka teistele töölt lahkunud alluvatele töökohti otsinud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlust pole selles, et kaebaja kirjutas 27.01.2012.a. Tallinna Linnavaraameti juhataja E.Uri kabinetis omakäeliselt avalduse, milles palus vabastada end teenistusest alates 27.01.2012.a. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja kirjutas selle avalduse enda vabal tahtel või viisid E.Uri ja T.Mäger ta pettuse ja ähvarduste teel eksliku arusaamiseni, et kaebaja vabatahtlik teenistusest lahkumine on parim lahendus tema enda ja ameti teiste töötajate jaoks. Kaebaja teenistusest lahkumise avaldus on TsÜS-i mõistes tehing, s.o. toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud 3

(4)Tahteavaldus (§ 67 lg 1). Olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu võib seaduses sätestatud korras tühistada (§ 90 lg 1). Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest; tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (§ 92 lg 1, 2). Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema(§ 94 lg 1). Asja kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et teenistusest lahkumise avaldust ei kirjutanud ta vabatahtlikult, vaid eksimuse mõjul, mille põhjustasid E.Uri ja T.Mägra ebaõiglased süüdistused riigihanke läbiviimise väidetavas Õigusvastasuses ja ähvardused, et kui kaebaja vabatahtlikult ei lahku, lastakse ta pärast sisekontrolli poolt teostatavat üleüldist kontrolli nagunii lahti, kuid siis peavad tema pärast teenistusest lahkuma ka mitmed teised töötajad. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud E.Uri ja T.Mäger eitavad kaebaja töölt lahkuma kallutamist, selgitades, et kuna T.Mäger pidi hakkama asendama välislähetusse suunduvat E.Uri, tutvusid nad poolelioleva Maleva tn 2a riigihanke käiguga ning selgus, et hanke dokumendid olid vormiliselt, sisuliselt ja tehniliselt ebatäpsed. Asjas selguse saamiseks kutsusid tunnistajad hanget läbi viiva kaebaja E.Uri kabinetti, kus kaebaja küsitlemisel selgus, et lisaks dokumentides esinevatele puudustele on kaebaja kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, andes AS-le "Maket Kinnisvara" võimaluse esitada ebareaalselt madala hinnaga pakkumise asemel uus hinnapakkumine. Vestluse käigus ühel hetkel teatas kaebaja, et esitab lahkumisavalduse ja kirjutas selle sealsamas ka valmis. AS-lt "Maket Kinnisvara" ebareaalselt madala hinnaga pakkumise saamist, aktsiaseltsile kõrgema hinnaga pakkumise ettepaneku tegemist ja äriühingult uue pakkumise saamist kinnitas kohtuistungil ka kaebaja ise ning esitas kohtule AS "Maket Kinnisvara" esialgse (l 1.01.2012.a.) hinnapakkumise ja enda 12.01.2012.a. meili aktsiaseltsile ettepanekuga esitada uus hinnapakkumine. Samuti ei sisaldanud kaebaja poolt 21.12.2011.a. ja 13.01.2012.a. erinevatele isikutele saadetud kolm hinnapakkumise esitamise ettepanekut pakkumiste esitamise tähtaega ja pakkumise kehtimise tähtaega, mis pidanuksid ettepanekutes tulenevalt RHS §-dest 25, 26, 35 olema kindlaks määratud(tl 33-34). Seega oli kaebajale küsimuste esitamine E.Uri ja T.Mägra poolt õigustatud ja asjakohane, puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et E.Uri ja T.Mäger oleksid pettuse või ähvarduste abil mõjutanud kaebajat kirjutama teenistusest lahkumise avaldust. Fakti, et kaebaja avaldus samal päeval koostatud käskkirjaga rahuldati ja lõpparve viivituseta tema pangaarvele kanti, ei saa iseenesest kuidagi käsitada tõendina, et kaebajale avaldati teenistusest lahkumiseks survet. Kohus jätab tähelepanuta poolte seisukohad, mis seonduvad sellega, kuidas linnavaraametis riigihankeid tavapäraselt läbi on viidud ega anna hinnangut, kas kaebajale esitati tavapärasest kõrgemaid nõudeid või mitte, sest need asjaolud ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust. Kohtunik: D.Maastik 4