Obsah (8)

§ 231§ 162§ 445§ 657§ 652§ 654§ 439§ 650

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-28001 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2013, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviil

) § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus 7. 26.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 44 460 eurot 43 senti ja 3113 eurot 08 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu väide, et hageja oli kuni 17.05.2007 XX asuva korteri omanik, on paljasõnaline. Vastavalt B-kaardile oli hageja vaidlusaluse korteri omanik kuni 22.01.2009 (I kd, tl 17), mil kostja vormistas korteri oma nimele. Seega Harju Maakohtu 17.05.2007 otsus korteriomandi üleandmise kohustamiseks kostjale on täielikult täidetud. Hageja annab aga korteri üle kostjale peale seda, kui kostja tasub hagejale korteri maksumuse 600 000 krooni. Kostja sai 23.01.2009 enda omandisse vaidlusaluse korteri, mistõttu pidi ta täitma VÕS § 208 lg-st 1 tuleneva omapoolse kohustuse ehk tasuma ostuhinna. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et hageja pakkus juba mais 2009 vaidlusaluse korteri üleandmist, saades kostjalt vastutasuks korteri eest 600 000 krooni, kuid kostja keeldus nimetatu maksmisest. Kostja pole seda asjaolu vaidlustanud. Kuna kostja juba siis keeldus raha maksmisest, oli hagejal õigus kostjale korterit mitte tagastada. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnormi –

§ 231lg-t 4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-13605 väljendatut.

Maakohtu otsus on osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5880 eurot, vastuolus

§-ga 439 ja kuulub tühistamisele. Kui kohus rahuldab vastuhagi, peaks üüritasu 1260 eurot aprillist kuni oktoobrini 2009 saama S S, mitte kostja, kuivõrd alates 20.03.2009 on korteriomanik S. S. Põhihagi ja vastuhagi ei ole omavahel seotud ning on vastuolus

§-ga

1. Tegemist on kahe erineva hagiga erinevate poolte vahel, seega on neid vaja menetleda eraldi. Kaanon Kinnisvara esindaja 23.01.2012 eksperdiarvamus ei oma õiguslikku jõudu. Arvamusest nähtub, et hindaja ei olnud hageja korteris, seega ei näinud ka korteri seisundit, mistõttu ei saa otsustada üürimäära üle. Kohus on tõlgendanud vääralt ka TsÜS § 62 lg-t 1 – hageja ei ole saanud mingeid eeliseid eseme kasutamisest. Hageja ei rikastunud, kui elas vaidlusaluses korteris pärast maid
2. 6 Kostja ega S. S ei ole kunagi kuulunud KÜ-sse Taara ning ei ole sinna ka midagi maksnud. Kostja nõuded on ebaseaduslikud, kuna VÕS reguleerib suhteid vastavalt sõlmitud lepingutele, aga hageja ja kostja ega hageja ja S. S vahel ei ole kunagi mingeid lepinguid olnud. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme. Kostja ega S. S ei ole hageja korteris käinudki. Kohtu ja kostja viide VÕS-le hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohta on õiguslik vaid vaidlusaluse korteri kostja omandisse üleandmise osas. Hagejal ei ole VÕS § 113 lg 4 järgi kohustust tasuda viivist oma võlgnevuselt 48 720 krooni 35 senti kostja ees. Hageja viivisenõue on aga õigustatud, kohus jättis vääralt selle rahuldamata. Otsus on ühepoolselt kostja kasuks, sest kohus on võrdsustanud kostja süülise tegevuse hageja sunnitud tegevuse (korteriomandi üle andmata jätmine, kuna kostja ei tasunud ostuhinda). Kohus jättis vääralt menetluskulud poolte kanda, kohtu järeldus on vastuolus

§ 162

lg-s 1 sätestatuga, kuivõrd kohus rahuldas hagi 20 korda suurema summa osas kui vastuhagi. Kohus võttis üldse vastuhagi menetlusse ebaseaduslikult. Seega on otsus hagejalt 5880 euro väljamõistmise osas ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Kostja seisukoht

1. Kostja palub jätta hageja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
2. 24.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis resolutsioonis tasaarvestamata täielikult rahuldatud vastuhagi osaliselt rahuldatud põhihagiga ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tasaarvestada hageja nõue kostja vastu 38 346 eurot 99 senti kostja esitatud vastuhagiga 1260 eurot ja kostja tehtud tasaarvestuse avalduses esitatud nõuetega 5880 eurot ja 3113 eurot 78 senti, mille tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja 28 093 eurot 21 senti. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud

§ 445

lg-t 1, kuivõrd ei ole tasaarvestanud täielikult rahuldatud vastuhagi nõuet osaliselt rahuldatud põhihagi nõudega. Kohtu arvutuskäigud on ebatäpsed, nimelt on kohus jätnud resolutsioonis hageja nõudest kostja vastu maha võtmata rahuldatud vastuhagi summa 1260 eurot. Hageja seisukoht

1. Hageja palub jätta kostja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja asja materjaliga, leiab, et poolte apellatsioonkaebuste väited annavad alust kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks hagi osalise rahuldamise ja vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamata jätmise osas.

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti. Hageja kordab apellatsioonkaebuses põhiliselt maakohtus esitatud väiteid ja 7 seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimeses astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 12.09.2005 müügilepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale XX korteriomandi ostuhinda 38 346 eurot 99 senti täitnud. Samuti jättis hageja täitma müügilepingust tuleneva omapoolse kohustuse teha võimalikuks korteri omandi üleminek kostjale. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud hagema maakohtus hageja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks XX korteriomandi üleandmiseks talle ja hageja kohustamiseks vabastada eelnimetatud omand, millised nõuded maakohus 17.05.2007 otsusega rahuldas. Vaidlustatud otsuses kohustas maakohus õigesti kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale juhul, kui hageja on korteriomandi valduse selle omanikule üle andnud. Kostja on nõustunud maakohtu menetluses müügihinna tasumisega hagejale ja ta on õigustanud mittetasumist VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Hageja on apellatsioonkaebuse lk-l 3 ise sellega nõustunud, selgitades, et valduse üleandmise nõude ta rahuldab kostja poolt rahalise nõude täitmisel. Kostja esitas hagile tasaarvestus vastuväitena hagejalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud 3113 euro 78 sendi suuruse nõude ja S. S poolt talle loovutatud üürivõla 5880 euro suuruse nõude. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel hageja apellatsioonkaebuses väidetud

§ 439

, sest kostjal oli võimalik esitada hageja vastu nõudeid kahel erineval alusel- nii vastuhagina kui ka tasaarvestuse vastuväitena. Kostja on omaniku S. S käest nõude ostnud (I kd, lk 153). Sellest tulenevalt kuulus hagi rahuldamisele 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Poolte vastastikkuste viivisenõuete rahuldamata jätmist on piisavalt otsuses põhjendatud ja ringkonnakohus ei korda

§ 654lg 6 kohaselt otsuse põhjendusi.

Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on kostja vastuhagi 1260 euro hagejalt väljamõistmist põhjendanud, nõude õigesti rahuldanud ja seda otsuse resolutsioonis märkinud, kuid jätnud tasaarvestuse tehte tegemata.

§ 445

lg 1 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 093 eurot 21 senti. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hagi osalist ja vastuhagi täielikku rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhivõla ja viivise nõue (38346, 99 eurot ja 9227,24 eurot), milline kuulus rahuldamisele osaliselt 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Kostja nõudeks oli põhivõla 1260 euro suurune nõue, mille kohus rahuldas. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtul tulnuks jaotada menetluskulud teisiti ja jätta 41% hageja kanda ja 59% kostja kanda. Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulus rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas ja kostja apellatsioonkaebus täielikult, peab ringkonnakohus õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus vaatas 10.01.2013 istungil apellatsioonkaebuse läbi, ei ole kohaldatav

§ 650nagu on taotlenud 15.01.2013 apellandi esindaja V.Kuznetsov.

8 Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 9