Obsah (8)

§ 661§ 430§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 168§ 150

2-12-28959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-28959 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Krista

§ 661

lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse pooltele kättetoimetamisest. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Asjaolud ja menetluse käik Bigbank AS esitas 25.07.2012.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 3052,02 euro saamiseks ning menetluskulu 91,56 euro hüvitamiseks. Kohus koostas 15.08.

1. a. makseettepaneku, mis on võlgnikule Ljudmilla Paalmäe 31.08.2012 ja võlgnikule Krista Kõrgema 14.09.2012 kätte toimetatud. Võlgnik Ljudmilla Paalmäe esitas 14.09.2012.a. ning võlgnik Krista Kõrgema esitas 27.09.2012 nõudele vastuväite. 17.10.
2. a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Pärnu Maakohtu 26.10.2012.a. määrusega kohustati BIGBANK AS-i esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 09.11.2012 esitas BIGBANK AS kohtule hagiavalduse summas 3655,54 eurot Krista Kõrgema ja Ljudmilla Paalmäe vastu põhivõla, tasumata intresside ja viivise nõudes. 12.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 15.04.2013 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi:
3. hageja on kohtule esitanud hagi kostjate vastu solidaarnõudes 3 655,54 eurot ja kandnud asjas menetluskulusid 370.87 eurot, mida kostjad tunnistavad. 2 2-12-28959
4. kostjad tasuvad solidaarselt hagejale arvelduskontole nr 10102032581003 SEB Pank, viitenumber 20600908252 põhivõla 1 526,01 eurot ja intressid 265,31 eurot ja menetluskuludest 233,37 eurot, kokku 2 024,69 eurot järgmiselt: 2.
5. 1 544.69 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumisest; 2.
6. 480 eurot kuues võrdses makses vähemalt 80 eurot kuus alates 01.05.2013.a. kuni 31.10.2013.a..
7. Hageja avaldab ja kinnitab, et punktis 2 nimetatud kohustuste nõuetekohase! täitmisel kostjale poolt, loeb hageja krediidilepingust nr * ja nende lisadest ning käesolevast tsiviilasjast tulenevad kostjate kohustused hageja ees täies ulatuses lõplikult täidetuks.
8. Kui kostjad ei tasu punktis 2 nimetatud makseid nõuetekohaselt, on hagejal punktis 1 nimetatud nõuete suuruses õigus pöörduda sundtäitmises kohtutäituri poole.
9. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 275 eurot, millest 137,50 eurot taotleb hageja

S 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja arveldusarvete nr * SEB Pangas selgitusega „riigilõivu osaline tagastamine, leping nr*, tsiviilasi nr 2-12-28959". 6.

§ 661

lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse pooltele kättetoimetamisest.

1. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja kohtumenetluse lõpetada selleks kohtuistungit pidamata.
2. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning menetlusosalised loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 15.04.2013. a sõlmitud kompromissiga pooled lühendavad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja 5 päevani.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle 3 2-12-28959 tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise enda kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 275 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb BIGBANK AS-le tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4