) §-st 5 tulenevad nõuded.
Viidatud dokument ei vasta haldusaktile esitatud sisu- ja vorminõuetele (
§-d 55-57). OÜ Fletmar ei esitanud vaiet ega ühtki
§-s 72 sätestatud taotlust, vaid soovis saada selgitusi ja täpsustusi asjaolude kohta, mille alusel jõudis Maa-amet ebaõige ja ebaõiglase otsuseni mitte moodustada katastriüksust. Katastripidajal oli olemas vajalik dokumentatsioon, et kaebaja selgitustaotluses tõstatatud küsimustele vastata, vajaduse korral oleks saanud neid ka OÜ-lt Fletmar küsida, kuid seda pole tehtud. 4. Maa-amet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. OÜ Fletmar pöördumine ei olnud selgitustaotlus, vaid vaie katastripidaja 02.12.2011 otsusele, mille esitamiseks oli seaduses sätestatud tähtaeg möödunud. Katastripidaja on 02.12.2011 otsuses piisavalt selgitanud, miks ei olnud esitatud dokumentide alusel võimalik teha kandeavalduses soovitud kannet. Maa-ameti valduses ei ole 02.12.2011 otsuse tegemise aluseks olnud dokumente, kuna need on koos katastripidaja otsusega avaldajale tagastatud. Kuivõrd kandeavaldust ja selle juurde kuuluvaid dokumente katastripidajale uuesti ei esitatud, siis ei olnud katastripidajal võimalik anda asja kohta ka mingeid täiendavaid sisulisi selgitusi. Maa-amet on OÜ-le Fletmar andnud piisavaid selgitusi ka korduvalt varem. OÜ Fletmar ja tema esindaja ei ole jätkuvalt mõistnud, et Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2005 korraldus nr 1804-k ei käsitle sihtotstarvete määramist mitte olemasolevatele katastriüksustele, s.o Roosikrantsi tn 8 (katastritunnus 78401:107:0120) ja Roosikrantsi tn 8a (katastritunnus 78401:107:0130), vaid sihtotstarvete määramist kolmele katastriüksusele, mis moodustatakse Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 207 kehtestatud detailplaneeringu alusel olemasolevatest katastriüksustest. Kuna Roosikrantsi tn 8d katastriüksus moodustub olemasolevatest Roosikrantsi tn 8 ja 8a katastriüksustest, on katastriüksuste piiride muutmise toimingu elluviimise ajal olemasolevate, s.o Roosikrantsi tn 8 ja 8a katastriüksuste omanikud ka kõikide detailplaneeringu alusel moodustatavate katastriüksuste omanikud. Seetõttu ei saa piiriprotokolli allkirjastamisse suhtuda kui vormilisse toimingusse. Piiri asukohaga ja katastrimõõdistamisel paigaldatud piirimärgistusega tutvumist notariaalsed korteriomandi müügilepingud ei käsitlenud. Katastripidaja 02.12.2011 otsuse tegemise seisuga ei olnud kõik kinnisasjade omanikud piiriprotokolli allkirjastanud. Katastripidaja ei saa teha kannet olukorras, kus kinnisasjade (korteriomandite) kõikide omanike tahe katastriüksuse piiride muutmiseks puudub. Katastripidaja pädevuses ei ole anda hinnangut, kas ainuüksi märkus kinnistusraamatus annab 3
sätteid, arvestades MaaKatS erisusi. Seega tuleb MaaKatS-s konkreetsete menetlust puudutavate normide puudumisel lähtuda
-st ning väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks kaebajale vastama MSVS alusel ja korras. Vaidele esitatavad nõuded ning vaidemenetluse korra sätestab
. Maa-amet on OÜ Fletmar selgitustaotlust käsitanud katastripidaja otsusele esitatud vaidena. Kohus sellega siiski ei nõustu. OÜ Fletmar 07.03.2012 selgitustaotlust ei saa ilma täiendavaid puudusi kõrvaldamata pidada
mõistes vaideks katastripidaja keelduvale otsusele. Kaebaja selgitustaotlus ei vasta
Kuigi OÜ Fletmar selgitustaotlus on esitatud vastuväitena katastripidaja otsusele, puudub selles vaide esitaja nõue, samuti on pöördumine pealkirjastatud selgitustaotlusena. Olukorras, kus vastustaja tõlgendas kaebaja selgitustaotlust vaidena, oleks tulnud vaie jätta
Maa-ametil puudus alus vaide tagastamiseks
lg 1 p 3 alusel vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu, sest nimetatud alusel vaide tagastamisel peab haldusorgan kaaluma ka vaide tähtaja ennistamist, kuid Maa-ameti 09.04.2012 kirjast seda ei nähtu. Kuna OÜ Fletmar on kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei soovinud esitada vaiet, vaid selgitustaotlust, on Maa-amet 4
lg 4 p 2 sätestab, et toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Katastripidaja 02.12.2011 otsusega keelduti esitatud dokumentide alusel katastriüksuse registreerimisest ja tagastati dokumendid avaldajale kannet takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Sellega tuleb katastripidajale esitatud toimiku ja dokumentide alusel alanud kandeavalduse menetlus lugeda lõppenuks kuni uute dokumentide esitamiseni. OÜ Fletmar 07.03.2012 selgitustaotlus ei ole käsitatav
alusel esitatud taotlusena selgitada uute dokumentide esitamiseks vajalikke nüansse, vaid on sisuliselt vastuväide katastripidaja keelduvale otsusele. Vastuse koostamine eeldab tutvumist kaebaja õiguslike argumentidega ning nende omaksvõtmist või neile oponeerimist.
§-s 36 sätestatud haldusorgani selgitamiskohustus ei hõlma haldusorgani kohustust esitada isikule menetluse lõppedes täiendavaid õiguslikke põhjendusi keelduva otsuse kohta, mis on vaidlustatav vaidemenetluse korras. Ka ei näe
ette, et haldusorgan peaks isikut pärast haldusmenetluse lõppemist ära kuulama ning andma hinnangu tema täiendavatele vastuväidetele, vaid ärakuulamine haldusmenetluses on ammendavalt reguleeritud
§-s 40. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (
Eesmärgipärane ja efektiivne ning võimalikult lihtne, kiire, vähekulukas ja vähekoormav haldusmenetlus (
lg 2) ei oleks võimalik juhul, kui menetlusosalisel oleks lõputult ning piiramatu aja jooksul ka pärast haldusmenetluse lõppemist võimalik haldusorgani haldusaktide ja toimingute üle argumenteerida. Seetõttu näebki
ette konkreetse vaidemenetluse korra, mida haldusmenetluse tulemiga rahulolematu isik saab järgida. Eeltoodust tulenevalt oli vastustajal lõppkokkuvõttes õigus jätta sisuliselt vastamata kaebaja taotlusele oma otsust täiendavalt selgitada ja õiguslikult motiveerida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. OÜ Fletmar palub apellatsioonkaebuses (ja 11.02.2013 esitatud täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on MSVS §-des 1, 2 ja 5 sätestatut kohaldanud ebaõigesti ning otsus on vastuoluline ja ebapiisavalt põhjendatud. Kohus leidis lõppjäreldustes, et OÜ Fletmar ei esitanud selgitustaotlust MSVS § 2 mõttes ega taotlust
Ebaselgeks jääb, mis liiki taotlusena kohus kaebaja selgitustaotlust käsitles ja millisele õiguslikule alusele seejuures tugines. Õiguslikult põhjendamata on halduskohtu hinnang OÜ Fletmar selgitustaotlusele, märkides, et see ei ole käsitatav kaebaja taotlusena selgitada uute dokumentide esitamiseks vajalikke nüansse, vaid sisuliselt on tegemist vastuväitega katastripidaja keelduvale otsusele. Halduskohus ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel oli vastustajal õigus jätta kaebaja pöördumisele vastamata. Selgitustaotlusega seonduv käsitlus on pikemalt esitatud kaebuses ja selle täiendustes, mistõttu apellant neid üle ei korda. Apellandile ei ole selged katastriüksuse moodustamisest keeldumise põhjused ja õiguslikud alused. Selgitustaotlusele vastamine eeldab sisulist analüüsi koos asjakohaste selgitustega faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta. Selgitamise vajaduse tingisid poolte vastuolulised tõlgendused katastriüksuse moodustamise läbiviimisel ning sellist selgitamist saab ja võib isik nõuda ka olukorras, kus aktiivset haldusmenetlust ei toimu. Täiesti üheselt on selge, et OÜ Fletmar esitas Maa-ametile MSVS § 2 lg-s 3 nimetatud selgitustaotluse. Ebaõige on 5
-st ja MSVS ei kuulu kohaldamisele. MSVS alustel ja korras vastamine ei ole lahutamatult seotud MaaKatS regulatsiooniga ning
(sh § 40) ega MaaKatS ei välista taotluse esitamist MSVS alusel (üldise vastamiskohustuse sätestavad ka PS §-d 44 ja 46). Halduskohus on ajanud segi taotluse
MSVS-s sätestatud ajal ja korras vastamisest teavitas kaebajat ka Maa-amet 30.03.2012 e-kirjas. Vastustaja ei ole keeldumisel tuginenud MSVS § 5 lg-s 9 sätestatule ja ühtegi vastamisest loobumise alust antud juhul ei eksisteeri (vt ka Riigikohtu 19.04.2010 otsus nr 3-3-1-4-10, p 12). Vastupidisele ei ole viidanud ka halduskohus, jättes nimetatud küsimuse üldse kajastamata. Otsus on otseses vastuolus MSVS § 5 lg-s 9 sätestatuga, mis loetleb vastamisest loobumise alused ammendavalt. Iseenesest õige on halduskohtu järeldus, et OÜ Fletmar taotlus ei olnud vaie, ning apellant nõustub sellekohaste põhjendusega. Haldusorganil ei ole võimalik tõlgendada isiku tahet teistsugusena, kui isik ise seda väidab olevat. Antud asjaoludel (kaebajat kohustati katastriüksuse moodustamise menetluses esitama täiendavaid dokumente ja õiguslikke aluseid) on kohus vääralt leidnud, et sellise otsuse tegemise ja selle peale vaideõiguse olemasolu korral on välistatud isiku pöördumine MSVS alusel, sest selgitustaotluse esitamise õigus nimetatust ei sõltu. Lisaks on vaieldav seisukoht, et kontroll-leht / otsus on haldusakt (see ei vasta
§-des 55-57 sätestatud haldusakti sisu- ja vorminõuetele) ning seda pole haldusaktiks
tähenduses liigitanud ka halduskohus. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, mida tähendab, et dokument oli „vastuväide katastripidaja keelduvale otsusele“. Selgitamise vajaduse tingisidki poolte vastuolulised tõlgendused katastriüksuse moodustamise läbiviimisel ning sellist selgitamist saab ja võib isik nõuda ka olukorras, kus aktiivset haldusmenetlust ei toimu. Kaebaja soovis konkreetseid selgitusi seoses dokumentide esitamisega ja vastustaja keeldus vastamisest põhjusel, et tal puuduvad asjakohased dokumendid. Samas on kohtumenetluses leidnud kinnitust, et Maa-ametil olid vastavad dokumendid määravas osas olemas ja sellisel alusel keeldumine oli õigusvastane. Haldusmenetluses kehtib pealegi uurimisprintsiip (
) ning Maa-ametil tulnuks vajaduse korral koguda täiendavaid dokumente või informatsiooni, kuid seda pole tehtud. Kohus tuvastas keeldumise põhjenduste õigusvastasuse, kuid leidis sellest hoolimata, et vastustaja ei pidanudki kaebaja taotlusele vastama. Kohtuotsuse resolutsioon ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Vastustaja on asunud kohtumenetluses sisuliselt andma selgitusi, mida tal tulnuks anda juba haldusmenetluse käigus, mis omakorda viitab, et Maa-amet tagastas OÜ Fletmar selgitustaotluse põhjendamatult ning vastustajal oli ka tegelikkuses võimalik anda selgitustaotlusele sisulised vastused. Maa-ameti selgitused on apellandi jaoks siiski jätkuvalt ebamäärased ja ebapiisavad. Kuigi käesolev haldusasi ei puuduta vaidluse sisulist külge, märgib apellant, et kõik Roosikrantsi tn 8 ja 8a korteriomandite omanikud on nõustunud uue katastriüksuse moodustamisega ning vastustaja on oma keeldumistega asunud reguleerima eraõiguslikke küsimusi, mis ei oma katastriüksuse moodustamise menetluses tähendust. Ükski lepinguosaline ei ole lepingust taganenud ja see küsimus on täiesti asjakohatu. Toimikute esitamise hetkeseisuga olid piiriprotokollidel olemas omanike allkirjad ning kaks isikut, kelle allkirjad protokollidel puudusid, olid tegelikkuses teadlikud nii piiride asukohast kui ka kõigest muust asjakohasest (sh olid neile edastatud vastavad materjalid ja nad olid kutsutud ka piiriprotokolli allakirjutamise juurde). Arusaamatul põhjusel ei ole Maa-amet sellekohaseid tõendeid aktsepteerinud. Kõik seadusest tulenevad nõuded katastriüksuse moodustamiseks on käesoleval juhul olnud täidetud. Moodustatava Roosikrantsi tn 8d kinnistu OÜ Fletmar ainuomandisse jäämine on korteriomandite omandamise aja seisuga (2004. a-l) kokku lepitud ning mitte ükski korteriomandi omanik ei saa kuidagi eeldada, et kinnistu piirid ei muutu. 6
tähenduses vaidega katastripidaja haldusakti peale, mis on esitatud
§-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes ja kuulub seetõttu
KatS § 8 lg 2 p-st 1 tulenevalt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. Kande õigusliku aluse selgusetusena käsitleb katastripidaja ka olukorda, kus esitatud dokumentidest ei selgu isiku(te), kes oleksid õigustatud kannet taotlema, tahe selle kande tegemiseks. Katastripidaja on kõigis otsustes selgelt väljendanud, et kande tegemiseks tuleb teha katastripidajale muu hulgas nähtavaks kõikide õigustatud isikute tahe kande tegemiseks. Katastriüksuste registreerimiseks esitatud dokumendid tagastati Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise korra“ p 43 kohaselt koos katastripidaja 02.12.2011 otsusega kannet takistavate asjaolude kõrvaldamiseks OÜ-le Fletmar 06.12.2011. Katastripidamist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene katastripidajale kohustust omada kõiki temale varem esitatud dokumente. Kuna 8
§-s 5 sätestatuga ja eesmärgipäraselt on rakendanud ka
§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Mis tahes selgitustaotluse või pöördumise sisuliseks läbivaatamiseks ja sellele vastamiseks saab ja tuleb tugineda üksnes nendele dokumentidele, mille alusel otsus tehti, kuid käesoleval juhul olid vastavad dokumendid avaldajale tagastatud, mistõttu oleks vastus saanud tugineda vaid mitteammendavale dokumentatsioonile. Maa-amet nõustub täielikult halduskohtu otsuse p-des 23-25 esitatud põhjendustega. Halduskohus on asja läbivaatamisel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme, hinnanud õigesti asjas kogutud tõendeid nende kogumis ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebus on alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, sest Maa-amet on OÜ-le Fletmar andnud asja kohta ammendavaid selgitusi juba alates
10. Ringkonnakohus nõustub apellandi ja halduskohtuga selles, et Maa-amet ei saanud OÜ Fletmar 07.03.2012 pöördumist, mis oli üheselt mõistetavalt pealkirjastatud selgitustaotlusena, kvalifitseerida oma initsiatiivil ja vastuolus kaebaja selgesõnaliselt väljendatud tahtega ümber vaideks. 9
§-de 34 ja 77 kohaselt lubatav, peab haldusorgan täiendavalt hindama võimalusi käsitada isiku pöördumist mõne muu taotlusena, näiteks haldusmenetluse uuendamise taotlusena
tähenduses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2011 määrus nr 3-11-7, p 10; 08.06.2009 määrus nr 3-09-653, p-d 1213). Seejuures on esmaseks lähtekohaks igal juhul haldusorganile esitatud dokumendi enda sisu ja vormistus, kuid ainuüksi sellega ei tohi piirduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt kohtumenetlusele peab ka haldusmenetluses olema üksnes isikul endal õigus lõppastmes valida, milline õiguskaitsevahend on tema rikutud õiguste kaitseks kõige tõhusam ja otstarbekam ning haldusorganil on küll haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudest (
lg 2) ja uurimispõhimõttest (
) tulenev kohustus esitatud taotlust tõlgendada ning
lg 1 p 3 alusel selgitada isikule, milline taotlus oleks tema hinnangul eesmärgi saavutamiseks kõige kohasem, kuid juhul, kui isik jääb oma esialgse taotluse juurde, siis ei saa haldusorgan seda tema tahte vastaselt ka iseseisvalt ümber kvalifitseerida (vrd nt Riigikohtu 03.04.2007 otsus nr 3-3-1-6-05, p 20; 03.08.2011 otsus nr 33-1-36-11, p 17). Seejuures pole vähetähtis, et antud juhul esitas OÜ Fletmar 07.03.2012 selgitustaotluse vandeadvokaadist esindaja kaudu, kelle puhul võis haldusorgan eeldada, et esindaja on teadlik katastripidaja 02.12.2011 otsuse peale vaide esitamise võimalusest, tähtaegadest ja korrast. 11. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik halduskohtu seisukoht, et kuivõrd OÜ Fletmar selgitustaotlus seondus konkreetse katastriüksuse registreerimisest keeldumisega lõppenud haldusmenetlusega, siis MSVS § 1 lg-st 1 ja MaaKatS § 1 lg-st 3 tulenevalt ei saanud kaebaja nõuda Maa-ametilt selgitustaotlusele vastamist MSVS alusel ja korras, vaid lähtuda tuli
st, mis aga ei näe ette haldusorgani kohustust esitada isikule veel pärast haldusmenetluse lõppemist täiendavaid õiguslikke põhjendusi keelduva otsuse kohta, mis olnuks vaidlustatav vaidemenetluse korras (vt
). Halduskohus leidis, et selline potentsiaalselt lõppematu õiguslik väitlus oleks vastuolus ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse, tõhususe ja ökonoomsuse põhimõttega (
lg 2), mistõttu oli Maa-ametil kokkuvõttes õigus jätta OÜ Fletmar selgitustaotlusele sisuliselt vastamata. 12. MSVS § 1 lg 1 kohaselt sätestab MSVS isiku pöördumisele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teiste seadustega. MSVS § 2 lg 3 defineerib selgitustaotlusena isiku pöördumise, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine (MSVS § 2 lg 3 p 1), ning pöördumise, milles isik taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MaaKatS § 1 lg 3 sätestab, et maakatastriseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades maakatastriseaduse erisusi. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Fletmar 04.11.2011 taotlus katastriüksuse registreerimiseks oli lahendatud MaaKatS § 8 lg 2 p 1 alusel tehtud katastripidaja 02.12.2011 10
lg 1 tähenduses lõppenud (
Vaidlust ei saa olla ka selles, et OÜ Fletmar ei ole 07.03.2012 pöördumises esitanud Maa-ametile taotlust viia Roosikrantsi tn 8d kinnistu moodustamine lõpule (s.o pole esitatud
mõttes taotlust varasema avalduse suhtes uue haldusmenetluse läbiviimiseks), vaid soovis selles üksnes Maa-ameti seisukohti katastripidaja keelduva otsuse pinnalt tõusetunud õiguslike küsimuste kohta. MSVS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu 10. koosseisu 251 SE) on selgitustaotlustele vastamise osas märgitud järgmist: „Selgituste andmisel on asutuse ülesanne eelkõige põhjendada oma akte ja toiminguid, sh viidates õiguslikule alusele ja faktilistele asjaoludele. See tagab ühelt poolt ametnike huvi õigeaegselt oma toiminguid ja akte põhjendada, et vältida hilisemaid pöördumisi, teisalt aga kaitseb üksikisikut, kellel tekib võimalus tasuta oma probleemile lahendus leida.“ Sama on toonud välja ka justiitsminister Riigikogu täiskogu 24.03.2004 istungil: „Selle eelnõu eesmärk on parandada inimeste võimalusi saada ametnikelt selgitusi, sealhulgas ka õigusküsimustes.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei saa
ega MSVS sätetest järeldada, et haldusmenetluse tulemusel antud haldusakti või tehtud toimingu suhtes ei ole selgitustaotluse esitamine lubatav ja haldusorgan võib sellele vastamisest loobuda. Asjaolu, et isik ei ole haldusakti või toimingut vaidlustanud, ei tähenda, et tal ei saaks esineda soovi või vajadust taotleda haldusorganilt selle kohta täiendavaid selgitusi (lisateavet) või tuleks selline võimalus mingil muul põhjusel välistada. MSVS eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste alusel tuleks asuda just vastupidisele seisukohale. Halduskohtu lähenemise aktsepteerimise korral jääks ebaselgeks seegi, kas haldusakti või toimingu suhtes selgitustaotluse esitamise õigust ei oleks ühelgi isikul või ainult varasema haldusmenetluse menetlusosalistel, kellel oli õigus vaidlustada kõnealust haldusakti või toimingut vaide- või halduskohtumenetluse korras, ning milline võiks olla mõistlik ja asjakohane põhjus selliseks vaheteoks. Ringkonnakohus leiab, et haldusaktide ja toimingute suhtes selgitustaotluste esitamise välistamisega kitsendataks põhjendamatult MSVS § 2 lg 3 kohaldamisala ning kui seadusandja oleks soovinud sellist piirangut ette näha, oleks see pidanud olema seaduses selgesõnaliselt sätestatud. Käesoleval juhul selline säte puudub. Põhiseaduse § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega mh riigiasutuste poole ning vastamise korra sätestab seadus. Sellest tulenevalt saab üksnes seadusega materiaalses tähenduses (s.o õigustloova aktiga) sätestada ka tingimused, millal on adressaadil võimalik vastamisest loobuda (vt lisaks O. Kask. PS § 46 kommentaarid. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, lk 467-469). Ka kõrgem kohus on rõhutanud, et isiku pöördumised võib jätta käiguta või loobuda kirjalikust vastusest üksnes seaduses sätestatud juhtudel (vt Riigikohtu 19.04.2010 otsus nr 3-3-1-4-10, p 12). Samuti on kohtupraktikas peetud võimalikuks käsitada märgukirjana isiku taotlust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mis on esitatud mõnel
Seega pidi Maa-ametil olema OÜ Fletmar selgitustaotlusele vastamisest loobumiseks seadusest tulenev õiguslik alus. Kuna vastustaja käsitas pöördumist vaidena, siis ei ole vastuses ühelegi MSVS § 5 lg-s 9 sätestatud alusele viidatud. 13. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et kuna tema valduses ei olnud enam kõiki katastripidaja 02.12.2011 otsuse tegemise aluseks olnud dokumente, siis polnud tal võimalik selgitustaotlusele sisuliselt vastata. MSVS-st ei tulene, et selgitustaotluse adressaadil peaks vastamiskohustuse tekkimiseks olema kogu vajaminev teave eelnevalt jäädvustatud või dokumenteeritud (MSVS § 2 lg 3 p 1 ja § 5 lg 1). Haldusorgani kohustus teabe andmiseks hõlmab teatud juhtudel ka kohustust täiendava teabe kogumiseks või olemasoleva teabe 11
Seega tuleb asuda seisukohale, et Maaamet on 09.04.2012 vastusega jätnud OÜ Fletmar 07.03.2012 selgitustaotlusele sisuliselt vastamata, ja ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis seda võimaldaks. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ühtegi MSVS § 5 lg-s 9 nimetatud õiguslikku alust vastamisest loobumiseks ka ei esinenud. Seega oli vaidlustatud toiming õigusvastane ja OÜ Fletmar kohustamiskaebus ruleb rahuldada. Kaebuse rahuldamise seisukohalt ei oma sisulist tähtsust asjaolu, et Maa-amet apellandi pöördumisele iseenesest formaalselt vastas ega ole jätnud seda tähelepanuta, sest MSVS § 5 lg-s 1 sätestatud vastamiskohustust ei saa lugeda täidetuks pelgalt pöördumisele formaalse reageerimisega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.