← Eesti

3-12-2576/78

Obsah (8)§ 278§ 213§ 223§ 116§ 121§ 158§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Asma, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2576 Haldus

§ 278lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 30.03.2012 riigihangete registris hanketeate hankes „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 132831). Hange puudutas Tallinna viit korraldatud jäätmeveopiirkonda: veopiirkond nr 6 (Põhja-Tallinn), veopiirkond nr 7 (PõhjaTallinn), veopiirkond nr 1 (Haabersti), veopiirkond nr 9 (Kesklinn) ja veopiirkond nr 5 (Kristiine).
  2. Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkirjaga nr 4-4.1/45 kõrvaldati hankemenetlusest pakkuja Komwag, kvalifitseeriti pakkujad OÜ Ekovir, OÜ Prügivedu, OÜ Adelan Prügiveod, AS Ragn-Sells ja AS Eesti Keskkonnateenused (endise ärinimega AS Veolia Keskkonnateenused). Sama käskkirjaga tunnistati kvalifitseeritud pakkujate pakkumused hanketeatele (HT) ja hankedokumentidele (HD) vastavateks ning kõigis viies jäätmeveopiirkonnas edukaks pakkumuseks OÜ Ekovir pakkumus.
  3. AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) esitas 05.11.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, paludes tunnistada Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkiri nr 44.1/45 kehtetuks osas, milles see nägi ette OÜ Ekovir ja AS Ragn-Sells kvalifitseerimise (OÜ Ekovir kõikide veopiirkondade osas ja AS Ragn-Sells veopiirkonna nr 6 osas), OÜ Ekovir ja AS Ragn-Sells pakkumuste vastavaks tunnistamise ja OÜ Ekovir pakkumuse edukaks tunnistamise. VAKO 29.11.2012 otsusega vaidlustuses nr 218-12/132831 jäeti EKT vaidlustus rahuldamata.
  4. EKT esitas 10.12.2012 kaebuse (I kd, tl 3-17, II kd; tl 20-27, 46-48) Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkirja nr 4-4.1/45 ja VAKO 29.11.2012 otsuse vaidlustuses nr 21812/132831 osaliseks tühistamiseks (veopiirkondade 1, 5 ja 9 osas). EKT ei vaidlustanud käskkirja osas, millega hankija veopiirkonnas nr 6 kvalifitseeris ja tunnistas vastavaks OÜ Ekovir ja AS-i Ragn-Sells pakkumused ning edukaks OÜ Ekovir pakkumuse ja millega hankija veopiirkonnas nr 7 kvalifitseeris ja tunnistas vastavaks ning edukaks OÜ Ekovir pakkumuse. 1) HD p 3.4 järgi on teenuse osutamise eeldatav alustamise aeg
  5. a detsember ning selles puudub viide, et lepinguga võiks teenuse osutamise alustamise aega muuta. Nimetatud punkt asub HD osas pealkirjaga „Riigihanke tähtpäevad“, kus on esitatud kõik hankes olulised tähtpäevad ja ajad. Järelikult pidi OÜ-l Ekovir HT p-s III.2.3.2 ja HD lisa 2 p-s 46 sätestatud tingimustele vastamiseks olema võimalus hiljemalt 01.12.2012 kasutada vähemalt 9 EURO IV 2

(15)3-12-2576 nõuetele vastavat jäätmeveokit. Kuna OÜ Ekovir esitas pakkumuse kõigis viies veopiirkonnas, siis pidi tal 01.12.2012 seisuga olema võimalus kasutada vähemalt 12 EURO IV nõuetele vastavat jäätmeveokit. Hankija ja OÜ Ekovir seisukohtadest nähtub, et tegelikult pole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et OÜ-l Ekovir pidi olema võimalik kasutada nõuetele vastavaid veokeid
  1. a detsembris. 2) Lepingu projekti p 4.2, mille kohaselt on teenuse osutamise alguseks kuupäev, mis on alates lepingu sõlmimisest vähemalt kaks kuud, tuleb tõlgendada koosmõjus HD p-dega 3.1 ja 3.
  2. Lepinguga ei muudeta HD p-s 3.4 sätestatut, mille kohaselt on teenuse osutamise eeldatav algusaeg
  3. a detsember, vaid leping tuli sõlmida arvestusega, et lepingu sõlmimise aeg ei satu vastuollu HD p-ga 3.
  4. Vastasel juhul saaks hankija pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkujate kvalifitseerimise tingimusi oma suva järgi muuta, kuna pakkujate kvalifitseerimisnõuetele vastavus sõltub otseselt teenuse osutamise ajast (RHS § 36 lg 1 esimene lause). 3) VAKO seisukohad jäätmeveokite kasutamise võimaluse alguse aja osas on vastuolus: otsuse p-des 8.1 ja 8.4 leiti, et OÜ-l Ekovir peab olema võimalus kasutada vastaval arvul nõutud jäätmeveokeid hiljemalt
  5. a jaanuariks, kuid otsuse p-s 8.3 asus VAKO seisukohale, et hankija poolt pakkuja kvalifitseerimise otsuse tegemise ajal peab pakkuja vastama kõigile HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele, millest saab järeldada, et OÜ Ekovir pidi kvalifitseerimisnõuetele vastama juba 25.10.
  6. Lisaks läks VAKO 29.11.2012 otsus vastuollu VAKO 08.08.2012 otsusega, milles leiti, et juhul, kui kvalifitseerimise tingimus oli seotud hankelepingu alusel teenuste osutamise alustamise ajaga, tuleb pakkujate vastavust kvalifitseerimistingimustele kontrollida sellest ajast lähtuvalt. 4) Hankija rikkus OÜ Ekovir kvalifikatsiooni kontrollimisel RHS § 39 lg 1 esimest lauset, rahuldudes OÜ Ekovir kvalifitseerimisel üksnes Silberauto Eesti AS ja OÜ Ekovir vahel
  7. a augustis sõlmitud kokkuleppega. Üldsõnalisest kokkuleppest ei nähtu, kas selles viidatud jäätmeveokid vastavad EURO IV nõuetele. Hankija ei nõudnud teiste kokkuleppes viidatud dokumentide, sh tellimuslepingu, maksekorralduste ja müügilepingu esitamist. Hankija väited OÜ Ekovir kvalifitseerimise kohta on vastuolulised: ühelt poolt väidab hankija, et hankemenetlus on formaliseeritud menetlus, mille raames ei pea kontrollima ega saagi kontrollida kolmandate isikute vaheliste õigussuhete tingimusi; teiselt poolt on hankija väitnud, et on OÜ Ekovir kvalifikatsiooni kontrollinud. OÜ Ekovir pole ka VAKO-s toimunud menetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tema ja Silberauto Eesti AS vahelist tellimus- ja müügilepingut jäätmeveokite soetamise kohta. Järelikult ei ole OÜ Ekovir Silberauto Eesti AS-lt ühtegi jäätmeveokit tellinud. 5) OÜ Ekovir väitis alles VAKO-s toimunud menetluses, et sõlmis 31.08.2012 OÜ-ga Adelan Prügiveod lepingu viimasele kuuluvate jäätmeveokite OÜ-le Ekovir kasutusse andmiseks. On mõistetamatu, miks ei esitanud OÜ Ekovir seda lepingut hankijale, kui viimane kontrollis OÜ Ekovir vastavust kvalifitseerimisnõuetele. Antud lepingust ei nähtu OÜ-le Ekovir kasutusse antavate jäätmeveokite arv ega see, kas veokid vastavad EURO IV nõuetele. OÜ Adelan Prügiveod veokid on koormatud teiste veopiirkondade teenindamisega ning esineb kahtlus, kas nende veokite kasutamine OÜ Ekovir poolt on võimalik. Kahtluse all on ka OÜ Ekovir võimalus kasutada Tallinnas Ida-Virumaal kasutatavaid veokeid. Lisaks ei saa tulenevalt Riigikohtu 29.01.2010 otsuses nr 3-3-1-72-09 väljendatud seisukohtadest arvestada 25.10.2012 käskkirja õiguspärasuse hindamisel pärast käskkirja väljaandmist esitatud lepinguga. 6) OÜ Ekovir pakkumus ei vasta HD p-s 6.4.3 sätestatud nõudele, olles põhjendamatult madal. Seda poleks tohtinud sõltumata OÜ Ekovir kvalifitseerimisest vastavaks tunnistada. 3
(15)3-12-2576 7) HD p-dest 9.1 ja 9.2 tuleneb, et pakkumus, mis ei kata ära teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi, tuleb tagasi lükata. Kui ühed pakkujad arvestavad HD p-s 6.4.3 kehtestatud kohustusega ja teised mitte, pole pakkumused võrreldavad. Olukorras, kus pakkumuse maksumus ei vasta HD-s sätestatud nõudele, on pakkumust võimalik tagasi lükata kas RHS § 47 lg 2 või § 48 lg 3 alusel. Kohtupraktika kohaselt on teistel pakkujatel õigus vaidlustada edukaks tunnistamise otsust ka põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamata jätmise põhjendusel (Tartu Halduskohtu 22.02.2011 otsus nr 3-10-2260). RHS § 48 lg 3 annab hankijale kaalutlusõiguse, mida ei tohi rakendada meelevaldselt (Tallinna Halduskohtu 13.04.2012 otsus nr 3-12-574). 8) Kuna OÜ Ekovir kvalifitseerimine ning tema pakkumuse vastavaks ja veopiirkondades nr 1, 5 ja 9 edukaks tunnistamine on õigusvastane, rikub see EKT õigust nõuda, et edukaks pakkumuseks asjaomaste veopiirkondade osas tunnistataks tema pakkumus ning et teenuse osutamiseks sõlmitaks hankeleping temaga. 9) Kaebajal on võimalik vaidlustada hanke tulemused ka üksnes osade hankega kaetud piirkondade osas. Hanke objektiks oli viis erinevat jäätmeveopiirkonda, millest igaühe suhtes eraldi kehtisid eri tingimused ning tuli esitada eraldi pakkumus. Nagu nähtub riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast, ei olnud seadusandja mõte RHS § 127 lg 41 kehtestamisel välistada olukorda, kus pakkuja kvalifikatsioon ja pakkumuse vastavus riigihanke eri osades saab erineva õigusliku hinnangu. Lisaks ei võta antud juhul kohus seisukohta, kas OÜ Ekovir kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine veopiirkondades nr 6 ja 7 oli õiguspärane ja kehtiv. Järelikult ei saa OÜ Ekovir kvalifikatsioon ja pakkumuse vastavus muutuda erinevate õiguslike hinnangute objektiks. Samuti tuleb silmas pidada, et ka võimaliku õigusvastasuse korral jäävad vaidlustatud käskkiri ja VAKO otsus veopiirkondade nr 6 ja 7 osas kehtima ja kuuluvad täitmisele. 5. Tallinna Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata (II kd, tl 3-7, 88-93). 1) Kaebaja tegevus on vastuoluline. Kuigi kvalifitseerimise tingimused ja nõuded, millele pakkuja vastama pidi, on kõikides veopiirkondades identsed, vaidlustas kaebaja VAKO otsuse vaid veopiirkondade nr 1 (Haabersti), 5 (Kristiine) ja 9 (Kesklinn) osas. Kohus on asja lahendamisel seotud VAKO otsusega selle vaidlustamata osas. Ei tohiks tekkida olukorda, kus kolmanda isiku kvalifikatsioon ja pakkumuse vastavus riigihanke erinevates osades langevad vastandlike hinnangute objektiks. Selle välistavad õigusselguse ja -kindluse põhimõtted, mida on silmas peetud ka RHS § 127 lg-s 41. Seetõttu pole võimalik kaebusega saavutada selle eesmärki ning kohus peaks kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastama.

2) Pakkujad peavad kvalifitseerimistingimustele vastama põhimõtteliselt kogu hankemenetluse kestel. Kvalifitseerimise eesmärk on tuvastada need pakkujad, kes on võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Vaidlus saab praegusel juhul olla ainult selles, mis on vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisuks ning kas OÜ Ekovir sellele otsuse tegemise ajal vastas. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse vastavalt selle väljaandmise ajal kehtinud faktilisele olukorrale ja kehtinud õigusele. Hankija on HT p-s III.2.3.2 nõudnud pakkujalt RHS § 41 lg 1 p-s 8 sätestatud kinnitust nõuetele vastavate veokite olemasolu või võimaluse kohta need hankelepingu täitmisel omandada või enda kasutusse saada. Seega pole hankija nõudnud veokite faktilist olemasolu hankemenetluse ajal. Faktiline veokite olemasolu on hankelepingu täitmise küsimus. Pakkujatelt jäätmeveokite faktilise olemasolu nõudmine hankel kvalifitseerumiseks poleks kooskõlas riigihanke korraldamise põhimõtetega, eelkõige riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga saavutamise nõudega, isikute võrdse kohtlemise põhimõttega, diskrimineerimise keeluga, isikutele seatavate piirangute ja kriteeriumite proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse nõudega ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. 4

(15)3-12-2576 3) Hankija pole hanketeates nõudnud ka konkreetsete tõendite esitamist jäätmeveokite olemasolu tõendamiseks. OÜ Ekovir on pakkumuses andnud nõutud kirjaliku kinnituse vastavate vahendite olemasolu kohta. Ka kaebaja andis enda võimekuse kohta üksnes sellise tõendi. Tõendamisstandardit peab hankija rakendama kõikide pakkujate suhtes ühtmoodi. OÜ Ekovir on turul tegutsev ettevõtja, kelle puhul ei saa hankijal olla automaatselt eeldust, et tal jäätmeveokid puuduvad või esineb tõsine kahtlus, kas ta on võimeline neid hankima. 4) Hankija on kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollinud. OÜ Ekovir on pakkumuses esitanud enda vormikohase kinnituse vastavalt HD-s nõutule. Lisaks on ta esitanud Silberauto Eesti AS kinnituse, millest nähtub Silberauto Eesti AS valmisolek tarnida tähtaegselt kokkulepitud prügiveokid. Hankija on küsinud OÜ-lt Ekovir kvalifikatsiooni kontrollimiseks täiendavat infot. Kolmas isik on esitanud lisaks Silberauto Eesti AS-ga sõlmitud lepingu, mille alusel sai hankija veenduda, et OÜ-l Ekovir on võimalik omandada piisavas koguses nõuetele vastavaid jäätmeveokeid hankelepingu täitmise alguseks. Silberauto Eesti AS on vastavat kokkulepet hankijale kinnitanud. Kaebaja kahtlused kinnituste tõelevastavuse osas on jäänud paljasõnalisteks. 5) Hankija ei saa nõuda, et pakkuja peaks jäätmeveokid enne hankelepingu sõlmimist välja ostma, sest see rikuks kolmanda isiku õigusi. Kui hankija oleks kolmandalt isikult nõudnud tellimuslepingu, maksekorralduse jms esitamist enne kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimist, tähendanuks see, et hankija nõuab kvalifitseerimistingimuste täitmiseks sisuliselt jäätmeveokite olemasolu. Kolmanda isiku võimaluse kontrollimine jäätmeveokite eest tasuda on hõlmatud hankijapoolse pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kontrolliga. Hankija võis eeldada, et OÜ-l Ekovir on vajadusel võimalik mingis osas kasutada enda olemasolevaid jäätmeveokeid. Seega ei saanud hankijal olla ilmselget või sisulist laadi kahtlust selles, kas OÜ Ekovir vastab kvalifitseerimise nõuetele. Kuigi see käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust ei oma, on hankija praeguseks saanud teada, et OÜ-l Ekovir on võimalik paralleelselt kasutada ka OÜ Adelan Prügiveod jäätmeveokeid. 6) Konkureeriv pakkuja ei saa tugineda hankija otsuseid vaidlustades pakkumuse maksumuse põhjendamatule suurusele, sest see ei seondu pakkumuse vastavusega. VAKO on korduvalt leidnud, et RHS §-s 48 reguleeritud hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte teised hankemenetluses osalenud pakkujad. Seetõttu pole teistel pakkujatel õiguslikku alust nõuda hankijalt kõnealuse kaitsenormi rakendamist (VAKO 09.11.2010 otsus vaidlustuses nr 206-10/118258, Tallinna Halduskohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-10-2980). 7) Hanke alusdokumendid ei sätesta nõudeid pakkumuse maksumusele. HD ptk 6 sätestab nõuded pakkumusele ning HD p 6.4.3 eesmärk on välistada hankelepingu pooleks oleva pakkuja hilisemad hinna muutmise võimalused ja kehtestada riskide jaotus, mitte kehtestada kriteeriume maksumuse „põhjendatusele“. Hind ei saa põhimõtteliselt olla „põhjendatud“ või „mittepõhjendatud“. RHS ei sätesta reegleid, kuidas pakkujad oma pakkumuse maksumuse kujundama peaksid ning kuidas hankija seda kontrollima peaks. Hinnapakkumus sisaldab endas prognoosi ning hankija saab ainult kinnitada, et kolmanda isiku hinnapakkumine oli veenev. Hinna n.ö põhjendatuse küsimus saab RHS järgi tekkida vaid olukorras, kus pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Ühtegi põhjendamatult madala maksumusega pakkumust praegu polnud. 8) Kaebaja esitatud arvutustest ei saa järeldada, et OÜ Ekovir on teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuste hinnavahed polnud väga suured, erinedes umbes 10%. See pole kõigi Tallinna piirkondade peale kokku kuigi suur. Sellise hinnavahe puhul saaks kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks pidada üksnes eriti kaalukate põhjenduste korral, mida hankijal otsuse tegemise ajal polnud. 5
(15)3-12-2576 Konkreetsete pakkujate konkreetsed kululiigid ja summad on ärisaladus. Kaebaja ei pruugi teada kolmanda isiku ärisaladusi, mis on neil võimaldanud teha soodsaima pakkumuse. Näiteks on veohanke puhul oluline kõige ökonoomsema logistikalahenduse ja töökorralduse väljatöötamine. 9) Kaebaja esitatud arvutused pole ammendavad. Kaebaja on jätnud tulude poolelt välja võimaluse saada täiendavat tasu väravate, uste, tõkkepuude jms avamise, sulgemise ja avamisvahendite haldamise eest vastavalt lepingus sätestatule. Palgakulu osas pole hankijale teada, kas kolmas isik kavatseb töötajate palgakuluks arvestada just sellise kulu, nagu kaebaja on arvestanud. Samuti ei saa välistada, et kolmas isik kasutab küll laadijat, kuid ei kasuta seda alati. Arvutustest jääb segaseks palgakulu suurus. Kütusekulu ja veoki kulude suurused sõltuvad logistikalahendustest. Kütusekulu osas pole kindel ühikukulu suurus ning lisaks mõjutavad seda kütuse hind ja läbitavad vahemaad. Pakkuja saab kulusid jagada ka nende veopiirkondade peale, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kuna kaks jäätmeveopiirkonda pole kaebusega hõlmatud, ei saa kaebuse põhjendamisel tugineda kuludele, mis tekivad nendes piirkondades. Arusaamatud on kaebuse p-s 4.3.1 esitatud tabeli parempoolse veeru numbrid, mis pole vasakpoolse veeru summa. Pärast parandatud tabeli esitamist pole kaebaja siiski andnud selgitusi vastustaja sisulistele vastuväidetele.
  1. OÜ Ekovir palus jätta kaebus rahuldamata (II kd, tl 10-11). 1) OÜ Ekovir kvalifikatsioon vastas ja vastab HT-s kehtestatud tingimustele. OÜ Ekovir on esitanud selle tõenduseks Silberauto Eesti AS garantiikirja, mille kohaselt on viimane pooltevahelisest kokkuleppest tulenevalt valmis tarnima OÜ-le Ekovir nõuetekohased jäätmeveokid vastavalt OÜ Ekovir soovitud tarneajale. OÜ Ekovir on esitanud ka Silberauto Eesti AS-ga sõlmitud veokite omandamise lepingu. Oktoobris otsustas OÜ Ekovir oma positsiooni kindlustada ning leidis võimaluse hankelepingu sõlmimise korral kasutada ka teisi, nii endal olemasolevaid kui ka OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud kokkuleppe alusel renditud jäätmeveokeid. Sellist võimalust otsiti majanduslikel kaalutlustel, kuna polnud veel selge, kas OÜ Ekovir pakkumus tunnistatakse edukaks või mitte. Samuti arvestati võimalusega, et hanketulemused vaidlustatakse ning kulutuste tegemine polnuks sel juhul otstarbekas. 2) RHS § 48 lg-s 3 on sätestatud hankija õigus, mitte kohustus pakkumuse tagasilükkamiseks, kusjuures teistel pakkujatel pole õiguslikku alust nõuda hankijalt selle normi rakendamist. 3) Hankija on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et OÜ Ekovir pakkumus pole põhjendamatult madal. Kaebaja ja OÜ Ekovir pakkumuste hinnad ei erine üksteisest oluliselt. Ettevõtte kulusid ja tulusid mõjutab hulk erinevaid asjaolusid, mis võivad olla ärisaladus.
  2. Tallinna Halduskohtu 22.01.2013 otsusega (II kd, tl 117-125) rahuldati kaebus ning tühistati VAKO 29.11.2012 otsus nr 218-12/132831 ja Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkiri nr 4-4.1/45 p 2 OÜ Ekovir kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta veopiirkondade nr 1, 5 ja 9 osas. 1) Kuna HD p-s 2.2 on märgitud, et riigihange on jaotatud viieks osaks ning p 2.3 kohaselt võis esitada pakkumuse ka mõnele osale eraldi, on hankija otsuse vaidlustamine osaliselt, üksikute veopiirkondade osas võimalik. Kaebaja on seejuures õigesti märkinud, et haldusakti kehtivus ei sõltu selle õiguspärasusest. 2) RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt on hankeasjades võimalik hinnata kvalifitseerimise kohta tehtud haldusakti õiguspärasust mitte ainult selle andmise aja seisuga, vaid ka hilisemas menetlusjärgus. See põhimõte on kooskõlas

§ 158lg 2 teise lausega, mille kohaselt teeb 6

(15)3-12-2576 kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on asja lahendamiseks vajalik hinnata, kas vaidlustatud käskkirjas toodud hankija seisukoht OÜ Ekovir kvalifitseerimise kohta ning VAKO vastavasisuline hinnang olid kokkuvõttes õiged või mitte. 3) Sisulist vaidlust pole selles, et kõikide piirkondade kohta oli vaja vähemalt 12 EURO IV nõuetele vastavat jäätmeveokit ning kaht asendusveokit. Menetlusosalised ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et OÜ Ekovir pole viidatud kokkulepete alusel vastavaid jäätmeveokeid soetanud. OÜ Ekovir kinnitus, mille kohaselt tal on võimalik kasutada ka OÜ Adelan veokeid, on samuti tulevikku suunatud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et OÜ-l Ekovir oleks olnud võimalus alustada teenuse osutamist
  1. a detsembris. VAKO otsuses on õigesti leitud, et sel hetkel ei pidanud pakkujal veel vastavaid jäätmeveokeid olemas olema ning piisas ka kirjalikest kokkulepetest kõikidele nõuetele vastavate veokite omandamiseks või kasutamiseks. Selles mõttes oli formaalne kinnitus OÜ Ekovir poolt esitatud, kuid sellest ei saa tuletada õigustust hankija hilisemale tegevusetusele ning kvalifitseerimise suhtes tehtud ebaõigele hinnangule, ja seda vaatamata sellele, et kvalifitseerimise kohta antud hinnangu ekslikkus võis selguda hiljem. Hankija kontroll ei saa piirduda üksnes formaalsete dokumentidega, vaid ta peab kontrollima kvalifikatsiooni vastavust lähtuvalt RHS § 39 lg-st 1 ka sisuliselt. Selles mõttes on esialgse kvalifitseerimise puhul tegemist mingil määral prognoosiga, kuid prognooside tõenäosus on samuti hinnatav ning (esialgse) eksimuse korral on võimalik seda lähtuvalt RHS § 39 lg-st 3 korrigeerida. Lähtuda oli vaja HD p-s 3.4 nimetatud teenuse osutamise eeldatavast ajast
  2. a detsembris. Hankelepingu sõlmimine võib erinevatel põhjustel võrreldes teatavaks tehtud algusajaga küll tunduvalt hilisemale perioodile lükkuda, kuid sellest ei saa tuletada mööndusi kvalifitseerimise osas. Pakkujaid koheldakse ebavõrdselt, kui mõnel äriühingul tekib teenuse osutamise algusaja pideva edasilükkumise tõttu seetõttu kestvam võimalus olukorda kvalifitseerimisnõuetele vastavaks kohandada. Kaebuse rahuldamiseni viib asjaolu, et hankija ei kontrollinud RHS § 39 lg 1 alusel OÜ Ekovir kvalifikatsiooni piisava põhjalikkusega, ning olenemata küsimuse mõningasest vaieldavusest kvalifitseerimise hetkel, on hilisemas menetluses leidnud hankija otsuse ekslikkus kinnitust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Tallinna Keskkonnaamet esitas 01.02.2013 apellatsioonkaebuse (II kd, tl 141-152) halduskohtu otsuse tühistamiseks. 1) Halduskohus rikkus menetlusnorme, kontrollides haldusakti õiguspärasust mitte selle andmise aja faktilisest ja õiguslikust seisust lähtuvalt, vaid hoopis hilisemate asjaolude pinnalt tehtud järeldustele tuginedes. Asjaolust, kas OÜ-l Ekovir oli või ei olnud
  4. a detsembris faktiliselt olemas jäätmeveokeid, ei saa teha mingeid järeldusi hankija varasema, 25.10.2012 otsuse õiguspärasuse kohta. Jäätmeveokite puudumine
  5. a detsembris ei tõenda, et
  6. a oktoobris tehtud apellandi prognoos oleks osutunud valeks või õigusvastaseks.
  7. a detsembriks oli kujunenud olukord, kus hankija otsused olid vaidlustatud ning hankija ja OÜ Ekovir vahel polnud hankelepingut sõlmitud. Seega polnud OÜ-l Ekovir kindlust selles, kas ta üldse saab soovitud hankelepingu. Tulenevalt hankelepingu p-st 4.2 algab reaalne teenuse osutamine mitte varem kui kahe kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest. Seega oli asjaolu, et
  8. a reaalselt teenuse osutamine ei alga, menetlusosalistele selge juba hankija otsuste tegemise ajal. On mõistetav, et OÜ Ekovir ei osta jäätmeveokeid reaalselt välja enne, kui hankeleping sõlmitakse. Lisaks ei tulenenud HD-st ega HT-st nõuet näidata konkreetseid jäätmeveokeid hankijale just
  9. a detsembris. 7
(15)3-12-2576 2) Halduskohtu otsusest ei selgu, millest tulenevalt tehti järeldus, et OÜ-l Ekovir jäätmeveokeid ei olnud. Kui see omas halduskohtu arvates asja lahendamisel tähendust, tulnuks arvestada ka OÜ Ekovir esitatud OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud kokkuleppega ja 18.12.2012 kaebuse vastuse ja sellele lisatud tõenditega, mis sisaldasid loetelu konkreetsetest jäätmeveokitest, mida oli võimalik kasutada. Menetlusosalised ei teadnud, et kohus peab vajalikuks tõendada jäätmeveokite faktilist olemasolu
  1. a detsembris. 3) Haldusakti õiguspärasuse eelduste hulka ei kuulu haldusorgani hilisema tegevuse vastavus nõuetele. Seetõttu pole asjakohased halduskohtu viited sellele, justkui oleks hankija olnud hilisemas faasis tegevusetu ning RHS § 39 lg 3 järgi oleks hankija saanud oma eksimust korrigeerida. Kohus saab kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust järelkontrolli vormis, mitte aga ise hinnata seda, kas pakkujal on või ei ole kvalifikatsioon mingil ajahetkel pärast hankija tehtud otsust. Kaebaja ja halduskohus on Riigikohtu otsust nr 3-3-1-72-09 vääralt mõistnud see on tehtud toimingu, mitte haldusakti vaidlustamise kohta. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-8010 nähtub, et kohus saab otsuse teha üksnes selle nõude osas, mis on menetlusse võetud, ning tühistamiskaebuse lahendamisel pole lubatav hakata hindama haldusorgani tegevust laiemalt. 4) Kui hankija oleks kehtestanud nõude, et pakkuja peab esitama tõendi, et tal on tehniline võimekus hankelepingu täitmiseks faktiliselt saavutatud pakkumuse esitamise või kvalifitseerimise otsuse tegemise ajal, osutuks see ilmselt ebaproportsionaalseks (Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus asjas C-243/03, p 43). Sellist nõuet pole ka kehtestatud. Seega on vaidlus üksnes selles, kas kaebaja esitatud väited võimaldavad asuda seisukohale, et OÜ-l Ekovir ei ole võimalust jäätmeveokeid hankelepingu täitmisel omandada või enda kasutusse saada. 5) OÜ Ekovir on esitanud pakkumuses nõutud tõendid ning täiendavad dokumendid. Kui hakata hindama esitatud kirjaliku kinnituse õigsust, saab tulenevalt HT p-st III.2.3.2 nõuda, et pakkujal oleksid kirjalikud kokkulepped nõuetele vastavate jäätmeveokite omandamiseks või kasutusele võtmiseks. Kirjaliku kokkuleppe olemasolu tõendavad eelkõige Silberauto Eesti AS 24.08.2012 garantiikiri ning OÜ Ekovir ja Silberauto Eesti AS vaheline kirjalik leping. HT-s ei olnud kirjaliku kokkuleppe suhtes spetsiifilisi nõudeid, mistõttu ei saanud hankija selliseid nõudeid ka hiljem seada. Lisaks kontrollis hankija ka pakkujate varasemat kogemust veoteenuse osutamisel, pakkuja majandustegevuse netokäibe suurust viimasel majandusaastal ning hankelepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kõik kvalifitseerimistingimused kogumis võimaldasid hankijal veenduda pakkuja võimekuses teenust osutada. Kui hankija oleks OÜ-lt Ekovir nõudnud maksekorralduste jne esitamist, tähendanuks see sisuliselt, et hankija nõuab pakkujalt kvalifitseerimistingimuste täitmiseks jäätmeveokite olemasolu. 6) Pakkuja kinnituse, garantiikirja ja kirjaliku lepinguga oli hankijale vastuvõetavalt tõendatud, et isegi, kui teenuse osutamine algaks
  2. a detsembris, siis on OÜ-l Ekovir jäätmeveokid võimalik teenuse osutamiseks omandada. Seda enam oli tõendatud, et jäätmeveokid on võimalik omandada reaalseks teenuse osutamise ajaks, mis ei saanud olla varem kui
  3. a jaanuaris. OÜ-l Ekovir on võimalik jäätmeveokid omandada ka praegu (tarnimisajaga 7 nädalat). Hinnang OÜ Ekovir võimekusele hankida nõutud veokid ei osutu ebaõigeks sellepärast, et neid veokeid polnud reaalselt detsembriks hangitud, kuna detsembris teenuse osutamine ei alanud ega saanudki alata. 7) OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud kokkulepe esitati juhuks, kui kohus peaks leidma, et Silberauto Eesti AS kinnitused ei ole mingil põhjusel piisavad. Seega oli OÜ-l Ekovir võimalus veokite soetamiseks ka alternatiivsel alusel ja tema kvalifikatsioon oleks ka sellisel juhul tõendatud. 8
(15)3-12-2576 8) Hankija analüüsis OÜ Ekovir pakkumuse maksumust ning leidis õigesti, et see pole põhjendamatult madal. Samas ei tulene RHS § 48 lg-st 3 kaebajale subjektiivset õigust hankija otsuse vaidlustamiseks pakkumuse põhjendamatult madala hinna osas.
  1. OÜ Ekovir esitas 01.02.2013 apellatsioonkaebuse (II kd, tl 132-136) halduskohtu otsuse tühistamiseks. 1) Kolmas isik on menetluse vältel piisavalt tõendanud oma vastavust kvalifitseerimisnõuetele. OÜ Ekovir on esitanud HT p-s III.2.3.2 nõutud kinnituse, samuti Silberauto Eesti AS garantiikirja ning kinnituse, mille kohaselt Silberauto Eesti AS oli ja on valmis tarnima vajalikud veokid 7 nädala jooksul. Samuti on OÜ Ekovir esitanud reaalselt olemasolevate sõidukite nimekirja, millest arvestatav osa kuulub juba OÜ-le Ekovir. Sellist võimalust otsiti eelkõige majanduslikel kaalutlustel, kuna polnud selge, kas OÜ Ekovir pakkumus tunnistatakse lõpuks edukaks või mitte. 2) Hankija ei pidanud OÜ Ekovir ja Silberauto Eesti AS vahelisi suhteid täpselt hindama hakkama. 3) Halduskohus on rikkunud menetlusnorme, sest ta oleks pidanud hindama vaidlustatud haldusakti selle väljaandmise ajal olnud asjaolude põhjal. 4) Teistel pakkujatel pole õiguslikku alust nõuda hankijalt RHS § 48 lg 3 rakendamist. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija ning kolmanda isiku pakutud madalam hind kaebaja huve rikkuda ei saa. Samuti pole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine mitte hankija kohustus, vaid õigus. Hankija jõudis õigesti järeldusele, et OÜ Ekovir pakkumus polnud põhjendamatult madal.
  2. EKT palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata (II kd, tl 163-173). EKT jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmist. 1) Hankija väited teenuse osutamise alguse edasilükkumise kohta on otsitud ja ennastõigustavad. Nii hankija kui ka OÜ Ekovir kinnitasid VAKO-s, et OÜ Ekovir suudab jäätmeveokid hankida detsembriks
  3. Seetõttu on eksitav hankija apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oli asjaolu, et
  4. a reaalselt teenuse osutamine ei alga, selge juba hankija otsuse tegemise ajal. Miski ei takistanud hankijal viimast hankemenetlust läbi selliselt, et teenuse osutamine alanuks
  5. a detsembris. Hankija tegevuse aktsepteerimine tähendab selle tunnistamist, et hankija võib teenuse osutamise aja edasilükkamise kaudu muuta pakkujate kvalifitseerimise nõudeid pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 36 lg 1). 2) Tallinna Halduskohtu 15.01.2013 istungil tunnistas OÜ Ekovir esindaja, et Silberauto Eesti AS pole sõidukeid OÜ-le Ekovir tarninud. Seega ei soetanud OÜ Ekovir jäätmeveokeid
  6. a detsembriks ega
  7. a jaanuariks. Kuna haldusmenetluses ei põhjendanud OÜ Ekovir enda vastavust kvalifitseerimisnõuetele sellega, et ta hakkab teenuse osutamiseks kasutama enda olemasolevaid või OÜ Adelan Prügiveod veokeid, ei saa ta enda kvalifitseerimisnõuetele vastavust selle väitega põhistada. OÜ Ekovir esitas halduskohtule andmed viie jäätmeveoki kohta, millest vaid üks kuulub OÜ-le Ekovir ja neli AS-le N&V. Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebuses esitatud väide, et apellant ei teadnud, et kohus peab vajalikuks tõendada jäätmeveokite faktilist olemasolu
  8. a detsembris. Senine vaidlus ongi seisnenud peamiselt selles, kas OÜ-l Ekovir on detsembris 2012 võimalik kasutada vajalikul hulgal nõuetele vastavaid jäätmeveokeid. 3) OÜ Ekovir ja Silberauto Eesti AS vahel sõlmitud leping
  9. a augustist on sisult raamleping, milles lepitakse kokku, mida pooled kohustuvad tegema pärast seda, kui pooled sõlmivad tellimuslepingu, üks pooltest maksab 10% tellitavate jäätmeveokite hinnast ning pooled 9
(15)3-12-2576 sõlmivad müügilepingu. Kuna hankija ei nõudnud OÜ-lt Ekovir teiste lepingus viidatud dokumentide, sh tellimuslepingu, maksekorralduste ja müügilepingu esitamist, rikkus hankija RHS § 39 lg 1 esimeses lauses sisalduvat kohustust kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni. Seetõttu on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hankija ei pea hakkama ega saagi hakata hankemenetluse raames kontrollima, kas ja millistel tingimustel on täidetud kolmandate isikute vahelise õigussuhte tingimused. Asjaolu, et OÜ-l Ekovir ei ole nõutud jäätmeveokeid detsembris 2012, oli tuvastatav juba käskkirja andmise ajal. Seega ei ole käskkirja õigusvastasus tingitud mitte asjaolust, mis ilmnes pärast käskkirja andmist, vaid hankija ebapiisavast tegevusest enne käskkirja andmist. 4) HD p 6.4.3 seob pakkumuse maksumuse teenuse osutamise kuludega. Seetõttu on asjakohatu hankija viide RHS §-le 48, mille järgi hinnatakse pakkumuse maksumust võrdluses hankelepingu eeldatava maksumusega. Ebaõige on ka apellantide väide, et hankija kontrollis OÜ Ekovir pakkumuse maksumust põhjalikult. Hankija tegi OÜ-le Ekovir üksnes ühe järelepärimise, millele OÜ Ekovir esitas vastuseks üksnes ühe tabeli. Tabelist ei nähtu, millise arvu töötajatega ja millise arvu jäätmeveokitega kavatseb OÜ Ekovir töö ära teha. Ida-Virumaalt ei saa juhtida teenuse osutamist Tallinnas. Ka hankija ise tunnistas 19.11.2012 VAKO istungil, et ei osanud OÜ Ekovir selgitust hinnata. Apellandid, viidates sellele, et 10%-line vahe ei saa anda alust põhjendamatult madala pakkumuse kahtlustamiseks, eiravad asjaolu, et EKT kulud teenuse osutamiseks on väiksemad kui OÜ-l Ekovir.
  1. Tallinna Keskkonnaamet nõustus OÜ Ekovir apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega ning palus selle rahuldada (II kd, tl 160). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tallinna Keskkonnaameti ja OÜ Ekovir apellatsioonkaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega AS Eesti Keskkonnateenused kaebus rahuldamata. I
  3. HT p III.2.3.2 (I kd, tl 21) sätestab järgmist: „Hankijal peab olema riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu esemeks oleva hankedokumentide lisas 2 kirjeldatud teenuse osutamiseks nendes riigihanke osades, milles ta on pakkumuse esitanud, iga osa kohta eraldi, segaolmejäätmete, biojäätmete ja paberi ning kartongi vedamiseks vähemalt EURO IV nõuetele (v.a. tavapärasest väiksem veok) vastav kinnine ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjas toodud jäätmemahutite tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga varustatud veok ja presskonteinerite vedamiseks tehniliselt korras veok ja jäätmete ümberlaadimisel vajalik veok või tal peab olema võimalus need hankelepingu täitmisel omandada või enda kasutusse saada (RHS § 41 lg 1 p 8). Pakkuja peab esitama käesolevale kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks iga hanke osa kohta eraldi hankedokumentide Lisa 1 Vormi 8 kohase kinnituse, et pakkuja omandis või kasutuses on käesolevas punktis sätestatud nõuetele vastavad tehniliselt varustatud ja nõuetele vastavad jäätmeveokid või et tal on olemas kirjalikud kokkulepped käesolevas punktis sätestatud nõuetele vastavate jäätmeveokite omandamiseks või kasutusse võtmiseks.“ HD p 3.4 (I kd, tl 29) näeb ette: „Teenuse osutamise eeldatav alustamise aeg on detsember 2012.“ HD Lisa 3 „Lepingu projekt“ p 4.2 (I kd, tl 57) sätestab: „Teenuse osutamise algus: [kuupäev, mis on alates lepingu sõlmimisest vähemalt 2 kuud].“ 10
(15)3-12-2576
  1. OÜ Ekovir HT p III.2.3.2 tingimustele vastavuse kinnitamiseks olid hankija käsutuses järgmised dokumendid: 1) HD Lisa 1 Vormi 8 kohane kinnitus (VAKO toimik); 2) Silberauto Eesti AS 24.08.2012 garantiikiri (I kd, tl 142), milles kinnitati OÜ-le Ekovir, et vastavalt kirjalikule kokkuleppele on Silberauto Eesti AS valmis tarnima kokkulepitud varustusega prügiveokid vastavalt OÜ Ekovir soovitud tarneajale; 3) Silberauto Eesti AS ja OÜ Ekovir vahel
  2. a augustis sõlmitud leping (I kd, tl 144-145), mille p-s 1.1 sätestati, et lepinguga võtab Silberauto Eesti AS endale kohustuse müüa OÜ-le Ekovir kuni 20 Mercedes-Benz marki prügiveokit, tarnides sõidukid OÜ-le Ekovir „üleandmiseks detsember
  3. a., alates kirjaliku tellimuslepingu vormistamisest.“ Sama lepingu p 1.2 nägi ette ostja kohustuse tasuda 10% sõidukite kogumaksumusest kümne tööpäeva jooksul pärast p-s 1.1 nimetatud tellimuslepingu vormistamist; ülejäänud osa sõidukite maksumusest kohustus OÜ Ekovir tasuma enne sõidukite üleandmist. Lepingu p 2.1 nägi ette, et sõidukite täpsem üleandmise viis jms määratakse kindlaks müügilepingus, mis sõlmitakse pärast p-s 1.1 nimetatud tellimuse esitamist; 4) Silberauto Eesti AS juhatuse esimehe Andrus Mossovi 03.10.2012 kinnitus (VAKO toimik), et OÜ Ekovir on sõlminud Silberauto Eesti AS-ga OÜ Ekovir poolt Tallinna Keskkonnaametile esitatud lepingu (VAKO toimik).
  4. Kaebus tugineb väitele, et hankija ei oleks tohtinud OÜ-d Ekovir kvalifitseerida, sest OÜ Ekovir ei vastanud HT p III.2.3.2 tingimustele – tal ei olnud võimalust saada
  5. detsembriks 2012 (HD p-st 3.4 tulenev teenuse osutamise eeldatav algusaeg) enda kasutusse vastaval arvul nõutud jäätmeveokeid. Hankija on kaebaja hinnangul rikkunud OÜ Ekovir kvalifikatsiooni kontrollimisel RHS § 39 lg 1 esimest lauset, rahuldudes kvalifikatsiooni kontrollimisel üksnes Silberauto Eesti AS ja OÜ Ekovir vahel
  6. a augustis sõlmitud kokkuleppega.
  7. Halduskohus leidis (p 31), et „/…/ Kokkuvõttes on käesoleva vaidluse puhul oluline ja viib kaebuse rahuldamiseni asjaolu, et hankija ei kontrollinud RHS § 39 lg 1 alusel OÜ Ekovir kvalifikatsiooni piisava põhjalikkusega ning olenemata mõningasest vaieldavusest kvalifitseerimise hetkel, on hilisema menetluse käigus leidnud hankija otsustuse ekslikkus kinnitust. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei saa olla käesoleval ajal enam sisulist vaidlust selles, et OÜ Ekovir ei oleks suutnud veokite puudumise tõttu teenuse osutamise eeldataval algusajal sellega alustada.“ Kohus nõustus (p 30) VAKO otsuse seisukohaga, et sel hetkel ei pidanudki pakkujal veel vastavaid jäätmeveokeid olemas olema ning piisas ka kirjalikest kokkulepetest kõikidele nõuetele vastavate jäätmeveokite omandamiseks või kasutusse võtmiseks, selles mõttes oli formaalne kinnitus esitatud, kuid „sellest ei saa tuletada õigustust hankija hilisemale tegevusetusele ning kvalifitseerimise suhtes tehtud ebaõigele hinnangule ning seda vaatamata asjaolule, et kvalifitseerimise kohta antud hinnangu ekslikkus võis selguda hiljem.“ Kohus märkis (p 30), et OÜ Ekovir ei ole Silberauto Eesti AS-ga sõlmitud kokkulepete alusel ühtegi jäätmeveokit soetanud; nüüd viitab OÜ Ekovir täiendavalt OÜ Adelan Prügiveod jäätmeveokite kasutamise võimalusele, kuid nimetatud kinnitusest järeldub, et see on samuti tulevikku suunatud. Haldusasi ei kajasta sellist materjali, millest oleks ilmnenud teenuse osutamise alustamise võimalikkus
  8. a detsembris. Kohus pidas (p 31) muutunud või hiljem tekkinud asjaolude arvessevõtmist käesoleva vaidluse puhul võimalikuks. Kohtuotsuse põhjendustest saab ringkonnakohus aru nii, et muutunud või hiljem tekkinud asjaoluks, mida kohus pidas võimalikuks asja lahendamisel arvesse võtta, oli OÜ-l Ekovir jäätmeveokite väidetav puudumine
  9. a detsembris (HD p 3.4 kohane teenuse osutamise eeldatav alustamise aeg). Sellele kohtumenetluse ajal ilmnenud faktilisele asjaolule näib tugi11
(15)3-12-2576 nevat kohtu hinnang, et hankija ei kontrollinud vaidlustatud haldusakti andmise ajal piisava hoolikusega OÜ Ekovir kvalifikatsiooni.
  1. Ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega ei nõustu ja leiab, et asjaolul, kas OÜ-l Ekovir olid jäätmeveokid
  2. a detsembris reaalselt olemas või mitte, ei oma hankija 25.10.2012 käskkirja õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust, kuna selle põhjal ei saa teha järeldust, et OÜ-l Ekovir puudus 25.10.2012 võimekus teenuse osutamise eeldatava alustamise ajaks jäätmeveokeid omandada või kasutusse saada ja hankija kontrollis OÜ Ekovir kvalifikatsiooni ebapiisavalt.

§ 158

lg 1 esimene lause näeb tõepoolest ette, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kuid sättes peetakse silmas vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamiseks ja kaebuse rahuldamise üle otsustamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline hinnata, kas pakkuja esitatud ja hankija nõutud dokumendid olid OÜ Ekovir kvalifikatsiooni kontrollimiseks ja 25.10.2012 käskkirjaga tema kvalifitseerimiseks piisavad.

§ 158

lg 2 teine lause näeb ette, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus saab tühistada üksnes õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Kohus ei tegele pakkuja kvalifitseerimisega, vaid kontrollib hankija otsuse õiguspärasust. Kui pakkuja hankemenetluse hilisemas staadiumis ei vasta HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele, on hankijal õigus RHS § 39 lg 3 alusel teha uus otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta ja jätta ta kvalifitseerimata. Selline õigus halduskohtul puudub.

  1. Kaebaja seisukohta, et hankija ei kontrollinud OÜ Ekovir vastavust HT p-s III.2.3.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele piisavalt, ringkonnakohus ei jaga. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et 25.10.2012 käskkirja andmise ajal hankija käsutuses olnud dokumendid võimaldasid hankijal teha järelduse, et OÜ Ekovir on võimeline teenuse osutamise eeldatavaks alguse ajaks omandama või saama enda kasutusse vajalikul hulgal nõutavaid jäätmeveokeid. Esmalt tuleb märkida, et teenuse osutamise eeldatav alguse aeg HD p 3.4 kohaselt ei ole mitte
  2. detsember 2012, nagu märkis kaebaja, vaid detsember 2012, mis tähendab, et see võib olla ka
  3. detsember
  4. Kaebaja heidab hankijale ette rahuldumist üksnes Silberauto Eesti AS ja OÜ Ekovir vahel
  5. a augustis sõlmitud kokkuleppega, kuna see on sisult raamleping ning hankija pidanuks nõudma OÜ-lt Ekovir lepingus viidatud dokumentide, sh tellimuslepingu, maksekorraldus(t)e ja müügilepingu esitamist. Ringkonnakohus nõustub VAKO otsuses (p 8.4) kõnealusele kokkuleppele antud hinnanguga. VAKO märkis, et augustis 2012 on Silberauto Eesti AS ja OÜ Ekovir vahel sõlmitud eelleping (kokkulepe) kuni 20 prügiveoki müügiks ja üleandmiseks detsembris 2012, ning vaatamata sellele, et kokkuleppe täitmine sõltub tellimus- ja müügilepingu sõlmimisest, sai hankija selle lepingu alusel veenduda, et OÜ-l Ekovir on võimalus vastaval arvul veokeid omandada. HT p-st III.2.3.2 tulenev tingimus, et pakkujal peab olema võimalus veokeid hankelepingu täitmisel omandada, ei tähenda seda, et pakkumuse esitamisel ja pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel peavad pakkujal olema sõlmitud vastavad müügilepingud, tasutud ettemaksud. VAKO lähtus oma otsuse tegemisel küll eeldusest, et veokite omandamine pidi olema võimalik hankelepingu täitmise alguseks, mis kõige varem sai aset leida 09.01.2013 (tulenevalt HD Lisa 3 „Lepingu projekti“ p-st 4.2 ja asjaolust, et lepingu saanuks sõlmida kõige varem 09.11.2012, vt ka VAKO otsuse p 8.1). Kui nõustuda kaebajaga, et lähtuda tuleb HD p-s 3.4 sätestatud teenuse osutamise eeldatavast alguse ajast, mis võib olla, nagu eespool märgitud, ka
  6. detsember 2012, siis ka sel juhul pole kohtul alust jagada kaebaja seisukohta, et OÜ-l Ekovir oli võimatu veokeid teenuse osutamise eeldatavaks alguse ajaks omandada. Silberauto Eesti AS on 18.12.2012 kinnitanud (I kd, tl 211), viidates augustis 2012 sõlmitud lepingule, et sarnaselt varem kokkulepitule, on Silberauto Eesti AS jätkuvalt 12

(15)3-12-2576 valmis tarnima komplekteeritud EURO5 nõuetele vastavad sõidukid 7 nädala jooksul alates tellimuslepingu sõlmimisest. Seega, kui hankija oleks sõlminud hankelepingu 09.11.2012 ja OÜ Ekovir samal ajal Silberauto Eesti AS-ga tellimuslepingu, jõudnuks Silberauto Eesti AS tarnida jäätmeveokid
  1. detsembriks
  3. Kuna ringkonnakohtu hinnangul kinnitasid hankija käsutuses 25.10.2012 olnud dokumendid OÜ Ekovir vastavust kvalifitseerimise tingimustele, ei ole vaja analüüsida menetlusosaliste väiteid ja tõendeid, mis puudutavad OÜ Ekovir muid võimalusi enda vastavust HT p III.2.3.2 tingimusele tõendada.
  4. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkirjaga OÜ Ekovir kvalifitseerimine oli õiguspärane. II
  5. Asudes seisukohale, et OÜ Ekovir kvalifitseerimine oli õigusvastane, ei hinnanud halduskohus kaebaja väidet, et OÜ Ekovir pakkumus oli põhjendamatult madala hinnaga, mistõttu ei oleks tohtinud tema pakkumust vastavaks ja edukaks tunnistada. OÜ Ekovir kvalifitseerimisele halduskohtu poolt antud hinnanguga mittenõustumise tõttu tuleb ringkonnakohtul anda oma hinnang ka kaebuse väitele, et OÜ Ekovir pakkumus ei vastanud HD p 6.4.3 nõuetele ja pakkumus tulnuks RHS § 47 lg 1 alusel tagasi lükata. RHS § 48 lg-t 1, mille puhul hinnatakse pakkumuse maksumust võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega ja millele tugines kaebaja VAKO otsusest nähtuvalt vaidlustusmenetluses, ei pea kaebaja enam asjassepuutuvaks sätteks.
  6. HD p 6.4.3 (I kd, tl 31) sätestab järgmist: „Pakkuja esitatud pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki riigihanke hankedokumentide punktis 2 ja selles viidatud dokumentides ning õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu hankija poolt täitjale teenuse osutamise eest makstavat tasu, välja arvatud hankedokumentides selgelt ettenähtud juhtudel hankija poolt makstavaid lisatasusid.“
  7. Seoses pakkumuse HD p-le 6.4.3 vastavusega heidab kaebaja hankijale ette OÜ Ekovir pakkumuse maksumuse põhjalikult kontrollimata jätmist ja üksnes ühe järelepärimise tegemist, millele vastuseks esitas OÜ Ekovir üksnes ühe tabeli (I kd tl 143), millest ei nähtu, millise arvu töötajate (kas veokijuht ja laadur või ainult veokijuht) ja millise arvu jäätmeveokitega kavatseb OÜ Ekovir töö ära teha. Kaebaja märgib, et kuna teenuse osutamist Tallinnas ei saa juhtida Ida-Virumaalt, peab OÜ Ekovir kandma kulutusi jäätmeveokite baasile, brigadirile/mänedžerile ja administratiivtöötajatele. Viiteid pakkumuste maksumuse väikesele erinevusele peab kaebaja asjakohatuteks, sest tema kulud teenuse osutamiseks on väiksemad (kulutused jäätmeveokite soetamisele, kütusele jne).
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja arvutustele (II kd, tl 47 pöördel) ja väidetele tuginedes võimalik järeldada, et OÜ Ekovir pakkumuse maksumus ei sisalda kõiki teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja oleks tulnud HD p-le 6.4.3 mittevastavuse tõttu HD p 9.1 ja RHS § 47 alusel tagasi lükata. Seetõttu pole alust pidada Tallinna Keskkonnaameti 25.10.2012 käskkirja õigusvastaseks ka osas, millega OÜ Ekovir pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. 13
(15)3-12-2576 III 25. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata, tuleb vastavalt

§ 109lg-le 4 muuta kohtukulude jaotust.

Jagada tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud. 26. Vastavalt

§ 108

lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse

§-s 108 poole kohta sätestatut (

§ 108

lg 1).

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 27. Esimese astme kohtus taotles kaebaja hankijalt 1293,23 euro suuruse riigilõivu ja 4545,45 euro suuruse esindaja kulu vastustajalt väljamõistmist (II kd, tl 80-87). Halduskohus vähendas

§ 109

lg 6 alusel kaebaja esindaja kulu suurust ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kokku 5279,24 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja hankijalt 1419,58 euro suuruse esindaja kulu ja kolmandalt isikult 608,38 euro suuruse esindaja kulu väljamõistmist. Kokku 2027,96 euro suuruse esindaja kulu kandmist apellatsioonimenetluses tõendavad advokaadibüroo 28.02.2013 arve nr 20130209 koos spetsifikatsiooniga ja 28.02.2013 maksekorraldus nr 15048. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka need kulud

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

28. Kolmas isik esimese astme kohtus menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud. Seetõttu jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud esimese astme kohtus

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Apellatsioonimenetluses taotles kolmas isik kaebajalt kokku 2528,23 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist, sh riigilõiv 1278,23 eurot ja esindaja kulu 1250 eurot. Riigilõivu maksmist apellatsioonkaebuse esitamisel nõutavas summas 1278,23 eurot tõendab 01.02.2013 maksekorraldus nr 4397 (II kd, tl 137). Esindaja kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo 04.02.2013 arve nr 09/13 ja advokaadibüroo pangakonto väljavõte arve laekumise kohta 12.02.2013. Kaebaja kolmanda isiku esindaja kulu suurusele ringkonnakohtu istungil vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulu kandmine tõendatud ning tegemist on

§ 109

lg 6 mõistes vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks

§ 108lg 1 alusel välja mõista.

  1. Vastustaja taotles esimese astme kohtus kaebajalt 6339,40 euro suuruse esindaja kulu väljamõistmist (menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid II kd, tl 75-79). Kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo 07.01.2013 arve nr 122993 ja advokaadibüroo pangakonto väljavõte arve laekumise kohta 14.01.
  2. Esimese astme kohtu istungil vaidles kaebaja vastustaja menetluskulu väljamõistmisele vastu, viidates Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kohaliku jäätmeveoga seonduv on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mille puhul välisele õigusabile kulunud summade väljamõistmine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus teeb küll otsuse vastustaja kasuks, kuid nõustudes kaebajaga, et jäätmeveoga seonduvas vaidluses ei ole välise õigusabi kulude haldusorgani kasuks väljamõistmine põhjendatud, jätab kohus vastustaja poolt esimese astme kohtus kantud esindaja kulud

§ 109lg 6 alusel tema enda kanda. 14

(15)3-12-2576 Apellatsioonimenetluses taotles vastustaja kaebajalt 1278,23 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. Riigilõivu tasumist tõendab 01.02.2013 maksekorraldus nr 114 (II kd, tl 153). See kulu tuleb kaebajalt vastustaja kasuks

§ 108lg 1 alusel välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.