) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas
lõikega 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Sama paragrahvi lõike 4 alusel tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või oslaist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 04.06.2007.a. AS T, EAS (pankrotis) ja VT vahel sõlmitud kohustusega ühinemise kokkuleppe, käenduslepingu ja nõude loovutamise eellepinguga, mille originaaleksemplari esitas hageja kohtule kohtuistungil, on tõendatud, et hageja nõue HAS vastu tuleneb viimase poolt 12.08.2004.a. emiteeritud 249 võlakirjast nimiväärtusega 1000 eurot ning mille suuruseks seisuga 04.06.2007.a. on kokku 304 626,60 eurot (4 766 370,50 krooni). EAS (pankrotis) kui ülevõtja kohustus solidaarvõlgnikuna 2 750 000 krooni ( 175 757 000 eurot) ulatuses täitma võlgniku HAS kohustust võlausaldajale AS T. Kohtul ei ole alust kahelda antud dokumendi ehtsuses. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt toimub kohustuse täitmine osade kaupa viiekümne viie 50 000 kroonise osamaksega. Tasumisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda ülevõtjalt viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summast päevas. Kohus leiab, et hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud võlgniku poolt hagejale antud lepingu alusel tehtud maksed kokku summas 650 000 krooni ( 41 542,57 eurot). Seega on tõendatud võlgniku põhivõlgnevus ees hageja ees summas 134 214,49 eurot. Kuivõrd hageja palub tunnustada põhinõuet summas 123 056,92 eurot, kuulub hagi selles osas rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja II oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Seetõttu ei anna kostja vastuväited hagile alust hageja põhinõude rahuldamata jätmiseks. 3 Viivise nõude lahendamise aluseks on
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd viivises on kokku lepitud AS T, EAS (pankrotis) ja VT vahel sõlmitud kohustusega ühinemise kokkuleppe, käenduslepingu ja nõude loovutamise eellepingu punktis 2.1 määras 0,5 % tähtaegselt tasumata summast päevas, kuulub kohaldamisele lepingus kokkulepitud määr. Hageja esitatud viivise arvestusega on tõendatud, et võlgniku võlgnevus hageja ees võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli 459 204,85 eurot. Hageja nõuab viivise nõude tunnustamist põhivõla ulatuses. Kuivõrd hageja viivise arvestusele kostjad vastuväiteid esitanud ei ole, siis kuulub viivise nõue rahuldamisele hageja nõutud ulatuses võrdselt põhinõudega summas 123 056,92 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.