← Eesti

3-11-2649/49

Obsah (5)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2013, Tallinn Haldusasja nu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-11-2649 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaitseväe Mereväebaasi ülemleitnant R L määras baasikaitsekompanii ajateenijale A Kle 14.10.2011 suuliselt distsiplinaarkaristuse kaks lisatoimkonda käsu mittetäitmise eest, kuna A. K keeldus 10.10.2011 baasikompanii hommikuse rivistuse ajal Eesti lipu heiskamisel Eesti Vabariigi hümni laulmisest.
  2. A. K esitas 11.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2, 37-38) määratud distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt palus A. K tuvastada haldusakti õigusvastasus ning kirjaliku haldusakti väljastamisest keeldumise õigusvastasus (tl 17). Kohus võttis kaebuse menetlusse distsiplinaarkaristuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (tl 20-21). 1) Kaebaja pole rikkumist toime pannud. Talle on suuliselt selgitatud, et talle määrati karistus selle eest, et ta keeldus täitmast korraldust laulda riigihümni. Tegelikult pole ta riigihümni laulmisest keeldunud, vaid ütles, et ei saanud aru kasarmukorrapidaja põhjendustest hümni laulmise kohustuse kohta. Hommikusel kogunemisel andis kasarmukorrapidaja käsu „Allüksused valvel! Lippurile vaat! Lippurid, heisake lipp!“ Lippurid hakkasid lippu heiskama ja ülejäänud laulma. Seejuures ei antud rivistuse ajal korraldust hümni laulmiseks. Kaebaja ütles kasarmukorrapidajale, et Kaitseväe sisemäärustikus on Eesti riigihümni laulmine ette nähtud õhtuti ja selle jaoks on ette nähtud teine käsk: „Kompanii, Eesti riigihümni laulmiseks – valvel“ ning hommikune lipu heiskamine peab toimuma vastavalt pataljoniülema käskkirjale. Selle peale ütles kasarmukorrapidaja, et ta peab laulma ja see on käsk ning kas ta sai aru. Kaebaja vastas, et ei saanud aru. Sellest vastusest sai kasarmukorrapidaja valesti aru, et kaebaja keeldub hümni laulmisest. 2) Kaebajale pole antud võimalust esitada karistamise kohta vastuväiteid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le
  3. Kaebajalt küsiti küll alguses seletuskirja, kuid sel ajal polnud tal veel muid tõendeid ning ta ei teadnud, mille eest ja mis alusel teda kavatsetakse karistada. 3) Distsiplinaarkaristuse kaks lisatoimkonda tegi kaebajale teatavaks kompaniiülem leitnant R. L 14.10.2011 rivistusel, kuid kirjalikku käskkirja ta ei saanud. Kaebaja on vastavalt HMS § 55 lg-le 2 taotlenud suulise haldusakti kirjalikku vormistamist, kuid taotlust pole rahuldatud.
  4. a oktoobri lõpus esitas ta vastava suulise taotluse leitnant R. Lle, kuid sellest keelduti. Kaebaja esitas 04.11.2011 kirjaliku taotluse rühmavanem veebel S Sle, kes ei võtnud kaebaja taotlust vastu. Kaebaja on lisanud foto nimetatud taotlusest. 4) Kõrgem kaitseväelane ei tohi anda kaitseväeteenistust reguleerivate õigusaktidega vastuolus olevat käsku. Kaitseväelase kohustusest „teadlikult alluda kaitseväeteenistuse nõuetele“ tuleneb, et kaitseväelane ei pea iga käsku pimesi täitma. Vastustaja eirab teadlikult Kaitseväe sisemäärustiku p 315 ja 331, pidades oma tavasid tähtsamateks kehtivatest õigusaktidest. Selline käitumine on vastuolus õigusriigi põhimõttega. Vastustaja käsk oli ebaseaduslik.
  5. Kaitsevägi palus jätta A. K kaebus rahuldamata (tl 30, 53). 1) Mereväe baasikaitsekompaniis toimub igal hommikul rivistus koos Eesti Vabariigi hümni laulmisega. Rivistuse ajal annab kompanii korrapidaja käsklused: „Allüksused valvel! Lipule vaat! Lippurid, heisake lipp! Eesti Vabariigi hümni laulmist alga!“ Kaebajale anti personaalselt käsk laulda koos teiste ajateenijatega. Hümni laulmine ei lähe vastuollu kehtivate õigusaktidega. Kuigi Kaitseväe sisemäärustiku p-s 315 ei ole tõesti sätestatud hümni laulmist, ei anna see alust väita, et hümni laulmise nõue oleks vastuolus õigusaktidega. Isegi juhul, kui lähtuda kaebaja väitest, et hümni laulmise käsk polnud õiguspärane, rikkus kaebaja käsust keeldumi2

(6)3-11-2649 sega seadust ega täitnud kaitseväedistsipliini. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 34 lg-st 2 tulenevalt peab täitma ka keelatud käsku. Juhised edasiseks käitumiseks pärast käsu täitmist on sätestatud KKS § 34 lg-s
  1. 2) Kaebaja ei keeldunud hümni laulmisest esimest korda. A. K on hümni laulmisest teadlikult keeldunud, tuues põhjuseks selle, et temasse pole vaja hümni laulmisega patriootlikkust süstida. 3) Hommikuse rivistuse viib läbi kompanii korrapidaja, kelle käsud on tulenevalt KKS § 29 lg-st 7 rivistusel osalevatele kaitseväelastele täitmiseks kohustuslikud. Vabariigi Valitsuse 14.12.1998 määrusega nr 273 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustiku“ p 4 kohaselt kohustab kaitseväedistsipliin kõiki kaitseväelasi täpselt täitma õigusaktide ja käskude nõudeid. Kaebaja on tegevteenistusse astumisel andnud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 8 lg-s 3 sätestatud tõotuse pidada kinni kaitseväedistsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi. Eirates hommikusel rivistusel antud käsku, on kaebaja antud tõotuse vastu eksinud. Samuti on kaebaja korduvalt ja teadlikult rikkunud KKS § 2 lg-t 7, kaitseväe distsiplinaarseaduse (KDS) § 5 ning Kaitseväe sisemäärustiku p 4 nõudeid. 4) Karistus määrati avalikult ja suuliselt KDS § 17 lg 5 ja § 52 lg 3 alusel. Kaitseväele pole laekunud kaebaja taotlust haldusakti kirjalikuks vormistamiseks ning kaebaja poolt kohtule saadetud taotlus võis olla koostatud hiljem. Samas puudub kaebajal haldusakti kirjalikuks vormistamiseks põhjendatud huvi. 5) Enne karistuse määramist anti kaebajale vastavalt KDS § 47 lg-le 3 võimalus oma käitumist selgitada. Temalt nõuti kirjalikku selgitust vastavalt distsiplinaarmäärustiku p-le 204.
  2. Kaebaja andis selgituse 10.10.
  3. Karistuse määramisel võeti aluseks KDS, mis ei näe karistuse määramisel ette kohustust anda karistatavale võimalust esitada arvamusi või vastuväiteid. Seega on karistuse määramisel järgitud HMS § 40 lg 3 p
  5. Tallinna Halduskohtu 19.09.2012 otsusega (tl 67-71) jäeti A. K kaebus rahuldamata. 1) Kuna kaebajale 14.10.2011 määratud distsiplinaarkaristus viidi täide 21.11.2011 ja 23.11.2011, on kaebus võimalik läbi vaadata üksnes alternatiivnõude osas. Põhjendatud huvina on aktsepteeritav kaebaja rikutud au ja hea nime taastamine. 2) Ekslik on kaebaja väide, et ta täitis hümni laulmisest keeldumisel tema poolt antud vannet ja Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Täitma ei pea üksnes tühist käsku (KKS § 33 lg 3), kuid A. K pole väitnud ega kohus tuvastanud, et antud käsk olnuks tühine (KKS § 33 lg 1). Samuti pole kaebaja toiminud sama paragrahvi lg-s 4 toodud viisil. Ka juhul, kui tegemist olnuks keelatud käsuga, pidanuks kaebaja seda vastavalt KKS § 34 lg-le 2 täitma ning sellest hiljem vahetule ülemale teatama (KKS § 34 lg 2). Kuna kaebaja jättis käsu korduvalt täitmata, pani ta toime KDS § 8 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Kuigi sisemäärustik ei näe tõepoolest ette hommikusel ülevaatusel ja riigilipu heiskamisel hümni laulmist, nagu see on ette nähtud õhtusel loendusel, ei olnud tegemist tühise käsuga ning seetõttu puudus käsu täitmata jätmiseks õigustus. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kursis, et praktikas on tavaks saanud hümni laulmine ka lipu heiskamise ajal, mistõttu ei olnud käsk talle üllatav. On arusaamatu, kuidas võiks riigihümni laulmine kahjustada kaebaja põhiseaduslikke õigusi. 3) Käesoleval juhul puudus vajadus ja kohustus viia läbi teenistuslikku juurdlust KDS § 48 lg 1 alusel. Kaebajale on antud enne karistuse määramist võimalus selgitada oma käitumise tagamaid. Arvestades rikkumise iseloomu ja ajavahemikku seletuse andmisest kuni otsuse teatavakstegemiseni, puudus vajadus kaebajalt veel kord arvamust küsida. Karistuse määras KDS § 34 lg 1 p 5 ja § 39 alusel selleks pädev isik. KDS § 17 lg 5 alusel määratakse lisatoim3
(6)3-11-2649 kond suuliselt või käskkirjaga, seega polnud kirjalik vormistus kohustuslik. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda, mis vormis talle lisatoimkonna määramine peaks toimuma. Ka juhul, kui jätta Kaitseväe argumendid väidetava 04.11.2011 taotluse usaldusväärsuse osas tähelepanuta ja juhinduda HMS § 55 lg-st 2, ei ole tõendatud, et kaebaja oleks vastustajale vastava taotluse esitanud. Kõnealuse taotluse kohaselt soovis kaebaja hoopis käskkirja koopia saamist. Kaitsevägi ei saanud kirjalikult vormistamata suulisest haldusaktist koopiat teha. Õiguspärane distsiplinaarkaristuse määramine ei saanud kaebaja au ja head nime rikkuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. A. K esitas 19.10.2012 apellatsioonkaebuse (tl 74-77) halduskohtu 19.09.2012 otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks halduskohtule uue otsuse tegemiseks. Alternatiivselt palus A. K teha asjas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks Mereväebaasi baasikaitsekompanii ülema leitnant R. L 14.10.2011 määratud distsiplinaarkaristus kaks lisatoimkonda. 1) Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et personaalsele käsule antud vastust tõlgendati käsu täitmisest keeldumisena, kuigi kaebaja täitis järgmistel rivistustel personaalselt antud käsku. Halduskohus on karistatava teona käsitlenud nii rivistusel antud käsu eiramist, kehtetust käsust teatamata jätmise kohustuse eiramist kui ka personaalselt antud käsu eiramist. Seega ei nähtu kohtu järeldustest, millist tegu ta distsiplinaarsüüteona käsitleb. Kohus on hakanud tuvastama distsiplinaarrikkumisi, mida haldusorgan pole tuvastanud ning mis pole selle haldusasja esemeks. 2) Kaebaja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, et rivistusel ei antud käsku riigihümni laulmiseks ning ta on esitanud taotluse käskkirja kirjalikuks vormistamiseks, kuid kohus pidas tunnistajate kutsumist asja lahendamise seisukohalt ebavajalikuks. Samas on kohus tuginenud taotluse esitamise fakti osas vastustaja väidetele. Halduskohus heitis 14.05.2012 määruses ette tunnistajate ülekuulamise taotluse hilist esitamist, kuid kaebuse esitamise ajal ei võinud kaebaja teada, et vastustaja kavatseb esitada valeväiteid. Halduskohus pole distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse kontrollimisel tuvastanud nõuetekohaselt koosseisu, on jätnud tuvastamata olulised asjaolud ja rikkunud uurimispõhimõtet. 3) Kuna vastustaja pole kehtestanud Kaitseväe sisemäärustiku p-st 312 täpsemat tseremoonia korda, tuleb lähtuda sisemäärustikus sätestatust. Tseremoonia rikkumiseks võib olla ka selleks mitte ettenähtud ajal hümni laulmine. Halduskohus on leidnud, et kaebaja vastutuse aluseks võib olla ka tava või praktika. Tavast või praktikast ei saa ajateenijale tekkida õiguslikult siduvaid kohustusi, mille rikkumine võiks kaasa tuua distsiplinaarvastutuse. Samuti ei saa tava või praktika asendada või muuta kehtivat õigusakti. 4) Halduskohus on ekslikult leidnud, et lisaks HMS § 40 lg-s 3 sätestatule võib isiku haldusmenetluses jätta ära kuulamata otstarbekuse kaalutlustel. Kaebaja ärakuulamata jätmise aluseks ei saanud olla HMS § 40 lg 3 p 7, kuna KDS-s puudub selgesõnaline erinorm, mis annaks aluse jätta kaitseväelane distsiplinaarmenetluses ära kuulamata. Kuna selgituse andmisel pole selgituse andjal teada kogutud tõendid, teo kvalifikatsioon ega kavandatav karistus, pole sellega ärakuulamiskohustus täidetud. 5) Halduskohus on ekslikult leidnud, et apellandil polnud õigust saada suuliselt antud haldusakti kirjalikus vormis. HMS § 55 lg 2 teine lause näeb ette võimaluse teha seaduse või määrusega erandeid üldisest haldusakti kirjalikust nõudest. Kaebaja nõustub, et KDS § 17 lg-s 5 on vastav erand sätestatud. HMS § 55 lg 2 kolmas lause võimaldab aga adressaadil nõuda mh eriseaduses sätestatud juhul muus vormis antud haldusakti kirjalikku vormistamist. 4
(6)3-11-2649
  1. Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 96-99). 1) Kaebaja taotlus tunnistada kehtetuks Mereväebaasi baasikaitsekompanii ülema leitnant R. L 14.10.2011 distsiplinaarkaristus kaks lisatoimkonda väljub kaebuse piiridest, kuna halduskohus menetles kaebust üksnes distsiplinaarkaristuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. 2) Kohus on otsuses kinnitanud, et on nõustunud vastustaja seisukohtadega kõiges, sh selles, mis puudutab kaebajale süüks pandud tegu. Karistati kaebajat aga rivistusel antud personaalse käsu täitmata jätmise eest. Nõustudes vastustaja seisukohtadega, on kohus tuvastanud, et kaebajale antud käsk oli õiguspärane ning kaebaja rikkus seda täitmata jättes kaitseväedistsipliini. Kaebaja on kohtu põhjenduste kontekstist välja rebitud seisukohtade esitamisega püüdnud jätta muljet, et kohus on käsitlenud karistuse kaasa toonud rikkumistena rivistusel antud käskude (sh personaalse käsu) täitmata jätmist kui ka kehtetust käsust teatamata jätmise kohustuse eiramist. Kohus on üheselt tuvastanud, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus õiguspärase käsu täitmata jätmise eest. Kaebaja arutluskäik tava ja praktika kohta pole asjakohane. 3) KDS ei sisalda selgesõnalist erinormi, mis kohustaks distsiplinaarkaristuse määramisel karistatavat isikut enne ära kuulama. 4) Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajalt polnud vaja distsiplinaarkaristuse kohta täiendavalt arvamust küsida, arvestades ajavahemikku seletuse andmisest kuni otsuse teatavakstegemiseni ning samuti rikkumise iseloomu. Antud juhul oli käsu mittetäitmine ilmne, seda kinnitavad ka kaebaja 10.10.2011 seletuskiri ning 11.11.2011 kaebus. 5) Kaebaja on HMS § 55 lg-t 2 tõlgendanud vääralt. HMS § 55 lg 2 annab võimaluse kalduda kõrvale haldusakti kirjaliku vormi nõudest. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võib haldusakti anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks, st juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole võimalik anda haldusakti kohe kirjalikus vormis. HMS § 55 lg 2 kolmas lause on aga teise lause loogiline jätk, mis annab tegevusjuhise juhuks, kui eelnevalt (edasilükkamatu korralduse tegemiseks) on haldusakt antud muus vormis. Sellele viitab kolmandas lauses sõnapaar „tagantjärele viivituseta“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

§ 201lgst 4 ei põhjenda oma otsust.

Apellatsioonkaebuses ei ole uusi seisukohti esitatud. Ringkonnakohus analüüsib apellatsioonkaebust sisuliselt üksnes osas, mis puudutab protsessinormide väidetavat rikkumist halduskohtu poolt. 8. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohtu otsusest ei nähtu, millist tegu kohus distsiplinaarsüüteona käsitles. Kohus on distsiplinaarsüüteona vaadelnud üksnes käsu, laulda riigihümni, täitmata jätmist. Keelatud käsust teatamata jätmist on kohus analüüsinud üksnes seetõttu, et näidata, kuidas kaebaja oleks pidanud käituma, kui ta pidas hümni laulmise käsku õigusvastaseks. Kohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotluse põhjendatult rahuldamata. Kaebajat karistati personaalse käsu täitmata jätmise eest. Oma 10.10.2011 seletuskirjas on kaebaja selle käsu eiramist tunnistanud. Halduskohus on õigesti leidnud, et asjaolu, kas käsk hümni laulmiseks anti rivistusel valjusti kõigile, ei oma kaebaja distsiplinaarsüüteoga puutumust. 5

(6)3-11-2649 Halduskohus on põhjendamatult pidanud lubatavaks ainult tuvastamiskaebust. See, et distsiplinaarkaristus on täide viidud, ei tähenda, et see enam ei kehtiks. KDS § 56 lg 1 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul karistuse määramisest arvates, kui vahepeal pole uut karistust määratud. Seega oleks vähemalt halduskohtu otsuse tegemise ajal olnud karistuse määramise tühistamise võimalik. Eeltoodud protsessinormi rikkumine ei too aga kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist. 9. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.