MS § 164 lg1 alusel jätta kummagi poole kantud menetlusklud neid teinud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Asjaolud Hageja esindaja A K abiellus kostja T Tiga 21.07.2001.a., mille kohta Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas on tehtud kanne nr
lg.2 võib kohustatud isik nõuda, et tal lubataks ülalpidamist anda muul viisil, kui raha maksmisega. Riigikohus on oma 02.10.2008 lahendis 3-2-1-66-08 viidanud, et elatise suurus sõltub muu hulgas ka asjaolust, kui pika aja veedab laps elatist maksma kohustatud vanema juures, mil lapse vahetut ülalpidamiskohustust täidab elatist maksma kohustatud vanem. Kui D on kostja juures ja kostja vahetul ülalpidamisel kooli ajal 2 päeva nädalas ning vähemalt poole igast vaheajast, siis moodustab see kokku 69 päeva kooli ajal (8 kuud) ja 60 päeva vaheaegadest (4 kuud). Kokku on laps seega kostja juures ja vahetul ülalpidamisel 129 päeva, see on 35% kogu ajast. See tähendab, et 35% lapse toidu, eluaseme, hügieeni ja vaba aja veetmise kuludest kannab niikuinii kostja. Samuti on kostja ostnud lapsele riideid ja kestvuskaupu, kuna laps on tema juurde tulles olnud riides halvasti - lapse riided on olnud määrdunud, katki või ilmale mittevastavad. Nii on ta 2012. aastal, peale elatise rahas maksmise lõpetamist ostnud lapsele järgmised vajalikud asjad: 14.01.2012.a. talvejope maksumusega 37,95 eurot; 25.01.2012.a. suusad, klambrid, suusakepid ja suusasaapad maksumusega 106,01 eurot; 17.02.2012.a. õues käimiseks mäesuusakindad maksumusega 14,97 eurot; 25.02.2012.a. lapsele teleri maksumusega 279,00 eurot - isa juures De toas; 28.02.2012.a. vateeritud jope maksumusega 15 eurot. Nende 2 kuu jooksul lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud ostude, mida tõendab lisatud kviitungite koopiad (lisa 1) moodustab kokku 452,93 eurot ehk üle 3 hageja seadusliku esindaja nõutava kuuelatise. Samuti maksab kostja igakuiselt 12,78 € sissemakse D Ti kogumis-hoiusele, mis antakse talle üle täisealiseks saamisel ja mida on vaja hariduskulude katteks (pangakonto filtreeritud väljavõte - lisa 4). Sellele lisandub veel lapse vahetu ülalpidamine ajal, mil ta kostja juures on. See tähendab, on andnud lapsele andnud lapsele ülalpidamist suure varuga rohkem, kui hageja seaduslik esindaja nõuab. Selle tõttu tuleks hagi jätta rahuldamata. Samuti on hagiavalduses kirjeldatud lapse ülalpidamiskulud osaliselt üle paisutatud ja tegelikkusega mittevastavad. Nii ei ole lapse emal kindlasti kulutanud lapse riietele ja jalanõudele 80 € kuus, sest vastasel juhul ei peaks kostja lapsele kogu aeg riideid ja jalanõusid ostma. Samuti ei moodusta poisslapse hügieenikulud 20 € kuus. Arvestades, et laps on olulise osa ajast niikuinii kostja juures ja sel ajal kostja vahetul ülalpidamisel ei oleks kostjal võimalik maksta hageja nõutud elatist 145 eurot kuus igakuiselt rahas.
Ig.l näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega praegu 145 € kuus.
lg.2 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks Dele on kostjal üleval pidada veel kaks last: 2 aastane poeg (sünnitunnistus - lisa 2) ja pooleaastane tütar (sünnitunnistus - lisa 3). Dele vahetult antavale ülalpidamisele 145 € elatise rahas maksmine paneb kostja teised lapsed seisundisse, kus nad on vähemkindlustatud kui D. Kostja töötab autojuhina XX OÜ-s ja jooksva aasta (märts 2011 - veebruar 2012) keskmine netosissetulek on pangakonto filtreeritud väljavõtte (lisa 5) kohaselt 791 eurot kuus. Kostja töökoht asub Harju Maakonnas XXs, mida tõendab XX registriandemete väljatrükk (lisa 6). XX asub www.delfi.ee Eesti kaardi kohaselt Haapsalust 87 km kaugusel, see tähendab iga päev tööl käimiseks peab kostja sõitma isikliku sõiduautoga tööle ja koju sõitma kokku 174 km, sest Haapsalu ja XX vahel puudub ühistranspordiühendus. 21 tööpäevaga kuus, sõidab ta üksi tööl käimiseks maha 3654 km (21x174). Kostja kasutab tööl käimiseks isiklikku sõiduautot (auto registreerimistunnistus - lisa 7) ja sõiduks kulub kütust 6l/100km, see on kokku 219 liitrit mootorikütust (3654 : 100 x 6). Diiselkütus maksab praegu 1,41 € liiter ja kütusekulu moodustab kokku 309 € kuus. See kulu on kostjal vajalik, et käia tööl ja saada sissetulekut, millest Dt ja teisi lapsi ülal pidada. Kostjal ei ole võimalik selle arvelt kokku hoida, sest tal ei ole elukohas tööd, mis annaks ka kulusid arvestades võrdväärset sissetulekut. Lapsi ja ennast saab kostja ülalpidada üksnes tööl käimise kulude kandmisest üle jäävast palga osast ~480 €. Kostja elab koos laste ja nende ema - kostja elukaaslaseK Miga korteris mis on kostja jaK Mi kaasomandis (registriosa väljavõte - lisa 8). Korter on ostetud eluasemelaenuga (lisa 17) ja igakuine laenumakse moodustab ~ 240 € kuus. Korteri igakuised majandamiskulud moodustavad aastas keskmisel 150 € (majandamis-kulude määramise ja laekumise arvestused 2011, 2012 - lisa 9 ning pangakonto väljavõte - lisa 10). Samuti tuleb tasuda eluruumis tarbitava voolu eest 25 € kuus (lisa 11), kaabel-tv ja interneti eest 6 € kuus (lisa 12) ning telefoni eest ~ 35 € kuus (lisa 13). Peale nende kulude kandmist jääks sissetulekust alles vaid 24 eurot. Lisaks käivad lapsed käivad imikute võimlemises ja selle eest tuleb igakuiselt 5 € kuus. Neile kuludele lisanduvad tavalised majapidamiskulud, kulud toidule ja kulud riietele ja jalanõudele. Loomulikult osaleb ka kostja elukaaslaneK M kõigi nende kulude kandmises, kuid tema võimalused on piiratud, sest ta on lastega kodus, tema ainus sissetulek on vaid vanemahüvitis ja lisaks ühisele eluaseme laenule peab ta tasuma ka enne kooselu algust kostjaga võetud eluasemelaenu jääki 76 eurot kuus (pangakonto väljavõte - lisa 15). Samuti kannabK M oma emapalgast pidevalt laste elukindlustuse kulusid (lisa 16). Neid asjaolusid: sissetulekuid ja vältimatuid kulusid enda ja teiste laste elutingimuste tagamiseks on ta suuteline lisaks endapoolsele vahetule ülalpidamisele andma D Tile ülalpidamist rahas, elatisena summas 75 eurot kuus. Seda arvestades palub endalt välja mõista D Ti ülalpidamiseks
lg2 sätetel elatis väiksemas summas kui
Hageja täiendavad kirjalikud seisukohad kostja vastuse kohta ja hageja nõude suurendamine (tl.47-48; 58-59) Hageja esindaja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et ta ei kasuta kostja poolt makstud raha lapse huvides ja leiab, et kostja arvutused päevade osas, mil laps viibib kostja juures on ilmselgelt meelevaldne. Hageja esindajal on keeruline hinnata kostja poolt ostetud riiete vajadust ja nende reaalset olemasolu kuna ei ole neid lapse seljas näinud ja laps ise on oma vastustes selles osas ebalev. Televiisor millele kostja viitab asub kostja enda elukohas ja on toas kus elab kostja enda poeg praegusest kooselust. Oma majandusliku olukorra selgitamiseks on kostja toonud välja detailselt enda ja ka oma elukaaslase sissetulekud ning muuhulgas väitnud, et tema elukaaslase sissetulekud on piiratud vanemahüvitisega. Seejuures on ta aga jätnud märkimata elukaaslasele kuuluva korteri väljaüürimisest saadava tulu. Hageja eesmärk ei ole kostja majanduslikku olukorda halevendada ning seeläbi temast põlvnevate teiste laste heaolu kahjustada. Eesmärk on siiski nende ühisel ülalpidamisel oleva poja D Ti heaolu ning seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine. 18.08.2012.a. on hageja esitanud kohtule täiendava kirjaliku seisukoha hagi osas ning nõude suurendamise taotluse. Nimetatud menetlusdokumendis on märgitud järgmist: Hageja ei võta omaks kostja seisukohti ja vaidleb vastu kostja poolt vastuses avaldatud seiskohtadele. Kostja väidab, et lõpetas elatise maksmise asjaoludel, et ta ei näinud, et makstavat elatist kasutatakse lapse huvides. Kostja selline väide on meelevaldne ega ole tõendatud. Kostja on lõpetanud hageja ülalpidamiseks raha andmise
Kostja vastuses nimetatud asjad asuvad kostja juures, neid ei ole antud hageja käsutusse ning seega ei saa väita, et need on soetatud hageja tarbeks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja viibib suurema osa ajast kostja juures ja et ta sel ajal kannab hageja ülalpidamiskulud. Kostja poolt kohtule esitatud vastusest ja tõenditest nähtub, et kostja, hinnates enda sissetulekuid ja väljaminekuid, ei esita kohtule tõendist tulenevaid tõeseid andmeid. Kostja on esitanud 11 kuu töötasutõendi (märts 2011-jaanuar 2012), mille põhjal ebaõigesti väidab, et kostja kuu keskmine netosissetulek on 791 eurot netos - tõendist tulenevalt aga 863.02 eurot kuus - brutosissetulekuna seega 1095.79 eurot. Tuginedes kostja esitatud tõendile teeb hageja järelduse, et arvestades asjaoluga, et kostjal on ülal pidada 4 isikut - neist 3 alaealist, on kostjal võimalik kasutada ainuüksi töötasuna saadava sissetuleku alusel ühe ülalpeetava kohta 215.76 eurot (863.02: 4) ehk 275.- eurot brutos. Hageja igakuine elatise nõue on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, seega momendil 145.- eurot kuus. Kostja ja tema kahe temaga koos elava lapse kasutada jääb pärast hageja nõude rahuldamist 718.02 eurot ja kostja teised lapsed on kindlustatud kostja poolt hagejast enam 94.34 euro võrra kuus ehk 1,65 korda (718.02:3=239.34) – seda enam, et nende vajadus on praegu ainuüksi ealisuse tõttu tunduvalt väiksem hageja omast. Lisaks märgib hageja - nähtuvalt kostja esitatud töötasutõendist, tasub tööandja ka kostjale sissetulekuna autokompensatsiooni, milline annab aluse järelduseks, et töötasu ei ole kostja ainsaks sissetulekuks. Hageja ei nõustu ka kostja põhjendustega tema vajalikes kuludes. Kostja elab korteris, mis on kaasomandis tema elukaaslase , kostja esitatud tõendi - kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja ½ korteri omanik. Seega on kostjal kohustus kanda ½ korteri soetamiseks ning ülalpidamiseks tehtud kultustest. Kostja esitatud tõendite kohaselt on korteri igakuine laenumakse kokku on 234.30 eurot, sellest kostja osa 117.15 eurot. Korteri majandamiskulud kuus on keskmiselt 128.41 eurot. millest kostja osa on 64.21. Tarbitava elektrienergia eest tuleb kuus tasuda keskmiselt 22.43 eurot, millest kostja osa on 11.22 eurot. Kulud internetile on keskmiselt 5.79 eurot kuus, millest kostja kanda on 2.90 eurot. Seega on kostja kulud kuus vastavalt esitatud tõenditele eluasemega seonduvalt 195.48 eurot ehk 27% sissetulekutest töötasuna , millest on eelnevalt maha arvatud elatis hagejale (195:718). Eelmärgitust nähtuvalt on kostjal võimalused elatise maksmiseks hagejale 145.- eurot kuus -
Kostja on esitanud tõendi TELE 2 otsekorralduslepingute nr 3162370 ja 2802965 tasumise kohta. Vastuses ei ole selgitatud ega muul viisil tõendatud, kelle nimel lepingud on sõlmitud ning kelle huvides antud kulutused tehakse. Asjaolude selgumiseni ei saa hageja esindaja antud kulutusi igapäevaste vajaduste hulka arvestada. Kostja ei ole tõendanud oma väljaminekute suurust tööl käimiseks XXsse. Kostja esitatud arvutus on teoreetiline ning ei ole tõendatud, kas kostja on ka tegelikult selliseid kulutusi teinud. Kostja ei ole tõendanud elukaaslase ülalpidamisvajadust ega selleks hädavajalikke kulutusi. Seepärast ei ole kostja tõendid elukaaslaseK Mi kulutuste kohta asjakohased. Samuti ei ole tõendatud kostja vajadus tasuda korteri ½ kaasomandi, mis kuulubK Mile, kulutusi. Kui kostja märgitud kulutusi teeb, omavad kulutused kinke iseloomu elukaaslasele, millega kostja eelistab kingituste tegemist oma alaealise lapse ülalpidamisele. Kostja peab eelkõige andma ülalpidamist oma lastele, kaasa arvatud temast eraldi elavale alaealisele lapsele. Hagejale on teada, et kostja elukaaslane omab X linnas korterit, mida üürib ja saab üüri lisaks muudele sissetulekutele. Kui kostja peab põhjendatuks ja võimalikuks vastuses esitada kulutusi elukaaslase ülalpidamiseks, on vajalik kostjal esitada tõendid selles, et kostja elukaaslane ülalpidamist vajab, mida kostja käesoleva ajani teinud ei ole. Ka on hagejale teada, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et liisida endale viimastel kuudel uhkem auto. Hageja seadusliku esindaja A K 12 kuu (veebruar 2011 - jaanuar 2012) keskmine sissetulek on esitatud tõendi kohaselt 341.29 eurot. Hageja seaduslik esindaja (ema) peab ülal hagejat ja lisaks hagejale veel üht alaealist last (KA K, ) (tõend lisas 3). Eelmärgitu tõttu on hageja arvestatavad sissetulekud 113.76 eurot kuus, millega on tõendatud, et hagejal puuduvad emalt saadavad sissetulekud
lg-s 1 nimetatud määrast, moodustades märgitust 78 % , seega on vajadus elatisraha nõudeks 145.- eurot kuus. Hageja esindaja on kostjalt saanud elatist veebruarist 2011 kuni hagi esitamiseni jaanuarini 2012 kuus keskmiselt 76.70 eurot ja ligi kaheksa kuud pole saanud elatist üldse. Hageja seaduslik esindaja (ema) on avaldanud, et ainuüksi kulud hageja eluasemele (komunaalmaksed ja elekter) kuus on 47.- eurot, sidevahenditele 8 eurot. Sotsiaalministri
Kostja on ilma põhjenduseta katkestanud niigi mittepiisava elatise maksmise jaanuaris 2012.a. Samuti pole kostja tõendanud, et laps viibib märkimisväärse osa ajast tema juures ja kostja kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Seega ei ole tõendatud ja põhjendatud kostja nõue mõista D Ti ülalpidamiseks välja elatis väiksemas summas kui
Vastavalt
lgle 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Vastavalt
§-le 108 võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelmärgitust tulenevalt hageja suurendab nõuet kostja vastu ja palub:
eest tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Nimetatud nõue ei ole põhjendatud, seaduslik ega selle esitamine 14.08.2012.a. ka protsessuaalselt õigeaegne.
nõude esitamise faktiliseks aluseks on ülalpidamiskohustuse rikkumine ülalpidamist andma kohustatud isiku poolt.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist vajava lapse vajaduste ja tavalise elulaadi tagamise kulusid on õigustatud hindama vanemad. Lapse vajadused ja tavalise elulaadi võib vanemate kokkuleppel tagada väiksema elatisega, kui miinimumelatis.
lg.1 sätestatud miinimummäär on miinimummäär üksnes kohtulahendiga elatise väljamõistmiseks. Kokkuleppel antav ülalpidamine võib olla väiksem, kui see vastab vanemate hinnangul lapse vajadustele ja elulaadile. T T andis kuni elatishagi esitamiseni lapsele ülalpidamist vastavalt senistele kokkulepetele lapse emaga ja lapse vajadustele. Nagu nähtub lisana 3 esitatud pangakonto väljavõttest maksis T T A Kle lapse ülalpidamiseks elatis 11.02.2011.a.-12.08.2011.a. 102,26 € kuus ja 12.09.2011.a.-10.12.2011.a. Summas 51,36 € kuus (lisa 3). Sellele lisandusid ja lisanduvad igakuised maksed D Ti kogumishoiusele 12,78 € kuus (esialgse vastuse lisa 4 j), praegu 13,00 € kuus, samuti lapse ülalpidamine olulise osa ajast, mil laps oli isa juures ning lapse ülalpidamine talle vajaminevate asjade ostmisega. Seega ei rikkunud kostja T T lapse ülalpidamiskohustust ajavahemikul 20.02.2011.a.- 20.02.2012.a., mis õigustaks elatise tagasiulatuvat väljamõistmist. Oluline on, et ka esialgses hagiavalduses ei heideta kostjale ette lapse ülalpidamiskohustuse rikkumist alates 20.veebruarist 2011.a. Esmakordselt heidetakse selles kostjale elatise poole võrra vähendamist septembris 2011.a. ja elatise maksmise katkestamist jaanuarist 2012.a. Ka see asjaolu tingiks tagasiulatuva elatise nõude täieliku rahuldamata jätmise vähemalt ajavahemiku 20.02.2011.a.-12.09.2012.a. eest. Tagasiulatuva elatise nõude kohtule esitamise asjaoludest: et see esitati pool aastat pärast hagi esitamist ja vastusena kostja vastusele, nähtub selgelt, et vastav nõue esitati mitte lapse õiguste kaitseks, vaid pahatahtlikult kättemaksuks selle eest, et kostja julges hagile vastu vaielda ja ka enda poolt lapsele vahetult antud ülalpidamisele mingi rahalise mõõte anda. Kostja esindaja on seisukohal, et isiklik väiklus ja solvumine ei ole asjaoluks, mis pälviks kohtult õiguskaitset
Elatise tagasiulatuv väljamõistmine ajavahemiku 20.02.2011.a. - 14.08.2011.a. eest oleks vastuolus ka
Kostja esindaja hinnangul võib tagasiulatuva elatise välja mõista kuni aasta eest alates mitte ainult hagi, vaid ka vastava tagasiulatuva elatise nõude esitamisest aja eest, sest on mõistlik ja loogiline, et kui ülalpidamist saama õigustatud isiku õigust saada ülalpidamist on rikutud, siis vastava rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatakse kohe, koos elatishagiga. Kui vastav nõue esitatakse pool aastat või mõnel teisel juhul veelgi hiljem, pole selge, kas sellega taotletakse rikutud õigustele kaitset või soovitakse menetluses vastaspoolt pahatahtlikult survestada. Kostja esindaja hinnangul saanuks alates 20.02.2011.a. aja eest elatist nõuda, kui vastav nõue oleks esitatud juba esialgses, kohtule 20.02.2012.a. esitatud hagiavalduses. Kui seda nõuet 20.02.2012.a. hagiavalduses ei esitatud ja see nõue esitati alles 14.08.2012.a. avalduses, siis saab tagasiulatuva elatise välja mõista maksimaalselt aasta enne 14.08.2012.a. aja eest. Aga ka sel juhul tuleb sellest maha arvata antud elatis rahas, isapoolses vahetus ülalpidamises ja asjades. Kuna vastavat nõuet : elatis ajavahemiku 20.01.2011.a.20.02.2012.a. eest ei olnud esitatud 20.02.2012.a. hagiavalduses, siis on sellise varem esitamata nõude esitamise näol tegu hagi muutmisega TsMS § 376 lg.1 sätetel. Tegu ei olnud põhinõude suurendamise või laiendamisega TsMS § 376 lg.4 p.2 sätetel, sest hagis esitatud põhinõue seisnes elatises alates hagi esitamisest ehk alates 20.02.2012.a. Vastavalt TsMS § 376 lg.1 võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja nõusolekul. Hagi võeti menetlusse 01.märtsil 2012.a. Käesolevaga avaldab kostja, et ta ei ole nõus hagi eseme muutmisega. 8) Kostjal puudub võimalus avaldada arvamust hageja 14.08.2012.a. avalduses kirjeldatud faktiliste asjaolude kohta, kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Kostjale ei ole otse ega kohtu vahendusel kätte toimetatud 14.08.2012.a. avalduse lisades nimetatud dokumente. Kohus ei ole TsMS § 328 lg.2 sätetel taganud T Tile võimalust neile faktilistele väidetele vastata. 10) Vastavalt TsMS § 164 lg.1 jäetakse hagilises perekonnaasjas menetluskulud tavaliselt neid kandnud poole kanda. Kostja T T taotleb menetluskulude jaotust selle põhimõtte järgi. Kuna hagejaks on T Ti enda ülalpeetav ehk tema enda laps, siis ei soovi kostja hagi rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamata jätmisel menetluskulude hagejalt enda kasuks välja mõistmist, kuna see tuleks niikuinii lapse ülalpidamise arvelt. Kostja on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb sõltumata lahendist jätta TsMS § 164 lg.1 alusel neid kandnud poolte kanda, kuna hageja seadusliku esindaja kantud menetluskulud on osutunud tegelikkuses ilmselt ebavajalikuks. Ilmselt ebavajalikuks seetõttu, et hageja nõuab
lg.1 alusel miinimumelatist ning hageja seaduslik esindaja oli ise ja kuludeta suutnud vormistada ning esitada arusaadava, elatishagi lahendamiseks piisava hagiavalduse. Juristi kaasabil esitatud hageja täiendav 14.08.2012.a. avaldus ei sisaldanud mingeid uusi, varem esitatud elatisnõude lahendamiseks vajalikke uusi õiguslikke põhjendusi ega asjaolusid, vaid üksnes pahatahtlikku eluliste asjaolude eitust ning jonniks või kättemaksuks uut ja nii materiaalõiguslikult kui menetlusõiguslikult ilmselt põhjendamatut nõuet. 11) Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude hüvitamise taotlusele ja peab hageja taotletud menetluskulusid tervikuna ebavajalikeks ja ka summaliselt ülepaisutatuteks. Menetluskulude ebavajalikkust on analüüsitud juba eelmises punktis. Kogu hagejale osutatud õigusabi on vastavalt menetluskulude nimekirjale seisnenud hagimaterjalide ja kostja vastusega tutvumises ning 14.08.2012.a. avalduse koostamises. Sisuliselt varasema materjaliga tutvumine oli vajalik üksnes 14.08.2012.a. avalduse koostamiseks. Kostja esindaja on hinnangul, et 5,5 tundi on selleks arvestades 14.08.2012.a. avalduse vormilist mahtu ja sisulist kaalukust ebamõistlikult suur ajakulu. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas. Kohus olles tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leiab, et hagi elatise nõudes seadusega kehtestatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest kohtusse on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotlus tagasiulatuvalt elatise nõudes ei kuulu rahuldamisele. Kostja taotlus väljamõistmisele kuuluva elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära ei kuulu rahuldamisele. Hageja ja kostja abielust on sündinud üks laps - 21. jaanuaril 2002.a. poeg D T. Laps jäi peale poolte abielulahutust 2005.aastal elama ema juurde ja elab käesoleva ajani koos ema A Kga ja on tema ülalpidamisel.
Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps D T ja ema A K, kelle juures laps alaliselt elab on hageja seaduslikuks esindajaks. Hageja seadusliku esindaja väitel on kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud ebapiisavalt ja alates 2012.aastast ei ole kostja hagejat poja kasvatamisel rahaliselt üldse toetanud ning hageja pöördumistele kostja reageerinud ei ole.
Kostja T T on tunnistanud hagi osaliselt. Kostja on nõustunud hagiavalduses esitatud faktilise asjaoluga, et pärast abielulahutust elab poeg D T põhilise osa ajast ema A K juures. Kostja on nõustunud ka väitega, et ta lõpetas elatise maksmise rahas. Kostja põhjendab hageja esindajale lapse ülalpidamiseks rahaliste vahendite andmise lõpetamist asjaoluga, et tema nägemuse järgi ei kasutatud elatiseks makstud rahalisi vahendeid poja ülalpidamiseks.
lg2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja T T ei ela lapsega koos.
lg1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta on alates 01.01.2012.a. 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Hageja nõuabki kostjalt poja ülalpidamiseks elatusraha miinimummääras 145 eurot kuus. Hagiavalduses ja oma täiendavates selgitustes hagile (tl.58-60) on hageja lahti kirjutanud kulutused lapsele ja põhjendanud miks ta taotleb elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kulutuste tõendamiseks on lisatud ka arvete koopiaid (tl.7,8). Hageja ülalpidamisel on lisaks poeg D Tile veel üks laps – tütar KA K, sünd.17.07.2008.a. Hageja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 341.29 eurot kuus (tl.64-70). Vastavalt seadusele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja on taotlenud
lg2 alusel väljamõistetavat elatist vähendada alla
§-s 101 lg1 säestatud määra, so. alla elatise miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks loeb kostja asjaolu, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last: 2 aastane poeg Ken-Robin T ja pooleaastane tütar GediLoore T (tl.24,25). Kuna kostja peab hageja juures elavat poega üleval vahetult - so. ostab lapsele ise riideid, toitu ja muud vajaminevat ajal, kui poeg on tema juures. Nii on ta pojale ostnud televiisori, milline küll asub kostja elukohas, kuid mida vaatab poeg sel ajal kui on tema juures. Kostja on seisukohal, et lisaks Dele vahetult antavale ülalpidamisele 145 euro suuruse igakuise elatise maksmine rahas paneb kostja teised lapsed seisundisse, kus nad on vähem kindlustatud kui hageja juures elav poeg D. Kohus selle väitega ei nõustu. Kostja omab töökoha ja püsiva sissetuleku, mis on tunduvalt suurem hageja seadusliku esindaja sissetulekust. Toimikus olevate tõendite põhjal saab teha järelduse, et kostja sissetulek on reaalsuses suurem, kui kostja on seda oma vastustes hagile näidanud. Sellele asjaolule on arvutuslikult viidanud ka hageja oma seisukohtades kostja vastuväidetele ja kohus ei pea vajalikuks hakata neid faktilisi asjaolusid kordama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hageja ülalpidamiseks elatise maksmisel seadusega kehtestatud miinimumsummas jääksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, millest saaks teha järelduse, et igakuise elatise maksmisel miinimumsummas saaks kahjustada kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kelle võime tööga elatist teenida ei ole piiratud, vähemalt ei ole kohtule selliseid tõendeid esitatud. TsMS § 230 kohaselt aga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Olukorras kus D elab ema juures ja De igapäevaseid hooldusküsimusi tuleb lahendada emal, ei pea kohus põhjendatuks miinimumsummas väljamõistmisele kuuluvat elatist vähendada põhjusel, et kostja on lapsele ostnud hageja seadusliku esindajaga kooskõlastamata riideid ja muid tarbeesemeid, milledest ilmselt enamik asub kostja ja tema uue perekonna elukohas-valduses. Selliste ühekordsete ostude ja kingituste tegemine hagejale ei ole piisav ega ka ka regulaarne lapse igapäeva huvisid arvestav ülalpidamine
§-s 100 lg1 teises lauses märgitud tähenduses. Eeltoodu alusel on kohtul alust järelduseks, et kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamisekohustust alates hagi esitamisest ja on alust ka eeldada, et ta ei tee seda piisavalt tulevikus või ei tee seda õigel ajal. Arvestades kooliskäiva hageja D Ti vajadusi, hageja esindaja väikest sissetulekut ja seda, et ka hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis
20. veebruarist 2012.a. Algselt kohtule esitatud hagis ei ole hageja taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (
). Vastava taotluse elatise tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist väljamõistmiseks, ehk alates 20. veebruarist 2011.a. on hageja esitanud alles 14.08.2012.a. (tl.58-60). Kohus ei pea tagasiulatuvalt elatise välja mõistmist kostjalt
Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et kostja on kuni detsembrikuuni 2012.a. andnud De ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, et kostja on alates 2006.aastast kuni augustini 2011.a. igakuuliselt kandnud hageja esindaja pangakontole 1600 krooni (102.25 eurot) ja kuni detsembrini 51.13 eurot. Selle tõenduseks on lisatud hagimaterjalidele ka pangakonto väljavõtted.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinuid kahju hüvitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et toimiku materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et kostja oleks kuritahtlikult perioodil 20.02.2011.a. kuni 20.02.2012.a. jätnud oma kohustused poja D Ti rahalisel ülalpidamisel täitmata ja oma ülalpidamiskohustuste täitmata jätmisega tekitanud hagejale kahju. Menetluskulude jaotis Hageja on TsMS § 174 lg3 alusel esitanud avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Hageja seadusliku esindaja A K menetluskuluks on olnud lepingulise esindaja tasu 385 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja taotleb 385 euro väljamõistmist menetluskuluna kostjalt (tl.114-116). Kostja vaidleb menetluskulu väljamõistmisele vastu ja leiab, et TsMS § 164 lg1 alusel tuleb poolte menetlusklud jätta neid teinud poole enda kanda. Kostja peab esitatud menetluskulude summat ka tervikuna mittevajalikuks ja ka summaliselt ülepaisutatuks (tl. 121-122). TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. TsMS §-s 164 lg3 märgitud asjaolusid ei ole ilmnenud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi hind antud vaidluses on nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, seega 9x 145 = 1305 eurot. Kohtunik: Kristel Pedassaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.