) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Kohtule esitatud kirjalike tõendiga - hageja ja põhivõlgniku vahel 09.08.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr XXX ja selle juurde kuuluva maksegraafikuga on tõendatud, et hageja andis kostjale I tarbijakrediiti 53 000 Eesti krooni/ 3387,32 eurot tagastamise tähtajaga 21.08.2012. Lepingu järgi oli kostja I kohustatud maksma hagejale intressi 26,99% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja I ei ole raha saamist vaidlustanud. Hageja 08.01.2009 kostjatele saadetud lepingu 2 ülesütlemishoiatustega ja 23.02.2009 kostjale I saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja kostjale II saadetud nõudekirjaga on tõendatud lepingu ülesütlemine 23.02.2009, seega on kogu krediidisumma ja intress muutunud sissenõutavaks. Hageja võib kostjalt
lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ning viivist.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest. Käenduslepinguga on tõendatud hageja ja käendaja vahel 08.08.2007 käenduslepingu sõlmimine maksimummääraga 178 081 krooni/ 11 381,45 eurot. Käenduslepinguga võttis kostja II endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduse tähtajaks on 01.09.2014. Käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused.
§-le 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seoses maksete laekumisega pärast hagi esitamist vähendas hageja 26.11.2012 dokumendis põhinõuet ja intressinõuet, mistõttu tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 3004,77 eurot ja intressi võlg 222,73 eurot.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
-i § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 26,99% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.02.2009 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,04 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 3042,95 eurot. Arvestades lepingu ülesütlemise järgselt laekunud makseid on tagastamata krediidisumma 3013,29 eurot, seega on sissenõutavaks muutunud viivis hageja arvutuste kohaselt 2247,60 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 22.11.2011 seisuga tuleb lepingu, käenduslepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 247,60 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 23.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,99% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte üle hagi hinna st põhivõla. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb TsMS § -de 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.