2-13-6315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-6315 Tsiviilasi DV hagi PV vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 7 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja DV(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Arina LiskmannGetsu (Advokaadibüroo A. Jakobson & A. Jaroslavski, asukoht Liivalaia 24, 10118 Tallinn, menetluspost arina@jaroslavski.ee); Kostja PV(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, 10135 Tallinn, e-post nlausmaa@hot.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 12.aprill 2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja DV, tema esindaja adv. Arina Liskmann-Getsu ja kostja PV. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada DV ja PV abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu ja jõustub selle kuulutamisest. 1
(2)2-13-6315 HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 2011.a ning nimetatud ajast elavad pooled eraldi. Abielu taastamine ei ole võimalik. Abielust sündinud kaks poega on alaealised ja elavad koos emaga. Hageja soovib peale abielulahutust alles jätta oma senise perekonnanime – Vertsinskaja. KOSTJA VASTUS Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu ja palub kohtul abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielu tõendist nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr XXX. Abielust on sündinud lapsed: pojad A – XXX.a. ja A – XXX.a. Lapsed elavad koos emaga, pooltel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Hageja ja kostja kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi juba üle kahe aasta. Kostjal on uus faktiline pere kus kasvamas tema 4-aastane laps. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada. Kostja nõustub abielu lahutusega, sest kooselu jätkamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsiooniõigusest pooled kohtuistungil loobusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 2
(2)