3-13-50/30

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-50 Otsuse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aleksandr Molodkini (Molodkin) kaebus Tartu Vangla
2. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Aleksandr Molodkin Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Tagastada Aleksandr Molodkini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
4. Jätta rahuldamata Aleksandr Molodkini kaebus ülejäänud osas.
5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. aprillini
7. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
8. Tartu Vangla määras
9. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 6-2/1649 Aleksandr Molodkinile distsiplinaarkaristusena noomituse. Käskkirja kohaselt
10. septembril 2012 kella 08.10 ajal eelvangistuse eluhoone kaheksandas sektsiooni kambris 2139 ei allunud A. Molodkin vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele eemaldada narilt järelevalve teostamist segavad esemed.
11. Kaebaja esitas
12. novembril 2012 vaide Tartu Vangla
13. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Tartu Vangla
14. detsembri 2012 vaideotsusega nr 1-11/478-1 rahuldamata.
16. jaanuaril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Molodkini kaebus Tartu Vangla
17. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks.
18. Kaebaja esitas
19. veebruaril 2013 kohtule täiendava seisukoha ja taotluse Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja märkis, et vangla süüdistused distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning ebaõiglane karistus solvavad teda ning ta soovib sellega tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamist. 1 Vastuseks kohtu järelepärimisele vastas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole nimetatud kahju hüvitamise taotlusega vastustaja poole pöördunud.
20. Aleksandr Molodkin on seisukohal, distsiplinaarkaristus oli alusetu ja ebaõiglane. et talle vaidlusaluse käskkirjaga määratud
21. oktoobri 2012 käskkirjas nr 6-2/1649 on märgitud, et kaebaja rikkus vangla sisekorraeeskirja punkti 7.2.
22. Kaebaja osutab, et punktis 7.2.
23. ei ole märgitud midagi selle kohta, et nari elementidel on keelatud pükste kuivatamine, kuna tegemist ei ole ei katte ega kardinaga. Kaebaja ei riputanud pükse voodile eesmärgiga raskendada või takistada järelevalve teostamist. Kaebaja põhjendab distsiplinaarkaristuse määramise alusetust ka asjaoluga, et vanglaametniku korraldus ei olnud seaduslik ning piiras tema õigusi. Ametnik mõistis selgelt, et püksid ripuvad kuivatamise eesmärgil, mitte mõnel muul põhjusel. Kaebaja märgib, et ametnik ei vastanud tema palvele näidata teist kohta, kuhu oleks võimalik pükse kuivama riputada. Kaebaja on seisukohal, et selline koht puudus, mistõttu oleks ta pidanud neid kas käes hoidma kuni nad ära kuivavad või põrandale viskama. Selline tegevus oleks aga olnud alandav ja inimõigusi piirav. Kaebaja on seisukohal, et ta käitus pükste kuivatamisel õigesti, kuna vanglas ei ole spetsiaalseid seadmeid rõivaste kuivatamiseks.
24. Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et jääb
25. detsembri 2012 otsuses nr 1-11/478-1 väljendatud seisukohtade juurde. Tartu Vangla on seisukohal, et vanglaametniku korraldus oli seaduslik. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele, st korraldustele, mis on antud seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Kinnipeetav isik peab vanglateenistuse ametniku korraldusele alluma olenemata oma enese arvamusest ja arusaamast, mis tal korralduse suhtes tekib. Antud juhul ei olnud tegemist ilmselgelt tühise korraldusega, mistõttu oli kaebaja kohustatud igal juhul vanglaametniku korraldusele alluma. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.11 reguleerib, milliseid esemeid ei ole lubatud kinnitada ega kleepida kambri ehituselementidele ja muule vangla varale. Vastustaja märgib, et nari liigitub muu vangla vara alla ning narile kinnitatud esemed liigituvad katete alla. Erinevate esemete kinnitamine vangla varale on keelatud, kuna see takistab või raskendab järelevalve teostamist. Kaebaja teistsugune arusaam seadusest, määrusest või korraldusest ei anna talle õigust jätta korraldus täitmata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole pädev hindama, kas kuivatama asetatud püksid segasid vanglateenistuse ametnikul järelevalve teostamist või mitte. Vastustaja nõustub, et kodukorra punkt 7.2.11 ei keela pükste kuivatamist kambris ning et püksid ei ole voodikate või kardin. Samas kaebajale antud korralduse seaduslikkus tulenes just nimetatud kodukorra punktist. Vastustaja märgib lisaks, et kaebaja väide kaebuses Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11 mitterikkumise kohta ei ole asjakohane. Kaebajat karistati vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest ehk vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise alusel. Vastustaja osutab, et kaebaja ei ole kordagi eitanud, et jättis vanglaametniku korralduse täitmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et puudus koht, kus pükse kuivatada. Tartu Vangla osutab, et alates novembrist 2010 kokkulepitud töökorralduse kohaselt on kinnipeetavatel lubatud oma kambris kuivatada pestud pesu radiaatoritel, WC ukse peal, riidenagis, nari otstes (st päises ja jalutsis) ning nari seinapoolse konstruktsiooni peal. Nari eesmisel konstruktsioonil ei tohi midagi rippuda kuna see takistab läbi ukse vaateakna valvuritel kinnipeetavate üle järelevalve teostamist, varjates vaadet naril toimuva eest. 2 Vastustaja hinnangul oli kaebajale teada kambris pesu kuivatamise kohta kehtestatud reeglid ning nende täitmine ei olnud temale arusaamatu. Seda kinnitab asjaolu, et kaebajal ei ole olnud Tartu Vanglas varasemaid ega hilisemaid distsiplinaarrikkumisi seoses pesu kuivatamisega. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebajal ei ole varasemalt olnud probleeme pesukuivatamise korraldusest arusaamisega, siis on tema vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine selgitatav ainult põhimõttelise keeldumisena antud korraldust täita, mis on käsitletav vastuhakuna. Kinnipeetava selline käitumine on aga karistav, kuna see on otseselt seotud vanglas kehtestatud distsipliini tagamisega. Kohtu seisukoht
26. A. Molodkin esitas
27. veebruaril kaebusele täienduse, milles taotleb õigusvastase distsiplinaarkaristuse määramisega kaebajale tekitaud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist. Kohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud. Vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla
28. märtsi 2013 vastusest kohtu järelepärimisele ilmneb, et A. Molodkin ei ole kaebuse täiendusena Tartu Halduskohtule esitatud kahju hüvitamise nõudega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega ei ole kaebajal õigust nimetatud nõuet halduskohtumenetluses esitada ning kaebus tuleb selles osas tagastada.
29. Pooltel ei ole vaidlust selles, et
30. septembril 2012 kell 8.10 Tartu Vangla eluhoones toimunud loenduse ajal A. Molodkin ei täitnud vanglateenistuse ametniku korraldust eemaldada ülemise nari külge riputatud riided. Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmist käsitati distsiplinaarrikkumisena ning A. Molodkinile määrati selle eest karistusena noomitus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J. Morozovi
31. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 6-2/
33. Kaebaja hinnangul oli tema karistamine õigusvastane, kuna ta ei ole distsiplinaarrikkumist toime pannud. Kaebaja ei pidanudki vanglateenistuse ametniku korraldusele alluma, sest korraldus ei olnud seaduslik. Kaevatavas käskkirjas viidatud Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11 ei keela nari elementide küljes riideid kuivatada. Tartu Vanglas ei ole kinnipeetavatele riiete kuivatamiseks eraldi seadmeid. Vanglateenistuse ametnik ei osutanud, kuhu narilt eemaldatavad riided kuivama panna. Seega ei olnud ametnik õigustatud nõudma riiete eemaldamist narilt.
34. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja distsiplinaarrikkumise ajal vahistatu. Vangistusseaduse (VangS) § 4 kohaselt on vahistatu vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Tulenevalt VangS § 90 lg-st 1 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele vangistusseaduse 1., 2., ja
35. peatüki sätteid
36. peatükis sätestatud erisustega. Seega kohalduvad käesolevas asjas vangistusseaduse
37. peatüki
38. ja
39. jao sätted, mis reguleerivad kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist ja kohustusi kinnipidamisasutuses. Vangistusseadus ei näe selles osas ette vahistatute erinevat kohtlemist.
40. Kaevatava käskkirja kohaselt seisneb kaebajale etteheidetav tegu selles, et ta rikkus VangS § 67 p 1 tulenevat kohustust alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 3 Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt
41. märtsi 2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06,
42. novembri 2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega on A. Molodkin vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarrikkumise koosseisu täitnud, välja arvatud juhul, kui vanglateenistuse korraldus riided narilt eemaldada oli tühine ja tühisus oli ilmselge. Vanglateenistuse ametniku korralduse õigusvastasus võib olla oluline kaebajale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel.
43. Kaebaja väidete ja asja materjalide pinnal ei esine vangalaametniku korralduse suhtes haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav, täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Seega oli korraldus täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmisega pani A. Molodkin toime distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lg 1 ja § 67 p 1 järgi, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane.
44. A. Molodkini karistamist noomitusega on vastustaja põhjendanud sellega, et kaebaja on varem toime pannud samalaadse rikkumise, millele järgnenud vestlus ei hoidnud kaebajat uue rikkumise toimepanemisest. Vastustaja on hinnanud rikkumise kergeks rikkumiseks, mis otseselt ei ohusta vangla julgeolekut. Sellise rikkumise eest kohaseks karistuseks võiks olla ka isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keelamine, kuid selle karistuse rakendamine ei oleks otstarbekas, sest kaebajal puudub vanglasisesel isikuarvel vaba raha vangla kauplusest toiduainete ostmiseks. Kohtu hinnangul on karistuse määramisel arvestatud kaalutlused asjakohased arvestades vangistuse täideviimise eesmärke. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud asja otsustamiseks olulisi asjaolusid arvestamata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. Riigikohus on märkinud
45. novembri 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-44-12: „käskkirjaga nr 4 määratud karistuse – noomituse – vähest raskust arvestades ei oleks ka korralduste õigusvastasuse korral põhjust pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks.“ Kohtu hinnangul on toodud seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Kaebaja karistamise tõttu kergeliigilise karistusega ei oleks vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane isegi juhul, kui kaebajale antud korraldus riiete eemaldamiseks narilt, osutuks õigusvastaseks.
46. Kohus märgib siiski, et distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-le 7.2.11 tuginedes oli vanglateenistuse ametnik õigustatud nõudma narile kuivama asetatud riiete eemaldamist. Nimetatud säte keelab kinnipeetavatel teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Kohus leiab, et sättes antud loetelu ei ole ammendav ning keelatud on ka loeteolus nimetamata, kuid siiski vangla inventari rikkuvate või järelevalve teostamist raskendavate esemete asetamine kambri sisustuselementidele. Avatud loetelule viitab loetelu lõpetav jms. Samuti toetab kohtu seisukohta asjaolu, et vastupidine tõlgendus looks vangla administratsioonile ebamõistliku kohustuse loetleda kodukorras kõik võimalikud esemed ning vastavalt pidevalt täiendada kodukorda, raskendades sellega järelevalve teostamist ja seega vangla julgeoleku tagamist üldisemalt.
47. Asja materjalide pinnalt ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oleks esinenud selliseid minetusi, mille tõttu distsiplinaarmenetluse tulemusena kaebaja karistamine oleks õigusvastane. Ka kaebaja ei ole selliste minetuste esinemist väitnud. 4
48. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla
49. oktoobri 2012 käskkiri nr 6-2/1649 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. A. Molodkini kaebus Tartu Vangla
50. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks jääb rahuldamata.
51. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 5