Obsah (6)

§ 182§ 37§ 55§ 10§ 143§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43248 Tsiviilasi RGOÜ kaebus Harju

§ 182

lg 2 alusel saab võlgnikult ettemaksu nõuda ainult siis, kui sissenõudja on selle tasunud; puudub ettemaksuks tehtud kulutus; hinnapakkumisi ei ole võlgnikule kätte toimetatud enne arestimist; arestimisaktis on nõude suuruseks märgitud „0“, arestimisakti valesti koostamine on oluline rikkumine. 4. 14.11.2012 esitas võlgnik menetlusdokumendi, milles esitas järgmised seisukohad: arestimine on vastavalt

§-le 55 tühine, sest võlgnikku ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Võlgnikule toimetati teade kinnisasja arestimise kohta kätte 08.03.2012 kell 11:50-12:

1. Toiming tehti samal päeval kell 12:
2. Võlgniku teavitamisel toimingust pärast toimingu tegemise aega ei ole võlgnikul võimalik oma õigusi realiseerida. Puudub täitekulude väljamõistmise otsus; võlgniku vara arestimiseks ei ole täidetud kohustuslikke eeltingimusi.
3. Kohtutäituri 03.10.2012 otsusest nähtuvalt oli võlgniku kaebus kohtutäiturile põhiargumentide osas samasisuline kohtule esitatud kaebusega. Kohtutäitur jättis kaebuse vaidlustatud osas rahuldamata järgmistel põhjustel: teade 13.03.2012 toimuva arestimise kohta toimetati võlgnikule kätte 08.03.2012 postkasti panekuga; sissenõudja on esitanud kohtutäiturile avalduse arestimiseks, toimingu teostamiseks nõutakse ettemaksu;

§ 182lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud (I kd, tl-d 11-13).

07.11.2012 vastuses kaebusele vaidles kohtutäitur kaebusele vastu ja jäi otsuses esitatud seisukohtade juurde (II kd, tl-d 1). Kohtutäitur esitas 07.11.2012 kohtule kohtu nõude täitmiseks täitetoimiku ärakirja (II kd, tl-d 2-249; III kd, tl-d 1-104). 23.11.2012 menetlusdokumendis vaidles kohtutäitur vastu võlgniku väitele, et 08.03.2012 toimetati võlgnikule kätte 27.02.2012 teade täitetoimingust (III kd, tl-d 143-144).

1. Sissenõudja vaidles kaebusele 04.11.2012 menetlusdokumendis (I kd, tl-d 54-58), 08.11.2012 kohtuistungil ja 23.11.2012 menetlusdokumendis (III kd, tl-d 138-141) vastu. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2
2. Võlgniku kaebuse väited on võimalik liigitada kaheks: esiteks arestimise eelduste puudumine, teiseks arestimise tühisus. Arestimise eelduste puudumist sisustab võlgnik järgmiste väidetega: 1) toiming on läbiviidud täitedokumendita, mis võimaldab pöörata nõude võlgniku varalistele õigustele; 2) puudub rahaline nõue võlgniku vastu, mistõttu puudub kohtutäituril õiguslik alus arestida võlgniku vara; 3)

§ 182

lg 2 alusel saab võlgnikult ettemaksu nõuda ainult siis, kui sissenõudja on selle tasunud. Sissenõudja ei ole ettemaksu tasunud; 4) puudub täitekulude väljamõistmise otsus. Arestimise tühisust sisustab võlgnik järgmiste väidetega: 1) võlgnik ei olnud teadlik kinnisasja arestimistoimingu läbiviimisest. Võlgnikku ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Võlgnikule toimetati teade kinnisasja arestimise kohta kätte 08.03.2012 kell 11:50-12:

1. Toiming tehti samal päeval kell 12:
2. 2) Kohtutäitur ei andnud võlgnikule ja sissenõudjale võimalust kinnisasja hinna osas kokkuleppele jõuda; 3) kohtutäitur ei ole võlgnikule esitanud nõuet ettemaksu ega muude nõuete (täitekulu) tasumiseks; 4) hinnapakkumisi ei ole võlgnikule kätte toimetatud enne arestimist; 5) arestimisaktis on nõude suuruseks märgitud „0“, arestimisakti valesti koostamine on oluline rikkumine
3. Kohus kontrollib, kas esinevad arestimise eeldused. Täitemenetluse seadustiku (

) § 182 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul.

§ 182

lg 2 sätestab, et toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu.

§ 182

lg 2 sätestab arestimise eeldustena järgmised tingimused: toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi olemasolu, kohtutäituri luba sissenõudjale, et toiming lasta teha võlgniku kulul, sissenõudja avaldus arestimiseks ning sissenõudja kulutused või sissenõudjale esitatud kolmanda isiku ettemaksu nõue.

1. Kohus kontrollib esiteks, kas täiteasjas on olemas toimingu tegemiseks kohustav täitedokument. Nähtuvalt täitetoimikust, on täitemenetlus võlgniku suhtes alustatud sissenõudja TV avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2007 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-04-1748 alusel (II kd, tl 22) alusel. Kohtuotsus on jõustunud, mis nähtub sellele lisatud jõustumismärkest (II kd, tl 21). Kohtuotsus kohustab võlgnikku tegema toimingu, mille sisuks on XXX tänava pikendusel (kinnistu registriosa nr XXX) olnud killustikkattega juurdepääsutee taastamine kuni kinnistuni nr XXX ning sellega seotud kulude võlgniku kanda jätmine (II kd, tl 11). Nähtuvalt eeltoodust on asjas olemas täitedokument. Kohus kontrollib teiseks, kas kohtutäitur on lubanud sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Nähtuvalt täitetoimikust on kohtutäitur lubanud 29.12.2010 teha sissenõudjal täitedokumendist tulenevad toimingud võlgniku kulul (II kd, tl 182). Kohus kontrollib kolmandaks, kas täiteasjas on olemas sissenõudja avaldus võlgniku vara arestimiseks. Nähtuvalt täitetoimikust esitas sissenõudja 30.12.2010 kohtutäiturile avalduse 3 sissenõude pööramiseks võlgniku varale hinnapakkumistes toodud summade ulatuses (II kd, tl 185). Eeltoodust tulenevalt on täiteasjas olemas ka sissenõudja avaldus. Kohus kontrollib neljandaks, kas sissenõudja on teinud ise kulutusi seoses toiminguga või on kolmas isik temale esitanud ettemaksu nõude. Nähtuvalt täitetoimikust on sissenõudja 11.08.2011 esitanud kohtutäiturile kolmanda isiku ATT OÜ hinnapakkumise, milles on märgitud, et toimingu tegemise maksumus on 7988,40 eurot, millest sissenõudja peab ettemaksuna tasuma 50% (II kd, tl 199). Seega esines ka kolmas eeldus võlgniku vara arestimiseks, milleks oli kolmanda isiku ettemaksu tasumise nõue.
2. Võlgnik on seisukohal, et võlgniku vara arestimiseks peab sissenõudja olema kulutused tegelikult teinud. Kohus ei ole võlgniku seisukohaga nõus, sest see ei ole kooskõlas

§ 182lg 2 sõnastusega.

Nimetatud säte võimaldab vara arestimist nõuda nii tegelike kulude tegemisel sissenõudja poolt kui ka olukorras, kus kolmas isik nõuab sissenõudjalt ettemaksu. Kui sissenõudja peaks tegema ettemaksu enne võlgniku vara arestimise taotluse esitamist, muutuks sisutühjaks

§ 182

lg 2 ettemaksu puudutav osa, sest tasutud ettemaks on käsitletav sissenõudja kulutusena, mille kohta sisaldab

§ 182lg 2 eraldi regulatsiooni.

11. Võlgnik on asunud seisukohale, et asjas puudub täitekulude väljamõistmise otsus. Kohus saab võlgniku väitest aru, et kolmanda isiku tehtava toiminguga seoses tekkivad kulutused (kolmanda isiku nõutav tasu või ettemaks) kujutavad endast

§ 37

lg 1 kohaselt täitekulusid, mille kohta peab kohtutäitur tegema otsuse.

§ 37

lg 1 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama säte näeb ette loetelu erinevatest kuludest, mis loetakse täitekuludeks. Asendatava toimingu tegemiseks tehtud või tehtavaid kulusid ei ole loetelus täitekuludena märgitud. Samas on asendatava toimingu tegemiseks tehtud kulud käsitletavad

§ 37

lg-s 1 sisalduva üldsätte alusel täitekuludena, sest need on sissenõudja poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kohus peab välja selgitama, kas kohtutäitur peab

§ 182lg 2 nimetatud kulud võlgnikult sisse nõudma täitekulude otsuse alusel.

Kohtu hinnangul reguleerib

§ 182

lg 2 ammendavalt asendatava toimingu tegemisega kaasnevate sissenõudja täitekulude sissenõudmist. Kõnealuses sättes ei ole arestimise eeldusena välja toodud täitekulude otsuse olemasolu. Seetõttu ei pea

§ 182lg 2 alusel aresti kohaldamiseks olemas olema täitekulude otsust.

Eeltoodust tulenevalt ei too täitekulude otsuse puudumine kaasa arestimise lubamatust. Nähtuvalt ülaltoodust on sissenõudjalt nõutud asendatava toimingu tegemiseks ettemaksu. Seetõttu ei ole põhjendatud ka võlgniku väide, et asjas puudub nõue.

§ 182lg 2 alusel loetakse sissenõudja nõudeks tema kulud või temalt nõutav ettemaks.

12. Kohus kontrollib, kas arestimine on tühine.

§ 55

sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 4

1. Kohus kontrollib esmalt, kas vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et asjas on olemas kehtiv täitedokument (vt määruse põhjenduste punkt 9). Seetõttu ei ole võlgniku vara arestitud täitedokumendita. Kohus kontrollib teiseks, kas võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade. Täitetoimikust nähtuvalt toimetati täitmisteade kätte 15.11.2007 (II kd, tl 24). Eeltoodust tulenevalt on võlgnikule kätte toimetatud täitmisteade. Kohus kontrollib kolmandaks, kas vara on arestinud ebapädev isik. Nähtuvalt 13.03.2012 arestimisaktist on sellele alla kirjutanud kohtutäitur (II kd, tl 229). Vara arestimine on täitemenetluse seadustiku alusel tehtud kohtutäituri ametitoiming, mille tegemiseks on kohtutäituril õigus. Seetõttu ei ole vara arestinud ebapädev isik.
2. Kohus kontrollib, kas võlgnik on jäänud olulises osas teavitamata tema õigustest täitemenetluses ja kas see on toonud kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnik on seisukohal, et ta ei olnud teadlik arestimistoimingu läbiviimisest ning et teda ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Võlgnik leiab, et teade kinnisasja arestimise kohta toimetati talle kätte 08.03.2012 kell 11:50-12:22, kuid vara arestiti samal päeval kell 12:
3. Kohtutäitur vaidleb võlgniku väitele vastu ning leiab, et võlgnikule toimetati 08.03.2012 kätte teade 13.03.2012 toimuva arestimise kohta.

§ 10

lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama teadet arestimise läbiviimise kohta.

§ 10

lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituril õigus edastada võlgnikule teade arestimistoimingu toimumise aja ja koha kohta enda valitud viisil. Kohus peab eeltoodust tingituna tuvastama, kas ja millal edastas kohtutäitur võlgnikule teate arestimistoimingu läbiviimise aja ja koha kohta. Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur koostanud 08.03.2012 täitetoimingust teatamise teate, milles on märgitud, et kinnisasjade arestimine toimub 13.03.2012 kell 15:00 (II kd, tl 213). Täiteasja toimikus järgnevad nimetatud dokumendile 27.02.2012 täitmistoimingust teade, 29.12.2010 täitmistoimingust teade ja kohtutäituri 31.01.2011 otsus kaebuses kohtutäituri tegevuse peale (II kd, tl-d 213-218). Nimetatud dokumentidel on templijäljend „ÄRAKIRI ÕIGE“ kuupäevaga 08.03.2012, mis on kinnitatud kohtutäituri ametipitsati jäljendi ja kohtutäituri allkirjaga. Nimetatud dokumentidele järgnevad täitetoimikus fotod, millel on jäädvustatud majad aadressil XXX ja XXX, XXX ning kirjade panemine nimetatud majade postkastidesse (II kd, tl-d 219-223). Tl-l 223 on fotode juures on märge sama sisuga ümbrikute jätmise kohta postkastidesse. Fotodele järgneb täitetoimikus 03.03.2012 dateeringuga dokumendi kättetoimetamise akt, millel on märgitud, et kättetoimetamiseks on antud 08.03.2012 täitetoimingust teatamine ning postitamise ajad (II kd, tl 224). Eelnevast nähtub, et kohtutäitur koostas 08.03.2012 uues täitetoimingust teatamise teate, tegi ärakirjad 27.02.2012 ja 29.12.2010 teadetest ja 31.01.2011 otsusest, koostas 08.03.2012 dateeringuga dokumendi kättetoimetamise akti ning pani 08.03.2012 aadressidel XXXja XXX, XXX kirjad postkastidesse. Kohus võtab arvesse dokumentide koostamise aega ja nende järjestust täitetoimikus, mida arvestades on kohtu hinnangul tõendatud, et kohtutäitur 5 on pannud postkasti nii 08.03.2012 täitetoimingust teate (II kd, tl 213) kui ka dokumendid, millest on samal kuupäeval tehtud ärakiri. Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et kohtutäitur koostas 08.03.2012 dokumendid, millest ta jättis osa võlgniku postkasti panemata. Seega ei kinnita 08.03.2012 dokumendi kättetoimetamise aktis sisalduv märge, et kättetoimetamiseks on antud 08.03.2012 täitetoimingust teatamine asjaolu, et kätte ei toimetatud 13.03.2012 toimuva arestimise kohta koostatud teadet. Nimetatud märget võiks pidada kinnituseks ainult 27.02.2012 teate kättetoimetamise kohta siis, kui täitetoimikus puuduksid 08.03.2012 dateeringuga dokumendid ja ärakirjad. Kohtu arutluskäiku kinnitab ka kohtutäituri seisukoht, et võlgnikule on kätte toimetatud kohtutäituri poolt postkasti jätmisega ikkagi 08.03.2012 kuupäeval teade, mille sisuks on täitetoimingu toimumine 13.03.2012 (III kd, tl 143). Eeltoodust nähtuvalt on kohtutäitur edastanud võlgnikule teate 13.03.2012 toimuva täitetoimingu ja selle sisu kohta, mistõttu pidi võlgnik olema piisavalt informeeritud oma õigustest. Seega ei esine käesoleval juhul

§-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alust. 15. Kohus on seisukohal, et arestimisakti seadusele mittevastavus võib tuua kaasa arestimise tühisuses. Seda juhul, kui arestimisaktis ei sisaldu olulises osas täitemenetluse seadustikus ettenähtud andmeid. Võlgnik on tuginenud asjaolule, et arestimisaktis on märgitud nõude suuruseks „0“. Sellele tuginedes on võlgnik seisukohal, et puudub rahaline nõue tema vastu. Võlgniku väide selle kohta, et nõude suuruseks on arestimisaktis märgitud 0,00 eurot, vastab tõele (II kd, tl 228). Kohtu hinnangul peaks kõnealuses täiteasjas sissenõudja nõude suuruseks olema

§ 182

lg-s 2 nimetatud kulude või ettemaksu summa, sest

§ 182

lg 1 alusel läbiviidav täitemenetlus kujutab endast tavapärast raha tasumise kohustuse täitmise nõude sundtäitmist. Kohus ei nõustu seetõttu sisenõudja väitega (vt III kd, tk 138), et tegemist on kohustava nõudega, mistõttu on kohtutäitur märkinud akti nõude suuruseks 0 eurot. Kohus kontrollib, kas arestimisaktis peab olema märgitud võlgniku vastu esitatud nõude suurus või mitte.

§ 143

sätestab, et kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.

§-st 143 nähtub, et arestimisaktis ei pea märkima nõuet võlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt ei oma kohtu hinnangul arestimisakti kehtivusele mõju arestimisakti nõude märkimata jätmine või ebaõige märkimine. 16. Võlgnik on seisukohal, et kohus on rikkunud

§ 53

lg-d 1, sest ta ei ole välja selgitanud, kas nõude realiseerimine on võimalik muul viisil.

§ 53

lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur arestinud rohkem vara, kui võlgnikule kuuluva ühe kinnisasja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur rikkunud

§ 53lg 1 sätestatud ülearestimise keeldu.

Asjaolu, et kohtutäitur väidetavalt ei ole võlgnikult nõudnud teavet võlgniku vara kohta, ei muuda arestimistoimingut seadusvastaseks.

1. Kohus leiab ülaltoodud asjaolusid arvestades, et võlgniku kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 6
2. TsMS § 172 lg 7
3. lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Toomas Ventsli kohtunik 7