Linnavalitsus on leidnud, et kuna puudutatud isikud ei nõustunud
lg 11 alusel kirjaliku taotluse esitamisega, siis ei oleks tohtinud arhitektuuri ja ehituse osakond kirjalikku nõusolekut väljastada. Linnavalitsus on vaiet läbi vaadates jätnud tähelepanuta puudutatud isikute poolt 01.02.2010.a antud nõusoleku ning vaide lahendamisel ebaõigesti lähtunud puudutatud isikute 27.09.2010.a kirjast, milles puudutatud isikud keeldusid kooskõlastamast tehnosüsteemide muutmise (s.o gaasipaigaldise rajamise) taotlust. Tuginedes viimatinimetatud kirjale, asus Tartu Linnavalitsus seisukohale, et puudutatud isikud ei olnud nõus kirjaliku nõusoleku taotlusega ning esitasid gaasipaigaldise ehitusprojekti suhtes vastuväiteid ning seetõttu puudus linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnal alus 10.11.2010.a kirjalikku nõusolekut väljastades asuda seisukohale, et kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisega nõustuvad ka puudutatud isikud. Erinevalt linnavalitsusest leiavad kaebajad, et tekkinud vaidluse lahendamise seisukohalt on määrava tähtsusega puudutatud isikute 01.02.2010.a antud nõusolek. Kaebajate arvates on linnavalitsus eksinud
Linnavalitsuse eksimuse on tinginud asjaolu, et linnavalitus on puudutatud isikute 01.02.2010.a nõusoleku ja selles sisalduvad tahteavaldused alusetult tähelepanuta jätnud ning võtnud aluseks puudutatud isikute 27.09.2010.a kirja ja sellest ebaõigesti järeldanud, et kaebajatel puudub
Puudutatud isikute ja kaebajate vahel puudub vaidlus selles, et kõnealune nõusolek on kehtiv. Küll aga on vaidluse all nõusoleku täpne sisu. Nimelt leiavad puudutatud isikud, et nende poolt antud nõusolek ei sisaldanud endas nõusolekut gaasipaigaldise rajamiseks. Kaebajate arvates sisaldas kõnealune nõusolek endas üheselt mõistetavalt nii nõusolekut gaasitrassiga liitumiseks kui gaasipaigaldise rajamiseks. 2 Kaebajatele antud eelnimetatud nõusoleku puhul on tegemist kindlale isikule suunatud tahteavaldusega ning kuna vaidluse all on tahteavalduse täpne sisu, kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ette nähtud tahteavalduse tõlgendamise regulatsioon. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kaebajad leiavad, et nõusolekus avaldatut (s.o „gaasiühenduse majja toomine“) ei ole võimalik muud moodi mõista, kui et puudutatud isikud andsid kaebajatele nõusoleku ka gaasipaigaldise rajamiseks, sest ilma gaasipaigaldiseta ei oleks füüsiliselt olnud võimalik gaasiühendust majja tuua. Puudutatud isikute väite ebaõigsuse illustreerimiseks saab siinkohal paralleele tõmmata elektriühenduse majja toomisega. Kahtlust ei ole, et kui isik annab nõusoleku elektrivõrguga liitumiseks ja elektriühenduse majja toomiseks, oleks meelevaldne hakata väitma, et nimetatud nõusolek ei hõlmanud endas elektriühenduse majja toomiseks vajalike seadmete (näiteks elektrikilbi) paigaldust. Puudutatud isikute poolt 01.02.2010.a tehtud tahteavaldus sisaldas endas ka kaebajatele antud nõusolekut Linnavalitsuselt
Linnavalitsuse eksimuse ning sellest johtuvalt õigusvastase korralduse tegemise tingiski asjaolu, et linnavalitsus jättis puudutatud isikute 01.02.2010.a tahteavalduse täpse sisu välja selgitamata. Seepärast jäi linnavalitsusel tähelepanuta, et puudutatud isikud on 01.02.2010. a. teatises väljendatud tahteavalduse kohaselt ühtlasi andnud kaebajatele nõusoleku linnavalitusele
Nimetatud kaebajate nõusolek taotluse esitamiseks on tuletatav nende 01.02.2010.a teatisest. Vastupidine seisukoht ei oleks mõistuspärane ehk sellisel juhul jõuaksime ebamõistliku järelduseni – s.o et puudutatud isikud nõustusid küll gaasiühenduse majja toomisega, kuid gaasühenduse majja toomiseks vajaliku kohaliku omavalituse nõusoleku taotluse esitamisega puudutatud isikud nõus ei olnud. Kuna puudutatud isikute poolt 01.02.
Kaebajad leiavad, et nõusoleku taotluse andmiseks olid puudutatud isikud andnud juba 01.02.2010 teatises. Kaebajad ei nõustu Tartu Linnavalituse poolt kaebusele antud vastuses toodud seisukohaga, et kolmandate isikute poolt 01.02.
) § 16 lg-st 11 tuleneva kirjaliku nõusoleku taotlus kujutab endas tahteavaldust TsÜSi tähenduses. Ebaõige on vastustaja arusaam justkui tahteavaldust avalik-õigusliku sisuga küsimuses tuleb mõista kuidagi teisti tahteavaldusest eraõiguse kontekstis. Kaebajate arvates on
Teatises arhitektuuri ja ehituse osakonnale adresseerituse puudumisest ei saa automaatselt järeldada, et kolmandad isikud ei olnud kaebajatele andnud nõusolekut kohalikule omavalitusele kirjaliku nõusoleku taotluse esitamiseks. Kaebajad leiavad, et antud olukorras on asjakohane TsÜS § 75 lg 1 – s.t kolmandate isikud andsid gaasiühenduse majja toomiseks nõusoleku, mis hõlmas endas ka nõusolekut gaasiühenduse majja toomiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse nõusoleku taotlemiseks. Vastustaja on asunud seisukohale, et isegi juhul, kui nimetatud teatis oleks käsitletav konkreetse õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldusena, tuleb siiski arvestada, et 27.09.2010 (s.o pärast ehitusprojekti valmimist ja sellega reaalset tutvumist) on kolmandad isikud avaldanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale tahet keelduda kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisest. Kaebajad ei nõustu vastustaja eeltoodud seisukohaga, leides, et selline käsitlus ei ole kooskõlas TsÜS-i §-s 72 sätestatud tahteavalduse tagasivõtmise regulatsiooniga. Nimelt ei olnud kolmandatel isikutel pärast tahteavalduse tegemist (s.o nõusoleku andmist) enam võimalik ühepoolselt sellest taganeda. Seega oleks Vastustaja pidanud lähtuma kolmandate isikute poolt 01.02.2010. a väljendatud tahteavaldusest ning jätma kolmandate isikute hilisemad vastuväited tähelepanuta. Kuigi kolmandad isikud olid läbi oma 01.02.2010. a tahteavalduse andnud kaebajatele ühtlasi ka nõusoleku gaasiühenduse majja toomiseks kohalikult omavalitsuselt nõusoleku taotlemiseks, leiavad kaebajad, et kolmandate isikute nõusolekut ei oleks vastustajale pidanud üleüldse esitama. Nimelt taotlesid kaebajad vastustajalt nõusolekut üksnes neile kuuluva korteriomandi (s.o Kastani 4 korter 1) tehnosüsteemide muutmiseks, mitte Kastani 4 hoone kui terviku tehnosüsteemide muutmiseks, mistõttu
lg 11 kohaselt oli vastustajale taotluse esitamiseks vaja üksnes kaebajate tahteavaldust. Täpselt selliselt mõistis seda ka vastustaja kaebajatele 10.11.
Kuna kaasomanike otsusele ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vormi ega sisu on kaebajad just seisukohal, et, saab ja tuleb kaasomanike otsusena 4 käsitleda mistahes vormis väljendatud tahteavaldust, millest võib järeldada kaasomanike enamuse otsust. Kõnealusel juhul sisaldub kolmandate isikute tahteavaldus 01.02.2010. a nõusolekus. Kohtuistungil jäid kaebajad kaebuse taotluse ja põhjenduste juurde. Vastustaja vastuväited Tartu Linnavalitsus leiab, et kaebuse esitajate õigusi ei ole rikutud, kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebuse esitajate esindaja väitel sisaldas kolmandate isikute poolt 01.02.2010 tehtud tahteavaldus endas ka kaebajatele antud nõusolekut linnavalitsuselt
Nõusolek taotluse esitamiseks on tuletatav 01.02.2010 teatisest. Linnavalitsuse eksimuse ning sellest johtuvalt õigusvastase korralduse tegemise tingis asjaolu, et linnavalitsus jättis kolmandate isikute 01.02.2010 tahteavalduse täpse sisu välja selgitamata. Vaidlust ei ole selles, et ehitusseaduse § 16 lg 11alusel esitab kirjaliku nõusoleku taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Samuti ei ole vaidlust selles, et tulenevalt kolmandate isikute poolt 27.09.2010 arhitektuuri ja ehituse osakonnale saadetud kirjast ei nõustunud kolmandad isikud käesoleval juhul tehnosüsteemide muutmiseks esitatud kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisega. Seega kõnealuse kirjaliku nõusoleku väljastamise hetkel ei saanud arhitektuuri ja ehituse osakond faktiliselt asuda seisukohale, et kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisega on nõustunud korteriomanike häälteenamus ja et see on esitatud vastavalt ehitusseaduse § 16 lg 11. Linnavalitsuse hinnangul põhineb käesolev halduskohtule esitatud kaebus kaebajate soovil lahendada Kastani 4 korteriomanike vahel tekkinud erimeelsusi ehk tsiviilõiguslikke suhteid Tartu Halduskohtus, kuigi eraõigussuhtest tulenevad tsiviilasjad vaadatakse tulenevalt TsKMS-st läbi tsiviilkohtumenetluses. Linnavalitsus on seisukohal, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tahteavalduse tegemise ja tõlgendamise regulatsioonile tuginev argumentatsioon, mille eesmärgiks on tuvastada, et kolmandate isikute poolt 01.02.2010 AS-le Eesti Gaas allkirjastatud teatise näol on tegemist tahteavaldusega, millest kolmandad isikud hiljem heas usus taganeda ei saanud ning millele haldusorgan 27.09.2010 kirja asemel oleks pidanud tähelepanu pöörama, ei ole käesoleva avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel asjakohane. Linnavalitsus märgib, et ei ole tõendatud, et nimetatud teatis on üldse käsitletav tahteavaldusena avaliku õiguse kontekstis. Teatis oma üldises sõnastuses ja ebaselges adresseerituses (kas see oli/on suunatud AS-le Eesti Gaas, kaebajatele, arhitektuuri ja ehituse osakonnale) tekitab kahtlusi, kas see on kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud. Kaebajate esindaja väitel on sellest teatisest võimalik välja lugeda kolmandate isikute tahet nii gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks kui ka tahet esitada taotlus arhitektuuri ja ehituse osakonnale kirjaliku nõusoleku saamiseks. Kuigi linnavalitsus on varem teatist käsitlenud kui kolmandate isikute nõusolekut kirjaliku nõusoleku taotlemiseks, võib asuda seisukohale, et selline käsitlus on meelevaldne, kuna kolmandad isikud ei ole kõnealuses teatises selgesõnaliselt andnud arhitektuuri ja ehituse osakonnale nõusolekut kirjaliku nõusoleku taotlemiseks. See teatis on hiljem kaebajate poolt lisatud ehitusprojekti vahele. Seega võib asuda seisukohale, et kolmandad isikud ei ole nimetatud teatisega avaldanud tahet nõustuda kõnealuse kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisega. 5 Isegi juhul, kui nimetatud teatis oleks käsitletav konkreetse õigusliku tagajärje - kirjaliku nõusoleku väljastamise- kaasatoomisele suunatud tahteavaldusena, tuleb siiski arvestada, et 27.09.2010, s.o pärast ehitusprojekti valmimist ja sellega reaalset tutvumist, on kolmandad isikud avaldanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale tahet keelduda kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisest. Selle asjaolu üle puudub vaidlus. Haldusmenetluses tuleb uurimispõhimõttest tulenevalt isikute avalduste ja taotluste tõlgendamisel lähtuda isikute tegelikust tahtest. Kahtlemata ei olnud kolmandate isikute tahe kirjaliku nõusoleku väljastamise ajal nõustuda kirjaliku nõusoleku taotlemisega, rääkimata selle väljastamisest, mida tõendab 27.09.2010 kiri, samuti asjaolu, et kolmandad isikud esitasid kirjaliku nõusoleku peale vaide. Linnavalitsus on seisukohal, et käesoleval juhul on oluline see vahetult arhitektuuri ja ehituse osakonnale adresseeritud kiri, mis on esitatud pärast ehitusprojekti valmimist ja sellega reaalset tutvumist, see tähendab teistsuguste asjaolude pinnalt kui 01.02.2010, isegi kui 01.02.2010 teatis oleks käsitletav arhitektuuri ja ehituse osakonnale suunatud esialgse nõusolekuna kirjaliku nõusoleku taotlemiseks. Linnavalitsus on seisukohal, et kuna Kastani 4 elamus on 2 korteriomandit ja kuna Kastani 4-2 korteriomanik ei nõustunud kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisega ning
lg 11esitab kirjaliku nõusoleku taotluse korteriomanik korteriomanike hääleenamuse alusel, siis kirjaliku nõusoleku väljastamine 10.11.2010 olukorras, kus kirjaliku nõusoleku taotlus ei vastanud ehitusseaduses sätestatud taotlusele esitatavatele nõuetele, ei saanud olla õiguspärane. Seetõttu on linnavalitsus õiguspäraselt rahuldanud kolmandate isikute vaide ning kõnealuse kirjaliku nõusoleku vaideotsusega kehtetuks tunnistanud. Linnavalitsus jääb vaideotsuse põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtuistungil jäi vastustaja kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kolmandate isikute seisukoht Leo Tamm ja Kait Tamm vaidlevad Karin Poolaku ja Ahti Kala kaebusele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Kolmandad isikud andsid
Nimetatud dokumendist nähtub üheselt, et tegemist on kolmandate isikute teatisega AS-ile Eesti Gaas, mitte aga kaasomanike otsusega. Kaasomanike teatis, mis on antud võrguettevõtjale, ei ole kaasomanike otsus
Seega ei olnud ega ole käesoleval juhul täidetud
Kolmandad isikud on seisukohal, et isegi juhul, kui
lg 1 p 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmiseks piisaks kaasomanike kirjalikust nõusolekust, ei ole kolmandate isikute poolt 1. veebruaril 2010.a AS-ile Eesti Gaas väljastatud teatis käsitatav sellise nõusolekuna. Kolmandad isikud on seisukohal, et kohalik omavalitsus saab anda kirjaliku nõusoleku tehnosüsteemide muutmiseks ainult siis, kui ehitise kaasomanike enamus on oma otsuses väljendanud selget nõusolekut ja tahet konkreetse tehnosüsteemide muudatuse tegemiseks. Käesoleval juhul eeldaks see seda, et kolmandad isikud oleksid täielikult nõustunud kaebuse esitajate poolt vastustajale esitatud projekti realiseerimisega, sh konkreetsete omadustega gaasikatla kindlaksmääratud kohta ehitamisega, ning sellist tahet selgesõnaliselt ka väljendanud. Kolmandad isikud ei ole kunagi andnud nõusolekut Kastani 4 elamu tehnosüsteemide muutmiseks ega kooskõlastanud Kastani 4 gaasipaigaldise projektdokumentatsiooni. Kolmandate isikute nõusolekus, millele kaebuse esitajad toetuvad, on sõnaselgelt öeldud, et nõusolek antakse gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks. Nõusolekut tehnosüsteemide muutmiseks vaidlusalune teatis ei sisalda. Nõusolekut neile kuuluvale kaasomandiosale gaasikatla ehitamiseks ei ole kolmandad isikud kunagi kellelegi andnud. Kolmandate isikute teatist ei saa tõlgendada nii laialt, et see annab õiguse ilma täiendava nõusoleku või kooskõlastuseta mistahes gaasipaigaldisi Kastani 4 elamus ehitada ning on käsitatav
Gaasipaigaldise ehitamise puhul on olulised mitmed aspektid, milleks peaks olema kaasomaniku nõusolek. Oluline on, kuhu gaasipaigaldis ehitatakse, millised on selle omadused jne. Nõusolek ehitustöödeks, sh gaasikatla paigaldamiseks, eeldab konkreetsete tööde ja seadmete määratlemist vastavas nõusolekus. Nõusolekus, millele kaebuse esitajad osundavad, ei ole kolmandate isikute vastavat tahteavaldust. Kolmandad isikud on seisukohal, et nõusoleku gaasiühenduse majja toomiseks ei saa võrdsustada nõusolekuga gaasikatla ehitamiseks Kastani 4 elamu keldrisse ja muude kaebuse esitajate poolt vastustajale esitatud projektis ette nähtud ehitustööde tegemiseks. Gaasiühenduse majja toomiseks võivad olla erinevad põhjused. Selle eesmärgiks ei pea olema gaasikütte kasutamine. Gaasi võib kasutada ka näiteks üksnes toidu valmistamiseks. Gaasiühenduse majja toomine ei eelda nende ehitustööde tegemist, mida soovivad kaebuse esitajad. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu asjaolule, et gaasiküttele üleminekuks on vajalik esitada AS-le Eesti Gaas kinnistu kõigi omanike nõusolek järgmisteks tegevusteks: 7
) §-s 16 sätestatud kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise üle.
lg 1 p 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega.
lg 11 sätestab, et kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kastani 4 elamul on kaks kaasomanikku, sealjuures kuulub kaebuse esitajatele ( korter 1) 993/2497 osa kaasomandis olevast pinnast ja kolmandatele isikutele ( korter 2) 1504/2497 osa kaasomandis olevast pinnast. Kirjaliku taotluse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks esitasid elamu Kastani tn 4 korter 1 korteriomandi kaasomanikud Karin Poolak ja Ahti Kala linnavalitsusele 05.07.2010. Kastani tn 4 korter 2 kaasomanikud Leo ja Kait Tamm on saatnud Tartu Linnavalitsusele 27.09.2010 teatise, milles keelduvad nad kooskõlastamast Kastani 4-1 tehnosüsteemide muutmise taotlust ja ehitusprojekti, kuna projektile kooskõlastuse/ehitusloa andmine kahjustaks nende kui Kastani 4 kaasomanike õigusi ( tl 17-18). Vaatamata sellele väljastas Tartu Linnavalitsus 10.11.2010 Karin Poolakule ja Ahti Kalale kirjaliku nõusoleku nr 2464/10 ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Nõusolek on antud Kastani tn 4 elamusse gaasipaigaldise väljaehitamiseks (tl 10-12). 03.12.2010 esitasid korter 2 omanikud selle nõusoleku väljastamise peale vaide paludes kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamist ( tl 1415). Tartu Linnavalitsus tunnistas 10.11.2010 väljastatud kirjaliku nõusoleku nr 2464/10 tagasiulatuvalt kehtetuks 18.01.2011 korraldusega nr 90 ( tl 28-33). See korraldus ongi Kastani 4 korter 1 kaasomanike Karin Poolaku ja Ahti Kala poolt käesolevas asjas vaidlustatud. Vaidlustatud korralduse kohaselt tunnistatakse 10.11.2010 väljastatud kirjalik nõusolek nr 2464/10 kehtetuks, kuna selle väljastamisel ei ole järgitud
Kirjaliku nõusoleku taotluse esitanud korteriomanikud ei ole esitanud taotlust korteriomanike häälteenamusega tehtud otsuse alusel, mistõttu ei vasta taotlus ehitusseaduses sätestatud regulatsioonile. Kaebuse esitajate arvates tuleks
lg 11 nimetatud kaasomanike otsusena käsitleda korter 2 kaasomanike Leo Tamme ja Kait Tamme poolt 01.02.2010. a Eesti Gaas AS-ile esitatud teatist: „Käesolevaga anname Tartus, Kastani 4-1 korteri omanikele Ahti Kalale ja Karin Poolakule meiepoolse kooskõlastuse gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks.“ ( tl 8). 8 Kohtu veendumusel ei ole seda teatist võimalik käsitleda ehitise kaasomanike enamuse otsusena ehitise tehnosüsteemi muutmiseks
lg 11 tähenduses.
lg 11 räägitakse sõnaselgelt kaasomanike enamuse või korteriomanike häälteenamuse alusel tehtavast otsusest, mille alusel on võimalik esitada taotlus
lg 1 p-s 2 nimetatud nõusoleku saamiseks.01.02.2010 on Kastani 4-2 omanikud esitanud teatise Eesti Gaas AS-le , et nad annavad korter 1 omanikele kooskõlastuse gaasitrassiga liitumiseks ning gaasiühenduse majja toomiseks. Enne kirjaliku nõusoleku väljastamist linnavalitsuse poolt 10.11.2010 on korter 2 omanikud Leo ja Kait Tamm linnavalitsusele teatanud, et nad keelduvad kooskõlastamast Kastani 4-1 tehnosüsteemide muutmise taotlust, st taotlust majasisese gaasipaigaldise väljaehitamiseks. Keeldumise põhjenduses märgitakse, et korter 2 omanikud ei nõustu keldri kasutusotstarbe muutmisega, maja kandvate konstruktsioonide muutmisega, gaasiseadme heitgaaside juhtimisega nende korterit läbivasse korstnalõõri jne. Vaatamata majasisesteks ehitustöödeks kooskõlastuse andmisest keeldumisele on linnavalitsus väljastanud kirjaliku nõusoleku ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitise tehnosüsteemi mõiste on toodud ehitusseadus § 2 lg 10, mille kohaselt ehitise tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Ehitise tehnosüsteemi muutmine on ehitustegevus, milleks on vajalik
Selle nõusoleku andmise eelduseks sai olla kaasomanike enamuse otsus. Sellist otsust tehtud ei ole. Seega oli ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku väljastamine Kastani 4 korter 1 omanike taotluse alusel õigusvastane ning linnavalitsuse 18.01.2011 korraldusega nr 90 tehtud otsus selle nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud ja õiguspärane. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud kaebusega püüavad kaebuse esitajad saada halduskohtus lahendust kaasomanike vahelistele erimeelsustele ühise vara kasutamisel. Halduskohtus ei saa toimuda vaidlust selle üle, kuidas kaasomanikud kasutavad ühist vara. Ehitustegevust reguleeriv seadusandlus ei reguleeri kaasomanike suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel ning sellekohased vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt on möödapääsmatu kolmandate isikute poolt 01.02.2010. a antud nõusoleku tõlgendamine TsÜS-i regulatsioonist lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas on tuginemine TsÜS regulatsioonile asjakohatu. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 1 p 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise vaidlustamine halduskohtus ei võimalda kaebajatel saavutada taotletavat eesmärki – korteri Kastani tn 4-krt 1 gaasiküttele üleviimist. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitajate menetluskulud nende endi kanda. Kolmandad isikud on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 883,50 eurot. 9 Vastavalt HKMS § 92 lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Lähtudes HKMS § 92 lg-st 1 tuleb kaebuse esitajatel kolmandate isikute menetluskulud hüvitada. Kohus leiab, et kulutused õigusabile vastavad asja keerukusele ja mahukusele ning nende väljamõistmine kaebuse esitajatelt on igati põhjendatud. Juhindudes HKMS § 92 lg-st 1 ja lg-st 7 mõistab kohus kaebuse esitajatelt Karin Poolakult ja Ahti Kalalt kolmandate isikute Leo Tamme ja Kait Tamme kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 883,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 50 eurosenti). Mai Saunanen kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.