3-12-2266/14

3-12-2266 KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-2266 Haldusasi MTÜ Eesti Tuuleenergia Liidu kaebus Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende Kaebaja MTÜ Eesti Tuuleenergia Liit esindajad esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja Pärnu maavanem Arvamuse andja Siseministeerium Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata MTÜ Eesti Tuuleenergia Liidu kaebus haldusasjas nr 3-12-

1. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA 01.10.2012 Pärnu maavanema korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ korraldusele lisatud kujul (tl 46-48). 29.10.2012 saabus kohtusse MTÜ Eesti Tuuleenergia Liidu kaebus Pärnu maavanema korralduse nr 529 tühistamise nõudes (tl 5-10). 30.10.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 85-86). 23.11.2012 esitas vastustaja vastuväited (tl 93-97). 3-12-2266 11.12.2012 määrusega kaasati menetlusse Siseministeerum (tl 119-120). 04.01.2013 esitas kaasatud isik arvamuse kaebuses (tl 124-127). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel kitsendab teemaplaneering oluliselt tuuleenergeetika arendust. Teemaplaneeringu p 3.4 näeb ette regulatsiooni, mille kohaselt tuleb elektrituulikud paigaldada maanteest vähemalt 2 km kaugusele. Maanteest lähtuvat võimalikku puhverala on analüüsitud tuuleenergeetika KSH koostamise raames ning jõutud tõdemusele, et 2 km suuruse puhverala nõudeks puudub igasugune alus ning põhjendus. Mistõttu on teemaplaneeringu kehtestamisega oluliselt piiratud tuuleenergeetika arendamist TallinnPärnu-Ikla maantee ääres, millega rikutakse tuuleenergeetika arendamisega tegelevate isikute õigust ettevõtlusele. Korralduse vastuvõtmisel on eiratud PlanS põhimõtteid ja diskretsioonireegleid. Menetlusse ei ole kaasatud isikuid, kes on huvitatud vastavas piirkonnas tuuleenergeetika arendamisest. Vastustaja on seisukohal, et teemaplaneeringu kehtestamine on õiguspärane ega riku kaebajate õigusi. Teemaplaneeringu koostamisel ei ole rikutud menetlusreegleid, teemaplaneeringu on heaks kiitnud regionaalminister ja andnud heakskiidu selle kehtestamiseks. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja ettepanekuid ei kaalutud. Oma vastuses maavanem leidis, et antud ettepaneku esitamine pärast järelevalve teostamist ei olnud vastavuses planeerimisseadusega. Juhul kui oleks esitatud ettepanek, milles oleks toodud välja vead seonduvalt maantee planeerimisega, oleks planeeringu koostaja asunud kindlasti teistsugusele seisukohale ja kõiki asjaolusid kontrollinud, et veenduda teemaplaneeringu heas kvaliteedis. Antud teemaplaneering ei kavanda mitte ühtegi tuulikut ega tee ka takistusi nende rajamiseks asukohtadesse, mis on kooskõlas maantee ehitamiseks, selle toimimiseks ja maanteel liiklejate turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuetega. Juhul kui kavandatakse tuulikuid kuni 2000 m kaugusele maanteest, on vaja hinnata nendest lähtuvat visuaalse mõju ulatus. Tuulikute kavandamisel maanteest kaugemale visuaalse mõju hindamist ei ole vaja teha. Kaebaja esitatud taotlus lubada tuulikuparke rajada lähemale kui 2000 m Via Baltica maanteest, on võimalik lahendada üksnes järgmise tasandi planeeringu kas üldplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus (tl 92-98) 04.01.2013 esitas arvamuse andja seisukohad kaebusele. Kaasatud isik leiab, et kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebuse esitajal puudub kaebeõigus. Kaasatud isik leiab, et seadusest ei tulene planeeringu koostamise korraldajale kohustust kaasata kaebuse esitaja teemaplaneeringu menetlusse. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 p 2 järgi koostatakse maakonnaplaneering koostöös planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Seega puudub kaebuse esitajal subjektiivne avalik õigus nõuda enda kaasamist teemaplaneeringu menetlusse. Kaebuse esitaja ei ole ühegi teemaplaneeringuga määratud maantee trassi koridori jääva kinnisasja omanik ning seega ei piira vaidlustatud haldusakt ka kaebuse esitaja omandipõhiõigust. Järelikult puudub kaebuse esitajal kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõistes. 3-12-2266 Tuuleparkide rajamine teenib eeskätt erahuvi – tuulepargid rajatakse enamasti eraõiguslike isikute poolt eraõiguslike isikute omandis olevale maale ja nende eesmärgiks on saada tulu. Teemaplaneering ei oma mingit mõju direktiivist 2009/28/EÜ tulenevate Eesti riigi kohustuste täitmisele. Tuuleenergeetika arengu seisukohalt ei oma teemaplaneering mingit tähtsust, sest juba lähiaastatel ületab tuuleenergiast saadava elektrienergia osakaal kõiki prognoose. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis tõendaks just tema subjektiivsete õiguste rikkumist. Asjaolu, et kaebuse esitaja on mittetulundusühing viitab sellele, et kaebuse esitaja ei tegele ettevõtlusega. Seega ei saaks teemaplaneering kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust riivata (tl 124-128). KOHTU PÕHJENDUSED MTÜ Eesti Tuuleenergia Liit on vaidlustanud Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr
2. Kaevatava korraldusega kehtestati Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsutamine km 92,0-170,0“. Vaidlustatavast teemaplaneeringust nähtuvalt tuleb elektrituulikud maanteest paigaldada vähemalt 2 km kaugusele, vältimaks tuulikute paigutusest ning tööst lähtuvaid võimalike nagatiivseid visuaalseid mõjusid teekasutajale (tl 46 pöördel). Kaebaja leiab, et eeltooduga on oluliselt piiratud tuuleenergeetika arendamise võimalusi; on rikutud kaebaja kui tuuleenergeetika arendamisest huvitatud isikute ühenduse õigust olla kaasatud tuuleenergeetika arendamist piiravasse planeerimismenetlusesse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebusest tulenevalt on kaebaja mittetulundusühing, mille eesmärkideks on tuuleenergia laialdase kasutamise edendamine ja propageerimine, avaliku sektori kaasamine tuuleenergia arengusuundade väljatöötamisse, uute tehnoloogiate juurutamisele ning tuuleenergia innovatsiooniprojektide käivitamisele kaasa aitamine, tuuleenergia toodete ekspordi edendamine, dialoogi pidamine asjast huvitatud isikutega jne. Kaebus on esitatud sisuliselt kaebaja liikmeteks olevate tuuleenergeetika projekte arendavate äriühingute nimel. Täpsemalt on kaebuses viidatud, et kaebaja liige OÜ Eurowind kavandab tuulepargi rajamist Sauga valda. Seega kaebaja otseselt ei tegele tuulenergeetika arendamisega ehk ettevõtlusega, millest tulenevalt ei saa kaevatav haldusakt rikkuda mingilgi moel kaebaja ettevõtlusvabadust. Planeerimisseaduse § 16 lg 1 p 2 järgi planeeringud koostatakse maakonnaplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Teemaplaneeringu koostamisel olid osapoolteks Pärnu Maavalitsus, Maanteeamet, planeeringu konsultant AS Teede Tehnokeskus ja KSH koostaja AS Kobras. Lisaks on teemaplaneeringu koostamine toimunud koostöös planeeringuala kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb (tl 47). Seega puudus kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda kaasamist teemaplaneeringu menetlusse. Lisaks on teemaplaneeringu koostamise protsess olnud avalik ja igaühel oli selles võimalik osaleda tulenevalt Plan S § 20 lg-st
3. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Pärnu maavanema poole oma ettepanekute ja vastuväidetega kaevatava teemaplaneeringu osas, millisele pöördumisele on Pärnu maavanem esitanud 06.09.2012 seisukohad nr 12-2/1666-2 (tl 29), 18.10.2012 kirjaga nr 1667-7 (tl 109). 3-12-2266 HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS § 26 lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-84-08, et PlanS § 26 lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides (nn populaarkaebus), andes seega igaühele õiguse vaidlustada planeeringuotsust selle õigusevastasuse motiivil. Populaarkaebusele kohaldatakse halduskohtumenetluse põhimõtteid ja sätteid, arvestades seda liiki kaebuste iseärasustega. Kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive ning populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Teemaplaneering on kaebeväidete kohaselt vastuolus ka avalike huvidega. Vastuolu avalike huvidega seisneb asjaolus, et teemaplaneeringuga piiratakse ulatuslikult ja ilma sisulise analüüsi ja põhjenduseta tuuleenergeetika arendamist. Kaebaja leiab, et teemaplaneeringuga tuuleenergeetika arendamine on otseselt avalikes huvides, kuna seeläbi on Eesti riigil võimalik täita Euroopa Liidu liikmesriigina taastuvenergia allikatega seonduvaid kohustusi. Õigusliku alusena on välja toodud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivile 2009/28/EÜ. Vaidlustatud teemaplaneeringu kehtestamise otsusest ei nähtu, et kehtestatud tuuleplaneering piirab tuuleparkide rajamist. Vaidlustatud teemaplaneeringu eesmärk on Via Baltica maanteeklassi ja trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Lisaks on korralduses selgitatud, et juhtudel kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2 km teemaplaneeringuga määratud maantee trassist, tuleb koostada kohaliku omavalitsuse taseme planeering tuulikute asukoha määramiseks, millisel juhul kaalutakse kõiki olulisi asjaolusid (tl 46 pöördel). Seega ei ole tõendatud kaebaja väited, et tegelikkuses on välistatud täiendavate tuulikupositsioonide määramine lähemale kui 2 km . Samuti kinnitab Siseministeerium oma selgitustes, et tuuleenergeetika arengu seisukohalt ei oma teemaplaneering mingit tähtsust, kuna lähiaastatel ületab tuuleenergiast saadava elektrienergia osakaal kõiki prognoose. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik