) § 13 lg 4, § 15¹ lg 1 alusel kooskõlas korteriühistu põhikirjaga (tl 22-26).
lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 ning korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 sätestatust tulenevalt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Seega on hageja korteriomandi omanikuna kohustatud kandma kaasomandi (elamu) majandamisest ja valitsemisest tekkinud kulutusi. Vastavalt xxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusele 20.11.2005. a on moodustatud KÜ xxxxxxxx, kes teostab elamu haldamise, majandamise ning hooldustööd.
lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
¹ lg 1 kohaselt loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks 3 käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Vastavalt KÜ xxxxxxxx põhikirja punkt 3.2 alapunktile 6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Põhikirja p 3.2 alapunkt 9 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hageja korteriomandi omanikuna ja korteriühistu liikmena kohustatud täitma nii seaduse kui ka korteriühistu juhtorganite otsustega kehtestatud ühistu majandamisele ja haldamisele suunatud maksekoormisi. Hageja on omaksvõtnud asjaolu (TsMS §231 lg 2), et ta ei täitnud oma maksekohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt (jäi korduvalt/kestvalt makseviivitusse). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. Viivise suuruse ja arvutamise korra üle poolte vahel vaidlust ei ole.
lg-st 4 tulenevalt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on avaldanud, et ta on makseraskustes, mistõttu ei ole ta saanud võlgnevust likvideerida. Kohus on seisukohal, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda haldus- ja kommunaalmakseid sõltumata sissetuleku suurusest või majandusraskustest. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus KÜ xxxxxxxx hagi M. O. vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse seisuga 12.04.2012. a summas 940,01 eurot ning viivised summas 347,08 eurot. 4 Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamatult või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi 10-20 eurot kuus. Kostja on taotluse põhjenduseks märkinud, et tema igakuine sissetulek on xxx eurot, millest tasub mitmeid võlgnevusi (inkassoteenust osutavale firmale ja kohtutäiturile), samuti peab ülal oma kooliskäivat last. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Tõendeid nimetatud asjaolude tõendamiseks kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole kohtule esitanud piisavalt andmeid oma sissetuleku kohta, tuleb kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.