← Eesti

3-11-2433/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2433 Määruse kuupäev 07.11.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi PKM Grupp OÜ kaebus Keskkonnaameti PõlvaValga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti makseteatise 03.06.2011 nr 611/11/8-5 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Lugeda PKM Grupp OÜ kaebus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti makseteatise 03.06.2011 nr 6-11/11/8-5 peale tühistamise nõudes esitatuks tähtaja rikkumisega ja jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetada haldusasja nr 3-11-2433 menetlus.
  2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 kalendripäeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord Asjaolud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist on allkirjastanud 03.06.2011 makseteatise nr 6-11/11/8-5, millele lisaks on saastetasu arvutus. Makseteatise koostamise aluseks on saastetasu arvutus jäätmete kõrvaldamisel. Tasumisele kuuluv summa on 20 400,60 eurot. Keskkonnatasu maksja on kohustatud keskkonnatasude seaduse § 43 lg 1 alusel tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06% päevas. Tasumise tähtajaks on märgitud 30 päeva, arvates makseteatise 1 väljastamisest. Kaebaja on esitanud ka vaide makseteatise tühistamiseks, vaie on vaideotsusega 08.09.2011 nr 1-9/5542-2 jäetud rahuldamata. Kaebaja on 13.10.2011 esitanud kohtule kaebuse makseteatise nr 6-11/11/8-5 03.06.2011 tühistamiseks. Sama kaebusega on esitatud ka taotlus esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamiseks kuni kohtulahendi tegemiseni. Kohus küsis kohtumäärusega 17.10.2011 Keskkonnaametilt seisukoha õiguskaitse kohaldamise küsimuses. 19.10.2011 on Keskkonnaamet vastanud, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes 1-päevase hilinemisega ning esialgse õiguskaitse taotluse osas ei ole põhjendusi välja toodud. 19.10.2011 kohtumäärusega jättis halduskohus PKM Grupp OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli põhistamata. Määruses oli märgitud ka Keskkonnaameti seisukoht, et kaebus on esitatud hilinemisega. Kaebuse esitaja on pidanud keskkonnatasude seadusest tulenevalt makseteatise juba täitma. Saanud ülalnimetatud 19.10.2011 kohtumääruse, esitas PKM Grupp OÜ taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluses kaebuse esitaja tunnistab, et on vilumatuse tõttu eksinud tähtpäeva kindlakstegemisel ühe päeva võrra ning palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitaja viitab asjaolule, et kaebuse esitamise tähtaega arvutades võttis ta aluseks, et 30 päeva on üks kuu (septembris on 30 päeva) ning arvestas, et tähtaeg hakkab kulgema alates järgmisest päevast. Lisaks kinnitab kaebuse esitaja, et ei ületanud kaebuse esitamise tähtaega hoolimatusest. Tartu Halduskohtu 21.10.2011 määrusega võeti PKM Grupp OÜ kaebus menetlusse hindamaks kaebetähtaja küsimust. Kohus tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti PõlvaValga-Võru regiooni kaudu ning otsustas anda Keskkonnaametile võimaluse täiendava seisukoha esitamiseks. Tartu Halduskohtu ülalnimetatud 21.10.2011 kohtumääruse täitmiseks esitatud vastuses (31.10.2011 e-kiri nr 1-10.1/11/31702-10) on Keskkonnaamet seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja järgimata jätmiseks. Vastustaja rõhutab, et kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Käesolevat vaidlust silmas pidades ei ole kaebaja esitanud ühtki sellist objektiivset põhjust, mis takistasid tal varem kohtusse pöörduda. Arvestades Riigikohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt on objektiivseks põhjuseks selline sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, siis käesoleval juhul kaebuse esitaja sellise sündmuse olemasolu tõendanud ei ole. Kaebuse esitaja on ennistamise taotluses viidanud, et kaebuse esitamise tähtaega arvutades järeldas kaebuse esitaja, et kuna septembris on 30 päeva, siis järelikult möödub 2 kaebetähtaeg hiljemalt
  3. oktoobril. Lisaks toob kaebaja välja, et tal puudub kogemus tähtaegade arvutamisel ning tegemist on sellest tulenevalt mõistetava veaga. Vastustaja rõhutab, et temale jäävad sellised argumendid arusaamatuks ning esitatud argumendid on tekkinud situatsiooni arvestades pigem otsitud, kui objektiivselt tõendatavad. Lisaks ei ole kaebuse esitaja suutnud kuidagi põhistada objektiivseid asjaolusid, mis takistasid tal kaebuse tähtaegset esitamist. Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et kaebuse esitajal puuduvad kogemused tähtaegade arvutamiseks. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja on kaebuses väga selgelt kirjeldanud kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist ning selle lõppemist. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et lisaks on kaebuse esitajal olemas varasemalt menetlustähtaegade arvutamise kogemus nii makseteatise vaidemenetluses kui ka varasemates kohtumenetlustes. Kaebuse esitaja oleks saanud ja oleks pidanudki arvestama kaebetähtaega selliselt, nagu ta oma kaebuses on kirjeldanud ning lugema kokku nimetatud päevad, mitte üksnes eeldama. Vastustaja rõhutab, et kui arvestada kaebuse sisu, siis tugineb kaebuse esitaja peaasjalikult haldusasjale 3-09-1542, mistõttu ta oleks saanud oma kaebuse esitada oluliselt varem, s.t mitte jätta kaebuse esitamist viimasele minutile. Vastustaja osutab, et Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kaebus tuleb esitada 30.ndal päeval haldusaktist teada saamisel, vaid selleks on aega kuni 30 päeva. Vastustaja rõhutab, et Keskkonnaministri 08.09.2011 vaideotsuses nr 1-9/5542-2 on vaidlustamisviide, samuti nähtub kaebusest selgelt, et kaebuse esitaja on/oli teadlik kaebuse esitamise võimalusest ja tähtajast. Seega kaebuse esitaja, saades aru kaebuse tähtajaks esitamata jätmise tagajärgedest, jättes kaebuse tähtaegselt esitamata, pidi arvestama asjaoluga, et kaebuse esitamise tähtaega ei pruugi kohus ennistada. Tulenevalt eelnevast on Keskkonnaamet seisukohal, et 20.10.2011 kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud asjaoludel ei ole põhjendatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kohtu seisukoht HKMS § 12 lg-s 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus nõustub vastustaja 31.10.2011 arvamuses esitatud seisukohtadega kaebetähtaja küsimuses ja ei pea neid vajalikuks korrata. Kuna kaebaja on vaideotsuse kätte saanud 12.09.2011, millel on märgitud vaidlustamisviide ja tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda kuni 12.10.
  4. Kohus asub seisukohale, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. 3 Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 33-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sealhulgas tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakti pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning HKMS §
  5. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel kaebaja taotluses tühistada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti makseteatis 03.06.2011 nr 6-11/11/8-
  6. Mare Priks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.