) § 7 lg 1 p 1 alusel tagasiulatuvalt alates 17.05.2012 seoses T. K poolt Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemata jätmisega vähemalt kord 30 päeva jooksul.
lg 1 p 2 kohaselt on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses tööotsimiskavas (ITK) kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumises, kui töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul ITK esmakordsest koostamisest arvates või kui töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes. ITK-s kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega (
Vastustaja on infotehnoloogiliseks lahenduseks välja töötanud iseteenindusportaali (ITP – http://iseteenindus.tootukassa.ee/). Vastuvõtule tulemise aeg lepitakse kokku töötukassa konsultandi ja isiku vahel ning märgitakse isiku registritoimikus olevale pöördumiste lehele. Vastuvõtu aja kokkuleppimist kinnitavad konsultant ja isik oma allkirjaga pöördumiste lehel. Pöördumise liik ja aeg märgitakse täiendavalt ITK-s (
T. K käis viimati isiklikult töötukassas vastuvõtul 17.04.2012 ning samal kuupäeval määrati talle järgmise isiklikult vastuvõtule tulemise ajaks 14.05.2012. Vastuvõtuaja kokkuleppimist kinnitas kaebaja oma allkirjaga pöördumiste lehel. Määratud ajal T. K vastuvõtule ei ilmunud ega võtnud töötukassaga ühendust ka muul moel. Töötukassa konsultant helistas T. Kle 15.05.2012 ning küsis, kas kaebajal oli vastuvõtule tulemata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaebaja selgitas konsultandile, et ta ei tulnud 14.05.2012 isiklikult vastuvõtule, kuna tema poolt töötukassale 14.05.2012 saadetud kiri sooviga jätkuvalt osaleda koolituskaardiga täienduskoolitusel, on võrdsustatud isikliku pöördumisega.
ei sätesta, mida saab lugeda vastuvõtule pöördumata jätmisel mõjuvaks põhjuseks. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla 2
võimaldab töötul isiklikult vastuvõtule tulemise asemel pöörduda vastuvõtule ka posti teel.
lg 1 p 2 ning lg-d 4 ja 5 sätestavad üheselt, mis viisil ja mis tingimustel on töötul võimalik vastuvõtule pöörduda.
ei võrdsusta posti teel töötukassasse pöördumist isiklikult vastuvõtule tulemisega. Reeglina peab töötu vastuvõtule tulema isiklikult. Üksnes eelneval kokkuleppel vastustajaga võib töötu pöörduda telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse (ITP) kaudu. Kui töötuga on kokku lepitud isiklik pöördumine, ei saa ta ise otsustada, et ta pöördub muul viisil, näiteks saadab töötukassale kirja. Kaebaja pidi 14.05.2012 ilmuma vastuvõtule isiklikult ning tal puudus vastustajaga kokkulepe muul viisil töötukassasse pöördumiseks (puudub sellekohane allkirjastatud ITK). Töötul on küll õigus
-s sätestatud tingimustel saada tööturukoolitust, kuid see ei vabasta isikut kohustusest täita ka teisi
-s töötule sätestatud kohustusi (pöörduda määratud ajal või kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule). Vastuvõtule tulemise eesmärk on abistada töötut töö leidmisel ning selleks vajalike tegevuste läbiviimiseks peab töötu reeglina tulema vastuvõtule isiklikult. Kaebaja on ka eelnevatel määratud aegadel (21.02.2012, 20.03.2012, 17.04.2012) pidanud pöörduma vastuvõtule isiklikult, sest tal puudusid väljavaated leida tööd iseseisvalt. Kaebaja ei osalenud määratud ajal ka tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes, mistõttu ei ole tema isiklikult pöördumata jätmine õigustatud. Kui isik ei saa määratud ajal või kord 30 päeva jooksul vastuvõtule tulla, peab ta sellest töötukassale koheselt teatama (
lg 1), ning tema töötuna arvelolekut ei lõpetata üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Kaebajale oli vastav kohustus ja selle rikkumise tagajärg algusest peale teada. T. K ei ole toonud välja mingit mõjuvat põhjust selle kohta, miks ta jättis 14.05.2012 isiklikult vastuvõtule tulemata, leides jätkuvalt, et kirja saatmine tuleb võrdsustada isiklikult vastuvõtule ilmumisega. Töötukassal puudub
-st tulenevalt alus võrdsustada posti teel töötukassasse pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemisega, samuti ei saa vastuvõtule tulemata jätmist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks lugeda isiku koolitussoovi, sest see ei takista määratud ajal kohaleilmumist. TKindlS § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates ennetähtaegselt, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetakse
Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise alused on imperatiivsed, mistõttu on Eesti Töötukassa otsus lõpetada T. Kle töötuskindlustushüvitise maksmine alates 17.05.2012 õiguspärane. 6. Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2012 otsusega T. K kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja võeti Eesti Töötukassas töötuna arvele 24.01.2012 ning vastustaja tugines tema töötuna arveloleku lõpetamisel
S § 13 lg 1 p-le 1.
lg 1 p 2 sätestab määratud ajal töötukassasse pöördumise üheselt, selgelt ja otsesõnu töötu ühe põhikohustusena.
lg 1 p-s 2 sätestatud põhikohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmisega kaasneb
Kaebaja käis töötukassas viimati isiklikult vastuvõtul 17.04.2012, kus talle määrati järgmisele isiklikult vastuvõtule tulemise ajaks 14.05.2012 ja kaebaja kinnitas seda oma allkirjaga pöördumiste lehel. Vaidlus on selles, kas Eesti Töötukassasse 15.05.2012 saabunud T. K 14.05.2012 kiri asendab tema isiklikult vastuvõtule tulemist või mitte. 3
lg-st 4 nähtuvalt võib isiklikult vastuvõtule tulemise asendada selles sättes nimetatud juhtudel pöördumisega kas telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse kaudu ning selles lepitakse kokku individuaalses tööotsimiskavas.
lg 5 kohaselt võrdsustatakse selline pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemisega. Kaebaja ei ole leppinud töötukassaga kokku pöördumises telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja puhul ei peetud võimalikuks rakendada individuaalses tööotsimiskavas
lg-s 4 sätestatud erikorda, sest kaebajal puudusid väljavaated iseseisvalt tööd leida. Õige on vastustaja seisukoht, et
ei võrdsusta töötukassale posti teel kirja saatmist isiklikult vastuvõtule tulemisega. Kaebaja pidi olema teadlik isiklikult vastuvõtule tulemise kohustusest, kuna vastav kohustus oli fikseeritud nii töötuna arvelevõtmise otsuses kui ka kliendi meelespeas ning kaebaja ei ole ka väitnud, et ta polnud vastavast kohustusest teadlik. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et töötukassa konsultant võttis temaga 15.05.2012 telefoni teel ühendust ning selgitas isiklikult vastuvõtule ilmumise kohustust ja mõjuva põhjuse puudumisel tema töötuna arveloleku lõpetamist. Mõjuva põhjuse olemasolu või puudumise üle vaidlust ei ole, sest kaebaja arvates asendab tema poolt töötukassale saadetud kiri isiklikult vastuvõtule ilmumist. Kaebaja ei ole töötukassale esitanud mõjuvat põhjust vastuvõtule tulemata jätmise kohta. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kaebaja oli kohustatud isiklikult vastuvõtule minema ja tema suunamine juhtumikorraldaja juurde seda ei takistanud, nagu ei saanud seda kuidagi takistada ka koolitussoov. Käesolevas asjas ei saa vaielda juhtumikorraldaja juurde suunamise või koolituskaardi alusel koolitussoovi lahendamise üle. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise alused on imperatiivsed ning vastustajat kohustavad sätted ei andnud talle võimalust TKindlS § 13 lg 1 p 1 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas hüvitise maksmine lõpetada või mitte. Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati
lg 1 p 1 alusel 17.05.2012, mistõttu on temale hüvitise maksmise lõpetamine enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist TKindlS § 13 lg 1 pga 1 kooskõlas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. T K palub apellatsioonkaebuses (ja 05.02.2013 esitatud täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse 05.02.2013 täiendustes sisaldub lisaks taotlus ennistada T. K töötustaatus koos õigusega saada koolituskaardiga koolitust 2500 euro ulatuses. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Eesti Töötukassa vaidlusaluste otsustega on rikutud apellandi õigusi olla töötuna arvel ja saada koolitust kui tööturuteenust (
Tööle saamiseks ja tööalase arengu soodustamiseks läbis T. K Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) õigusalase koolituse (koolituse kestus oli 14.02.2012–09.06.2012), millele Eesti Töötukassa konsultant andis suulise kooskõlastuse. Kuna TTÜ esitas apellandile koolituse eest arve, soovis ta Eesti Töötukassa kirjalikku seisukohta ja garantiid koolituse finantseerimise kohta, kuid kirjalikku vastust koolituse lubatavuse kohta (s.o kooskõlastust) talle kogu töötuna arveloleku aja jooksul ei antud. Tegemist oli pikaajalise koolitusega ja reaalselt poleks T. K enne 09.06.2012 saanud üldse tööle asuda. Sellest tulenevalt on Eesti Töötukassa nõudnud apellandilt
lg 1 p-de 3 ja 4 täitmist (st asuda tööle enne koolituse lõppemist) seadusevastaselt. Kaebaja pöörduski kohtusse põhjusel, et Eesti Töötukassa jättis õigusvastaselt andmata T. Kle kinnituse ja TTÜ-le kooskõlastuse apellandi koolituse lubatavuse suhtes. Eesti Töötukassa ei 4
lg 4 p-s 2 sätestatud töö leidmist soodustavas meetmes, mistõttu arvati ta töötute hulgast välja ja jäeti ilma töötu toetusest õigusvastaselt.
lg 5 võrdsustab telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse (iseteenindusportaali) kaudu Eesti Töötukassasse pöördumise isiklikult vastuvõtule tulemisega. Apellant ei ole vastustajale oma elektronposti aadressi andnud ja seadus selleks ka ei kohusta. Seadus ei saa sundida suhtlema interneti teel, kui teine pool seda ei soovi. Kohtutes, riigiametites ja muudes ametlikes asjaajamistes aktsepteeritakse tähitud kirjade saatmist. T. K pöördus 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse tähitud kirja teel, mis kannab tema allkirja ja isik on seega tuvastatud. Samuti edastas Eesti Töötukassa ka ise vaidlusalused otsused apellandile paberkandjal. Apellandi poolne mõjuv põhjus Eesti Töötukassale tähitud kirja saatmiseks oli konsultandi keeldumine temaga edasi tegelemisest ja apellandi suunamine juhtumikorraldaja poole, s.o pingelise olukorra tekkimine suhetes vastustaja ametnikega. Kuna juhtumikorraldaja on erapoolik, saatis apellant konfliktide vältimiseks Eesti Töötukassale tähitud kirja. Selle tõi T. K mõjuva põhjusena välja ka siis, kui juhtumikorraldaja temale 15.05.2012 helistas. 8. Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses (ja 11.02.2012 esitatud täiendavates seisukohtades) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Töötukassa jääb halduskohtule 22.08.2012 ja 17.09.2012 esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Apellatsioonkaebusest nähtub, et apellant oli teadlik, millist pöördumise viisi (s.o telefoni teel või infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumine) võrdsustatakse
järgi isiklikult vastuvõtule tulemisega, kuid otsustas sellele vaatamata isiklikult vastuvõtule mitte tulla ja saatis selle asemel töötukassale kirja. Sisuliselt leiab apellant, et olukorras, kus vastustaja on töötuna arveloleva isikuga kokku leppinud isiklikult vastuvõtule tulemises, saab töötu hiljem ise otsustada, et ta pöördub muul viisil ning vastustaja peab sellise pöördumise võrdsustama isiklikult vastuvõtule tulemisega. Selline lähenemine ei ole kooskõlas
-ga.
lg 1 p 2 ning lg-d 4 ja 5 sätestavad üheselt, mis viisil ja mis tingimustel on töötul võimalik vastuvõtule pöörduda. Töötu võib isiklikult vastuvõtule tulemise asemel pöörduda töötukassasse telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu (
lg 4 p 2 ja lg 5) üksnes siis, kui töötu osaleb määratud vastuvõtule tulemise ajal töötukassa pakutavas tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes, kuhu töötukassa on isiku suunanud. Lisaks eeldab nimetatud sätete rakendamine eelnevat sellekohast kokkulepet töötukassaga (s.o individuaalse tööotsimiskava allkirjastamist).
ei võimalda töötul kokkulepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel pöörduda vastuvõtule posti (kirja) teel ning vastustaja ei saa posti teel töötukassasse pöördumist võrdsustada isiklikult vastuvõtule tulemisega.
eelnõu (611 SE) seletuskirja kohaselt peab isik pöörduma vastuvõtule isiklikult, kuna ta peab olema ise huvitatud tööotsimisest, mistõttu e-posti kaudu (ja sisuliselt ka posti teel) töötukassasse pöördumine on seaduses välistatud. Töötukassasse pöördumise eesmärk ei ole pelgalt isikusamasuse tuvastamine. Kui isik ei pöördu 30 päeva järjest töötukassasse, ei ole töötukassal võimalik kontrollida, kas töötu täidab töö otsimise nõuet ja seetõttu ei ole tema töötuna arvelolek õigustatud. Nimetatud põhimõte kehtib sisuliselt tänaseni, ehkki 01.05.2011 jõustunud muudatustega on töötukassasse pöördumine muudetud paindlikumaks. Töötukassa ei ole T. Kit suunanud temale määratud vastuvõtule tulemise ajal (14.05.2012) tööturuteenusele (nt tööturukoolitusele) või muudele töö leidmist soodustavatele meetmetele (puudub sellekohane allkirjastatud tööotsimiskava), samuti puudus T. Kga kokkulepe pöörduda 14.05.2012 vastuvõtule muul viisil kui isiklikult. Seega oli apellandiga kokku lepitud ja ta oli kohustatud tulema 14.05.2012 vastuvõtule isiklikult. Apellandi väited interneti 5
-s lubatud ja töötukassaga eelnevalt kokkulepitud viisil. Apellatsioonkaebusest selgub, et apellandil olid oma konsultandiga väidetavad suhtlemisraskused, kuid vastustajale jääb jätkuvalt selgusetuks, mis põhjusel ei ilmunud T. K määratud ajal (14.05.2012) isiklikult töötukassasse juhtumikorraldaja vastuvõtule, saates selle asemel töötukassale tähitud kirja. T. K 14.05.2012 kirjast selgub üksnes tema jätkuv soov osaleda koolituskaardiga täienduskoolitusel, mitte aga põhjendusi isiklikult vastuvõtule ilmumata jätmise kohta. Mõjuvat põhjust isiklikult vastuvõtule tulemata jätmiseks ei ole apellant välja toonud ka hiljem. Kohtupraktikas on mõjuvat põhjust sisustatud kui isikust sõltumatut asjaolu. Apellandil puudus objektiivne takistus ilmuda määratud ajal töötukassasse isiklikult vastuvõtule. Juhtumikorraldaja juurde suunamine või koolitussoov ei saanud takistada T. Kl määratud ajal isiklikult vastuvõtule ilmumist. Tööturuteenuseid (sh töö leidmist soodustavaid meetmeid) osutatakse töötule individuaalse tööotsimiskava alusel (
lg 2, § 10 lg 2 p 5).
mõttes tähendab muu töö leidmist soodustav meede vastustajaga eelnevalt kokkulepitud või vastustaja korraldatud tegevusi (nt infotunnis osalemine, tööandjate teabepäevad). Muuks töö leidmist soodustavaks meetmeks ei saa pidada seda, kui isik otsustab enda vabast tahtest ning töötukassaga eelnevalt kokku leppimata osaleda enda valitud ja tasustatud koolitusel. Isikul ei ole küll keelatud käia töötuna arveloleku ajal ka muudel koolitustel, kuid selline koolitus ei tohi takistada isikul täitmast
-s sätestatud töötu kohustusi. Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused (sh töötuskindlustushüvitise saamine) on isikul vaid juhul, kui ta täidab kõiki töötule
-s sätestatud tingimusi, sõltumata väidetavalt pingeliseks kujunenud suhtlemisest. Kui töötuga on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule pöördumine ja ta objektiivse põhjuseta otsustab, et pöördub vastuvõtule muul viisil (nt saadab kirja), siis
Koolituskaardi alusel tööturukoolitusele suunamise osas vaidlust enam ei toimu, sest apellant loobus koolituse taastamiseks kohustamise nõudest (vt Tallinna Halduskohtu 07.08.2012 määrus, p 6) ja halduskohus menetles üksnes tühistamiskaebust. Seetõttu ei puutu asjasse ja tuleb tähelepanuta jätta apellandi väited, et töötukassa jättis talle andmata kinnituse ja TTÜ-le kooskõlastuse koolituse lubatavuse suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 10. Asjas puudub sisuline vaidlus selles, et T. K oli teadlik temal
lg 1 p 2 alusel lasuvast kohustusest tulla määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Muu hulgas oli see kohustus temale tehtud teatavaks Eesti Töötukassa 24.01.2012 otsuses nr TA12-0012593 T. K töötuna arvelevõtmise kohta (tl 30). Samuti ei vaidlusta apellant asjaolu, et ta oli teadlik
lg-s 4 sätestatud erandite sisust ning temaga ei olnud alternatiivsete Eesti Töötukassasse pöördumise viiside (telefoni teel või iseteenindusportaali vahendusel) osas individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud. Vastupidi, T. Kle 24.01.2012 ja 02.03.2012 koostatud individuaalsetest tööotsimiskavadest (tl 34; tl 9, tl 34 pöördel) nähtub üheselt, et T. Kga on olnud kokku lepitud pöördumine Eesti Töötukassasse isiklikult. Sama on rõhutatud kirjas korratud ka 02.03.2012 vormistatud 6
lg 5, mille kohaselt võrdsustatakse individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemisega. 11. Eesti Töötukassa 28.05.2012 otsusest nr TA12-0072645 (tl 4 ja pöördel) nähtuvalt lõpetati T. K töötuna arvelolek põhjusel, et ta ei täitnud mõjuva põhjuseta kohustust tulla määratud ajal töötukassasse vastuvõtule isiklikult (
Vastustaja ei ole heitnud T. Kale otsuses ette seda, et apellant oleks alusetult keeldunud temale sobivale tööle asumisest (
lg 1 p 3), mistõttu on apellandi sellekohased väited asjakohatud.
lg 1 p 2 sätestab, et töötu on eelkõige kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule.
lg 4 p 2 kohaselt võib individuaalses tööotsimiskavas leppida Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel kokku töötukassasse pöördumise telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu muu hulgas juhul, kui töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes.
lg 5 sätestab, et individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega. Vastustaja on õigesti rõhutanud, et viidatud sätetest nähtuvalt peab muul viisil kui isiklikult vastuvõtule pöördumiseks olema töötu ja töötukassa vahel individuaalses tööotsimiskavas sõlmitud vastavasisuline kokkulepe (vt ka
lg 2 p 7) ning piisavaks ei ole pelgalt asjaolu, et töötu osaleb tööturuteenuses või muus töö leidmist soodustavas meetmes. T. K viide, et seadus ei kohusta teda suhtlema töötukassaga interneti teel, ei ole asjassepuutuv, sest seda pole temale kordagi ette heidetud. 12. Apellandiga ei saa nõustuda, et kuivõrd ametlikus asjaajamises on tähitud kirjade saatmine ja omakäelise allkirja kaudu isikute identifitseerimine kõigiti aktsepteeritud ning muu hulgas edastas ka Eesti Töötukassa vaidlusalused otsused T. Kle kirjalikult, siis oli ka T. Kl õigus pöörduda 14.05.2012 Eesti Töötukassasse vastuvõtule kirja teel. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele
§-s 31 sätestatud eriregulatsioon ja sellest saab kõrvale kalduda üksnes samas paragrahvis märgitud tingimuste täitmise korral. „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu 11. koosseisu 879 SE) seletuskirjast nähtuvalt peab töötu esmajoones otsima tööd iseseisvalt ja esitama töötukassale ülevaate tööotsimisprotsessist. Eesti Töötukassasse isiklikult pöördumine ei ole pelgalt formaalne registreerimistoiming, vaid see on vajalik töötule sobiva töö leidmiseks spetsialistide poolt konsultatsiooni ja abi andmiseks (vt ka Riigikogu täiskogu 08.02.2011 istungil peetud sõnavõtte eelnõu 879 SE kohta, samuti
eelnõu seletuskirja – Riigikogu 10. koosseisu 611 SE). Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja eesmärk olnud siduda töötule seaduses ettenähtud soodustuste ja konsultatsiooni andmine isiku enda poolt teatud tingimuste täitmisega (n-ö hoolsuskohustuse järgimisega), 7
lg-tega 4 ja 5 on seadusandja võimaldanud leppida isikliku pöördumise asemel kokku ka pöördumises telefoni või iseteenindusportaali vahendusel ning
lg 1 p 1 kohaselt ei tee töötukassa otsust isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu ei saanud vastuvõtule tulla mõjuva põhjuse tõttu. Käesolevas asjas pole esitatud väiteid, mille alusel võiks tõusetuda kahtlus, et olemasolev regulatsioon piirab mingil põhjusel just T. K õigusi ebaproportsionaalselt. Selliste asjaolude esinemine ei ole äratuntav ka ringkonnakohtule. Seega kehtis T. K suhtes
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustus ilmuda Eesti Töötukassasse vastuvõtule isiklikult ja apellant oli kohustatud seda järgima. 13. T. K ei ole oma vastuväidetes töötukassa esitatud otsuse projektile (tl 33 pöördel) ega ka kohtumenetluse käigus toonud esile ühtegi takistust 14.05.2012 isiklikult Eesti Töötukassasse vastuvõtule ilmumiseks, mida saaks pidada töötu kohustuste täitmata jätmist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks. Apellandi viide, et Eesti Töötukassale kirja saatmise põhjuseks oli asjaolu, et tal tekkisid töötukassa konsultandiga eriarvamused ja suhtlemine oli pingeline, ei saanud objektiivselt kuidagi takistada T. Kl sellele vaatamata töötukassasse ilmuda. Väide juhtumikorraldaja erapoolikusest on paljasõnaline.
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule mõjuva põhjuseta Eesti Töötukassasse vastuvõtule, teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Nimetatud säte ei anna Eesti Töötukassale kaalutlusõigust, vaid juhul, kui töötukassa tuvastab töötu poolt seaduses ja individuaalses tööotsimiskavas sätestatud korras vastuvõtule mõjuva põhjuseta mitteilmumise, on töötukassal seadusest tulenev kohustus lõpetada isiku töötuna arvelolek. Käesoleval juhul on tuvastatud, et T. K rikkus mõjuva põhjuseta
lg 1 p-s 2 sätestatud töötu kohustust, mistõttu pidi Eesti Töötukassa tema töötuna arveloleku
lg 1 p 1 alusel lõpetama pärast eelmisest vastuvõtule ilmumisest (17.04.2012) 30 päeva möödumist (s.o 17.05.2012). Kuna Eesti Töötukassa 28.05.2012 otsuses on kõigi eeltoodud nõuetega arvestatud, on tegemist õiguspärase haldusaktiga. 14. TKindlS § 13 lg 1 p 1 ei anna töötukassale samuti kaalutlusõigust jätkata isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui isiku töötuna arvelolek on lõpetatud muu hulgas
Sellise asjaolu esinemisel tuleb töötukassal lõpetada isikule töötuskindlustushüvitise maksmine isiku töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates. Eesti Töötukassa 29.05.2012 otsus nr 112018520 (tl 5) T. Kle töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise kohta tugineb korrektsele õiguslikule alusele ning on õiguspärane ja põhjendatud. 15. T. K poolt 05.02.2013 esitatud täiendava taotluse ennistada apellandi töötustaatus koos õigusega saada koolituskaardiga koolitust 2500 euro ulatuses, jätab ringkonnakohus tähelepanuta (vt nt Riigikohtu 04.04.2011 otsus nr 3-3-1-7-11, p 24). Samuti ei ole asjassepuutuvad apellandi väited seoses TTÜ-s toimunud koolituse Eesti Töötukassa poolt aktsepteerimise või mitteaktsepteerimisega. Vastustaja on juhtinud õigesti tähelepanu asjaolule, et Tallinna Halduskohtu 07.08.2012 määrusega on T. K kaebus võetud menetlusse üksnes tühistamisnõude osas ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud ning 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.