) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tahteavaldused, mida pooled lepingulise kokkuleppe saavutamiseks teevad, peavad oma sisult olema vastassuunalised. Tahteavalduste kaudu saavutatakse lepingu kõige tähtsam element, milleks on lepingupoolte kokkulepe. Kokkuleppe sisu ei ole seaduses reguleeritud; samuti ei ole määratletud, millistes tingimustes peavad pooled kokkuleppe saavutama, et lugeda leping sõlmituks. Siiski peab kokkulepe sisaldama sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud.
lg 1 punkti 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Antud sätte kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus (otsesed tingimused). Lepingud ei pea olema täiuslikud, st lepingupoolte kokkulepe ei pea sisaldama kõiki kohustusi, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Vastavalt
lg 1 loetakse leping ka siis sõlmituks, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingupoolte kohustused võivad olla otse kokku lepitud nii kirjalikus lepingus kui suuliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4 MTÜXXX kasutab kaubandustegevuseks Tallinna linnale kuuluvat Pirita turgu vastavalt Pirita Linnaosa Vanema 12.05.2010 korraldusele nr. 1-2/58 (tl 7) ja 19.03.2011 korraldusele nr. 1-2/45 (tl 9). Kostja FIE EP jättis tasumata arved nr A-13 (tl 15), nr A-46 (tl 16), nr A-53 (tl 17), nr A-54 (tl 18), nr A-61 (tl 19) ja nr A-62 (tl 20). 26.03.2012 tasus kostja hagejale 356,34 eurot. Kostja poolt esitatud tõendid (tl 46-52, 56-58) kinnitavad asjaolu, et kostja FIE EP perioodil juuli 2011-oktoober 2011 kauples Pirita turul. Lisaks tunnistas FIE EP võlgnevust MTÜXXX ees septembri- ja oktoobrikuu eest summas 638 eurot (tl 14). Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest tulenevalt leiab kohus, et MTÜXXX ja FIE EP vahel oli sõlmitud kehtiv leping.
lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). MTÜXXX võimaldas FIE-l EP oma kaupu XXX turul müüa ja FIE-l EP oli kohustus müügilettide kasutamise eest maksta tasu. Ühe müügileti üürimise tasu suurus oli 319,5 eurot, mis tulenes Pirita Linnaosa Vanema 19.03.2011 korraldusest nr. 1-2/45 (tl 9). Asjaolu, et leping ei olnud kirjalikult sõlmitud, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt olid pooled saavutanud kokkuleppe. FIE EP on esitanud vastuväite, mille kohaselt FIE EP keeldus maksmast müügikoha eest, kuna turuhaldur oli jätnud oma töö tegemata. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole FIE EP vastuväide maksmisest keeldumise kohta asjakohane, kuna FIE-l EP võimaldati XXX turul kaubelda, mille eest oli FIE-l EP kohustus ka Mittetulundusühingule XXX tasuda. Turuhalduri poolt enda ülesannete väidetav mittetäitmine ei takistanud FIE-l EP XXX turul müügilettide kasutamist.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hagi on põhjendatud, rahuldab kohus hagi ning mõistab FIE EP MTÜXXX kasuks välja 1 557,66 eurot. 02.04.2012 täpsustas hageja oma nõuet vähendades hagihinda, kuna 26.03.2012 tasus kostja hagejale 356,34 eurot ning hageja taotles enammakstud riigilõivu tagastamist summas 63,91 eurot. TsMS 150 lg 1 sätestab riigilõivu tagastamise alused. Seadusest ei tulene alust riigilõivu tagastamiseks kui hageja on hagihinda menetluse käigus vähendanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka enammakstud riigilõivuga TsMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus on antud tsiviilasja menetlenud eelnevalt juba kõrgema hagihinnaga ehk olukorras, kus riigilõivu ei olnud ettenähtust rohkem tasutud. Samuti ei esine käesoleval juhul riigilõivuseaduse §-is 15 sätestatud riigilõivu tagastamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTÜXXX taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja 5 menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta kostja FIE EP kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.