Obsah (8)

§ 9§ 635§ 29§ 655§ 637§ 195§ 115§ 641

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2013, Tallinn Tsiviilas

§ 9

lõikele 1, millest tulenevalt peab lepingulise suhte tuvastamiseks leidma tõendamist poolte tahe olla õiguslikult seotud ja seda määras, mis võimaldab eristada konkreetsele lepingutüübile olemuslikke tingimusi.

§ 635

lõike 1 kohaselt on töövõtulepingu puhul selliseks tingimuseks kokkulepe konkreetse töö tegemiseks.

§ 9

lõige 1 võimaldab lugeda lepingu sõlmituks ka siis, kui teisel poolel on mõistlik põhjus uskuda, et leping on sõlmitud. 53. Kolleegium on seisukohal, et poolte tegeliku tahte välja selgitamisel olukorras, kus puudub kirjalik lepingudokument ja juriidilisest isikust kostja on kohtuliku menetluse käigus muutnud oma seisukohti võrreldes kohtueelses menetluses väidetuga, on olulise tähtsusega need faktilised asjaolud, millised tõendavad poolte tegelikku käitumist omavahelises suhtlemises

§ 29lõike 5 punktide 1-5 mõttes.

Järgnevalt analüüsitud tõendite alusel jõudiski kolleegium seisukohal, et hageja ja juriidilisest isikust kostja vahel tuleb lugeda sõlmituks töövõtuleping

§ 635

lõike 1 mõttes, hageja ja füüsilisest isikust kostja vahel aga lepinguline suhe puudus.

1. Vastuses 01.09.2011 avaldusele lepingu ülesütlemise kohta (t I kd lk 16-18) selgitas juriidilisest isikust kostja juhatuse liige muuhulgas, et peeti lepingueelseid läbirääkimisi, et kostja esitas joonised eelprojekti koostamiseks ja nõudis vajaliku ehitusprojekti tellimist ning kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Samast nähtub, et juhatuse liige konstateeris ka fakti, et „alustas heas usus ehitust“ enne nimetatud dokumentide saamist. Lisaks tõi juhatuse liige seonduvalt etteheidetega töö kvaliteedile esile, et „OÜ Conditio ehitusspetsialistid eeldasid...“ ning et kostja tegi ettepaneku vahetada korsten moodulkorstna vastu, kuid tellija ettepanekule ei vastanud. E-kirjavahetusest 06.07.10.2011 juhatuse liikme ja hageja esindaja vahel (t I kd lk 74f-74g) nähtub, et kostja pakkus hagejale parandustööde tegemist ja kinnitas, et on arvestanud kokku muuhulgas ehitustööde eest maksmata summad ja soovib esitada vastava hagi kohtusse.
2. Hagiavalduses (t I kd lk 2-9) tõi hageja esile järgmised faktilised asjaolud, millised omavad tähtsust pooltevaheliste suhete kvalifitseerimisel: 1) ajalehes avaldatud kuulutuse alusel helistas ta telefoninumbrile, millel vastas juriidilisest isikust kostja projektijuht, kellega ta leppis kokku ehitustööde tegemise; 11 2) tööks, milles kokku lepiti, oli eluruumi ehitamine, sealhulgas pliidi paigaldamine, isoleeritud betoonpõranda rajamine koos alusega, betoonpõranda sisse vesipõrandakütte paigaldamine, korstna, soojamüüri ja vaheseinte ehitus, elektritööde tegemine, soojustuse paigaldamine ja siseviimistlus; 3) töö maksumuseks lepiti koos materjaliga kokku kuni 9500 eurot, millest veidi üle poole pidi kuluma materjalidele ja veidi alla poole tööjõule; hageja andis füüsilisest isikust kostjale 5310 eurot; 4) kokku lepiti, et töö valmib 2011 mai lõpuks, tähtaega pikendati kuni 10.07.2011; 5) materjalidest olid hagejal olemas vaheseinte kivid, kruus ja põranda isolatsiooniplaadid; 6) töid tegid nii töövõtja töölised kui hageja ise; tehti järgmisi töid: valati põrand koos vesipõrandakütte torustikuga, tasandati ja krohviti seinad, krohviti aknapaled, paigaldati aknalauad, valati ahju aluse/korstnajala vundament, paigaldati pliit, ehitati soojamüür, paigaldati kanalisatsiooni- ja veetorud.
3. Esmases vastuses hagile (t I kd lk 49-54) tõid kostjad vastuväidetena välja järgmised faktilised asjaolud: füüsilisest isikust kostja sai 5310 eurot ehitusmaterjalide ja seadmete ostuks; objekt oli osaliselt valmis juba enne vaidlusaluste tööde tegemist; hageja ise tegi objektil erinevaid ehitustöid, osaliselt tehti tööd hageja materjalist, samuti tehti töid tema juhiste järgi; lisaks pliit-ahjule viis kostja hagejale viimistlusmaterjale, kive, kipsplaate, soojustusmaterjale, põrandakütteseadmeid. Samast menetlusdokumendist nähtub, et juriidilisest isikust kostja oli positsiooni muutnud ega tunnistanud enam tööde tegemist hagejale, samas ei eitatud väidet, et juhatuse liige võttis isiklikult osa materjalide transportimisest objektile. Täiendavas vastuses (t I kd lk 76-79) selgitasid kostjad, et ruumilahendusega joonised esitas füüsilisest isikust kostja ja et juriidilisest isikust kostja juhatuse liikmega arutati objektil tööde tegemist.
4. Hageja taotlusel kohtu poolt kogutud AS Saare Erek kinnitusest, tellimustest ja arvetest (t I kd lk 184-188) nähtub, et OÜ Conditio tellis hageja objektile 05.04.2011 ja 07.04.2011 betooni ja tasus saadu eest 19.05.2011 341.10 eurot. Füüsilisest isikust kostja selgitas kohtuistungil 23.02.2012 (protokoll t II kd lk 5-12) muuhulgas, et helistas hagejale J.Klt saadud telefoninumbril kui OÜ Conditio projektijuht; käis objekti vaatamas koos A.Sga (OÜ Conditio juhatuse liige); rääkis hagejaga, pakkus välja erinevaid võimalusi; hageja valis ühe välja; põhiliselt tegeles objektiga tema; juhatuse liige käis objektil 3-4 korda, üle vaatamas ja materjali toomas; rahanumber oli lepitud kokku tööjõu ja materjalide osas, 150 000 krooni pidi olema kogu maksumus; sissemaksuks oli 3000 eurot. Tunnistaja A.R, kes töötas objektil juulikuus maalrina, ütluste (t II kd lk 15-16) kohaselt sai tema aru, et töötab firmale; kostja tutvustas ennast kui firma esindajat; mingi firma logoga auto tõi objektile värvipoest asju; teadis, et firma maksab talle, kuid palka saanud ei ole, kirjalikku töölepingut ei olnud; kostja oli öelnud, et varem olid objektil firma töötajad peal; käis kaasas tööriistade rentimisel, nägi, et renditi firma nimel. Tunnistaja M.J, hageja peretuttava, ütluste kohaselt (t II kd lk 17) nägi ta ehitusel osaühingu logoga autot, millega sõitsid nii juhatuse liige kui füüsilisest isikust kostja.
5. Eeltoodud tõendeid ja poolte väiteid kogumis analüüsides on kolleegium veendumusel, et hagejal oli mõistlik põhjus uskuda, et tal on leping sõlmitud OÜ-ga Conditio ja selliselt sai pooltevahelistest suhetest kuni kohtumenetluseni aru ka osaühingu juhatuse liige. Tõendamist leidis konkreetsete tööde tegemine hagejale kuuluvas elamus, samuti tasu maksmise kokkulepe. Ehitusettevõtte juhatuse liige oli veel kohtueelsete vaidluste ajal arusaamisel, et osaühingu ja Aia t 22a elamu omaniku vahel oli lepinguline suhe. Tema poolt tol ajal kirja pandu ei anna võimalust teistsugusele seisukohale. Pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel ei oma tähtsust kas hagejal oleks olnud õigus valmivas ruumis majutusteenust osutada või mitte, samuti põhimõtteliselt ka mitte see, kas ehitusluba ja – 12 projekt olid olemas. Töövõtja, kes nõustub osutama teenust ilma nimetatud dokumentideta, peab ikkagi täitma lepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele (vastava kvaliteediga jmt). Kostja väide lepingu sõlmimisest keeldumise kohta ehitusloa ja – projekti puudumise tõttu on tõendamata. Kostjate esindaja põhjendus juriidilisest isikust kostja juhatuse liikme seisukoha muutumisele (oli teadmatuses tegelikest asjaoludest, vastaspool survestas, viis eksitusse; t I kd lk 78) ei ole kohtu jaoks veenev. Ehitustegevusega oma majandustegevuses tegeleva äriühingu juhatuse liige, kes viibis isiklikult korduvalt konkreetsel objektil, pidi olema teadlik sellest, kes ja millised kokkulepped konkreetse tellijaga sõlmis. 01.09.2011 vastusest nähtub üheselt, et äriühing alustas konkreetsel objektil töid. Sellise vastuse (enam kui kahel A4 formaadis lehel, põhistatud viidetega nii faktilistele asjaoludele kui ehitusseaduse ja võlaõigusseaduse sätetele) koostamine ei saanud toimuda nn hetke-emotsioonist tulenevalt ega asjaolusid teadmata/analüüsimata.
6. Kolleegiumi järeldust töövõtulepingu olemasolu kohta juriidilisest isikust kostja ja hageja vahel ei lükka ümber ka teise kostja omaksvõtt raha saamise ja tööliste ning materjalide objektile organiseerimise kohta. Puudub vaidlus, et teise kostja näol on tegemist osaühingu projektijuhiga, see tähendab isikuga, kes oli töövõtjaga töölepingulises suhtes ning kelle töölepingujärgseks ülesandeks eelduslikult oligi tööandja objektil tööde organiseerimine. Töölepingulist suhet kostjate vahel kinnitavad kanded töövõimetuslehel (t I kd lk 80). Ehitustegevusega igapäevaselt tegelev ettevõte ja selles töötav projektijuht on eelduslikult oma ala asjatundjad, kellelt on alust suhetes eraisikuga, kes on pöördunud nende poole sooviga teha konkreetseid ehitustöid oma elamus, oodata selgeid ja ühemõttelisi avaldusi tööde võimalikkuse ja kokkuleppe tingimuste või lepingu mittesõlmimise kohta. Lubamatu on olukord, kus töid küll teostatakse, materjale tuuakse, kuid tellijale jääb selgusetuks, kes ja millises rollis temaga suhtleb. Töövõtulepingut kostjaga ei välista asjaolu, et tellija ise osales tööde tegemises ja teostas järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Kui töövõtja on seisukohal, et tellija sekkub lubamatult tööde tegemisse ja annab asjatundmatuid juhiseid, tuleb sellest tellijale üheselt arusaadavalt teada anda koos hoiatusega, et töövõtja võib mitte vastutada töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest.
7. Hageja nõue tuleneb lepingu rikkumisest. Tuvastamist leidnud töövõtuleping juriidilisest isikust kostja ja hageja vahel ning töölepinguline suhe kostjate vahel välistavad hageja ja füüsilisest isikust kostja vahelise töövõtusuhte. Kostjate poolt hageja ja füüsilisest isikust kostja vahelise suhte kvalifitseerimisega käsundussuhteks kohus seotud ei ole. TsMS § 438 lõike 1 kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuvastatud asjaolude alusel kohaldada tuleb.
8. Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtuleping lõppes tellija poolt lepingu üles ütlemisega (22.08.2011 avaldus t I kd lk 14-15) ning kokkulepitud tulemust ei saavutatud.

§ 655lõike 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Tegemist on seaduses sätestatud erandliku juhtumiga, kus kestvuslepinguks mitteoleva lepingu ühepoolne lõpetamine ei toimu lepingust taganemise teel. Tellijal on õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda ja seda ka ilma erilise ajendita. Lepinguliste suhete lõppemise tagajärjed ülesütlemise korral on sätestatud

§-s 195 ja §-s 655, see tähendab, et üles ütlemine vabastab töövõtja lepingu täitmise kohustusest, kuid ei vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. 62.

§ 637

lõike 1 kohaselt on töövõtuleping tasuline leping ja töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse tavaliselt poolte kokkuleppega. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et tasuks oli kokku lepitud kuni 150 000 13 krooni. Töövõtja tasu hõlmab nii tasu tehtud töö eest kui hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest.

§ 655

kohaselt on tellija poolt lepingu ülesütlemise korral töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, välja arvatud, kui tellija ütles lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Käesolevas asjas ei nõua mitte töövõtja saamata tasu, vaid tellija nõuab tagasi rahasummat, mille ta andis töövõtja projektijuhi kätte töö tegemiseks vajalike materjalide ja seadmete ostmiseks. Kolleegium on seisukohal, et kehtiv seadus sellise nõude esitamiseks alust ei anna ning seda sõltumata sellest, kas üles ütlemine toimus töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu või muul põhjusel. Vastavalt

§ 195

lõikele 5 ei toimu lepingu ülesütlemise korral tagasitäitmist, vaid tagastada tuleb üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. 63. Hageja on ise toonud esile asjaolud, millised tõendavad, et töövõtja tõi objektile materjale ja seadmeid, sest muidu ei oleks saadud teha töid, millede ebakvaliteetsust hageja kostjatele ette heidab – valati torusoojustusega betoonpõrand, krohviti aknapaled ja seinad, paigaldati aknalauad, laoti soemüür ja korsten. Selliste tööde tegemiseks on üldiselt teadaolevalt vaja lisaks kividele, kruusale, hüdroisolatsioonplaatidele (millised olid tellijal endal olemas) kindlasti betooni, lauamaterjali, krohvi, müüriladumiseks segu jmt. Menetluse käigus võttis hageja omaks (t I kd lk 74), et kostjad tõid kipskrohvi, prusse 50x50, kivivilla, pahtlit, elektrimaterjale, aknalaudu, aurutõkkepaberit. Tunnistaja K.R (t II kd lk 13) ütluste kohaselt tõi A.U talle seinte ja soojamüüri ladumiseks kottidega segu. Tunnistaja A.R ütluste kohaselt käis ta värvipoes kauba järgi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja A.U poolt 02.03.2012 esitatud kulutuste loetelu (t II kd lk 20) on mõislik ja eluliselt usutav. Vastavalt sellele tegi kostja kulutusi kokku 5735 eurot, millised peale lepingu lõppemist jäid hageja omandisse (tema hoone osade ja konstruktsioonide külge, sisse jne). Hageja väide, et kõik toodud materjalid (välja arvatud pliit) arvestas ta maha ülejäänud summast, on paljasõnaline, kuna suurema summa kui 5310 eurot andmine töövõtja projektijuhile tõendatud ei ole. Kostjad eitavad seda. Nii hagiavalduses kui lepingu ülesütlemise avalduses tõi hageja sõnaselgelt esile vaid 5310 euro andmise. 64.

§ 115

lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesolevas asjas ei nõua ega ole ka kohtueelselt hageja nõudnud kostjalt kohustuse täitmist (töö lõpuni tegemist või mittekohase kvaliteediga töö parandamist). Hageja nõuab kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad üheaegselt leidma tõendamist kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

1. Hageja on esitanud lepingu rikkumisest tuleneva varalise kahju nõude, kusjuures kahju koosneb (t I kd lk 6): 1) lammutustööde maksumusest 970.98 eurot; 2) ehitusmaterjali, mida ei saa peale lammutamist enam kasutada, maksumusest (soojustusplaadid, kärgtellised) 268.44 + 567 eurot; 3) ekspertiisi kulust 100 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna tehtud töö ei vastanud nõuetele, oli ta sunnitud tellima ekspertiisi ja põrandad ning seinad lammutama.
2. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud töövõtja poolt lepingu rikkumine (tööd ei valminud pikendatud tähtajaks; osa valatud põrandast on vajunud, mis tekitasid praod põrandasse ja vaheseina). Hageja väited töö valmimise tähtaegade vastavalt 10.06.2011 ja 10.07.2011 kohta on tõendatud projektijuhi allkirjadega (t I kd lk 11, 74i). Vaheseina ja betoonpõrandasse tekkinud praod on tõendatud eriteadmistega isiku arvamusega (t I kd lk 19-21) ja sama isiku ütlustega maakohtu istungil (t II kd lk 18- 14 19). Eriteadmistega isiku arvamus on tsiviilkohtumenetluses kohaseks dokumentaalseks tõendiks vastavalt TsMS § 272 lõikele
3. Muud hageja poolt esile toodud puudused (torustiku otsad betoonvalust väljas, toruotsikud puudu jne) käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma, sest kahjuna on hageja esile toonud kulutused seonduvalt põranda ja vaheseina lammutamisega. Asjaolu, et hageja osales ise aktiivselt tööde tegemises ja kontrollis tööde kvaliteeti, samuti, et põranda alla jäävat pinda ei valmistanud ette kostja, ei vabasta kostjat vastutusest ebakvaliteetse töö eest, sest kostja ei tõendanud, et ta oleks tellija juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollinud.

§ 641

lõige 3 kohaselt vabaneb töövõtja tellija juhisest või eelnevalt kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et on juhiste või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Kostjad selgitasid, et teadsid, kuidas põranda alla jääv pind on ettevalmistatud, kuid ei teadnud, et liiva alla oli jäetud koorimata pinnas. Selle asjaolu kontrollimine oli töövõtja ülesanne. Töövõtjal lasuvad laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused tulenevalt tema eeldatavast professionaalsusest ja seda eelkõige juhul, kui tellijaks on vastavalt tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik.

1. Seega pidi hageja tõendama, et töös esinenud puuduste likvideerimiseks oli kohaseks vahendiks lammutamine (parandamise või uuesti ehitamise kulusid hageja ei hage), millega kaasnesid lammutatud põrandas ja seinas kasutatud soojustusplaatide ja telliste muutumine kasutuskõlbmatuks. Hageja on vastava väite küll esitanud hagiavalduses (t lk 5 ülevalt esimene lõik), kuid kogutud tõendid seda seisukohta ei kinnita. Eriteadmistega isiku arvamuses on välja toodud puudused, kuid ei ole antud arvamust, kuidas neid puudusi kõrvaldada. Ka ütlustes ei toonud ta esile kogu põranda lammutamise vajadust (ainult toetusest ei piisa, korstnajala ja soojamüüri alus tuleb uuesti valada; võib olla variant, et lahti lõigata erikoormuse materjalid ja oodata kuni ära vajub). Seega ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu (osaliselt) vajunud põranda ja hagetavate kulutuste vahel. Tellija esmaseks õiguskaitsevahendiks töövõtulepingu täitmata jätmise korral on lepingu täitmise nõue või ebakohase kvaliteediga tehtud töö puhul parandamise nõue ja juhul, kui töövõtja alusetult keeldub parandamisest, parandamiseks tehtud mõistlike kulude nõue. Sellist nõuet hageja esitanud ei ole.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega mittevaralise kahju osas hagi rahuldamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle nõude osas maakohtu otsustuse muutmiseks või tühistamiseks.
3. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel hageja/apellandi kanda.
4. Apellant esitas 19.02.2013 taotluse määrata kaebuse lahendamiseks kohtuistung. Kolleegium on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. TsMS § 633 lõike 7 kohaselt peab apellant kaebuses andma teada soovist arutada asja kohtuistungil. Käesolevas asjas esitatud kaebuses sellist tahet ei väljendatud. Samuti ei esitatud apellatsioonkaebuse täiendamise taotlust apellatsioonitähtaja jooksul, nagu võimaldab seda teha TsMS § 634 lõige
5. Seega sai ringkonnakohus lugeda, et apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lõike 7 teine lause). Kirjalikus menetluses asja lahendamisega olid nõus ka vastustajad. 15 Imbi Sidok-Toomsalu Ülle Jänes Mare Merimaa