← Eesti

3-10-2861/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits 23.11.2012, Tartu 3-10-2861 MTÜ Liivimaa Lihaveis vs. Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus MTÜ Liivimaa Lihaveis määruskaebus Kaebuse esitaja MTÜ Liivimaa Lihaveis Esindaja v. adv Anu Sander Vastustaja Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee Esindajad v. adv-d Siret Siilbek ja Ain Alvin Menetlustoiming Kolmas isik Eesti Vabariigi Siseministeerium Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine RESOLUTSIOON 1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

  1. a)Kas Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikli 63 lõikega 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 on kooskõlas kahe liikmesriigi poolt ühiselt asutatud seirekomisjoni töökord, nagu seda on Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhend, mis näeb ette, et Seirekomitee otsused ei kuulu edasikaebamisele mitte üheski kohtus (Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik: „The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“)?
  2. b)Kui vastus küsimusele
  3. a)on eitav, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lõige 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik on liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakt, mis tuleb tunnistada kehtetuks?
  4. c)Kui vastus küsimusele
  5. a)on eitav, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõige 1 lauset 2 koosmõjus artikli 256 lõikega 1 ja artikliga 274 tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee otsuste peale esitatud kaebusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Üldkohus või on selleks siseriikliku õiguse järgi pädev kohus? 2. Peatada haldusasja menetlus kuni Euroopa Kohtu eelotsuse jõustumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Eesti-Läti programm 2007–2013 on Euroopa territoriaalse koostöö edendamise eesmärgil koostatud rakenduskava, mille kutsus ellu Komisjon oma 21.12.2007. a otsusega nr K/2007/6603 (otsus nr K/2007/6603 ) ning selle artikliga 1 kinnitatud programmidokumendiga „Eesti-Läti programm 2007–2013“ (programmidokument). Programm jätkab koostöösuhet Eesti ja Läti vahel, mis algas Eesti-Läti-Venemaa INTERREG IIIA koostööprioriteedi elluviimisega Läänemerepiirkonna INTERREG IIIB Naabrusprogrammi raames. Otsuse nr K/2007/6603 art 4 lg 1 järgi on rakenduskava raames Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antava abi maksimumsumma 38 228 549 eurot ning kaasrahastamise maksimummäär 75%. Otsuse nr K/2007/6603 art 6 järgi on otsus adresseeritud Eesti Vabariigile ja Läti Vabariigile. 2. Rakenduskava täitmiseks on loodud eraldi struktuur, mis paikneb valdavalt Eestis. Nii korraldus- (Managing Authority), sertifitseerimis- (Certifying Authority) kui auditeeriva asutuse (Audit Authority) ülesandeid täidab Eesti Vabariigi Siseministeerium. Korraldusasutuse poolt loodud programmi administreeriv Ühine Tehniline Sekretariaat (Joint Technical Secretariat; JTS) asub Tartus, samal ajal kui sekretariaadi infopunkti asukoht on Riias. Programmidokumendi „Eesti-Läti programm 2007–2013“ alusel on loodud Seirekomitee (Monitoring Committee), mis koosneb seitsmest liikmest nii Eestist kui Lätist. 3. Programmidokumendi alusel on Seirekomitee võtnud vastu Programmi juhendi (juhend), mis annab juhiseid taotluse ettevalmistamisest kuni projekti täideviimise, jälgimise, aruandluse ja lõpetamiseni ning mis on osa taotleja paketist. Juhendi p 6.6 neljas lõik kõlab: „The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“ Juhendi p 6.6 viienda lõike järgi teavitab JTS 10 tööpäeva jooksul arvates Seirekomitee otsuse vastuvõtmisest mitte heaks kiidetud projekti juhtpartnerit kirjaga Seirekomitee otsusest ning selgitab taotluse tagasilükkamise põhjuseid. 4. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas 19.02.2010 Eesti-Läti programmi raames taotluse projekti „To create a new product and brand which is produced from quality beef animals raised on the most diversified grasslands of Estonia and Latvia“ (projekt) rahastamiseks. Projekt läbis esimese valikumenetluse staadiumi, milles see tunnistati tehniliselt abikõlbulikuks ja esitati kvaliteedi hindamisele. Kvaliteedi hindamist viis läbi JTS, kes koostas hindamise tulemusel projektide järjestuse ning esitas selle otsuse tegemiseks Seirekomiteele. 5. 28.–29.06.2010 toimus Eesti-Läti Programmi 2007–2013 Seirekomitee kohtumine, kus Seirekomitee võttis vastu otsuse mitte heaks kiita MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti. JTS teavitas MTÜ-d Liivimaa Lihaveis, et tema taotlus ei leidnud Seirekomitee heakskiitu. 6. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Seirekomitee otsus tema taotluse mitterahuldamise kohta tühistada ning teha Seirekomiteele ettekirjutus MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva 2 haldusotsuse vastuvõtmiseks. Kaebuse kohaselt on Seirekomitee vaidlustatud otsuse näol tegemist haldusaktiga. Otsus ei ole õiguspärane, sest haldusorgan on eksinud kaalutlusreeglite vastu, otsus on vastuolus kehtiva õiguse ja õiguse üldpõhimõtetega, haldusmenetluse läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu ja haldusakti vorminõudeid on oluliselt rikutud. 7. Tartu Halduskohus tagastas 21.09.2011. a määrusega MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebuse, leides, et kaebajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust vaidlusaluse Seirekomitee otsuse tühistamiskaebuse esitamiseks. Määruse kohaselt ei ole vaidlustatud JTS-i 28.–29.06.2010. a otsus haldusakt, mis kuuluks vaidlustamisele halduskohtus. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (StS 2007–2013) § 1 lg-d 3 ja 5 näevad koosmõjus ette erandi, mis välistab haldusmenetluse seaduse (HMS) sätete kohaldamise Eesti-Läti programmi projektide korral ning programmi dokumentatsioonis endas sätestatakse eraldi juhised toetatavate projektide valimiseks ja toetuse andmisest keeldumiseks. Seega on seadusandja leidnud, et arvestades rakenduskavade alusel tegutsemise erisusi, ei ole Seirekomiteele esitatud taotluste menetlemisel võimalik ega põhjendatud HMS-i sätetest lähtumine. Seega viitab programmi dokumentatsioonis kindlaksmääratud menetluskord selgelt asjaolule, et Seirekomitees toimuv menetlus ei ole seotud siseriiklike haldusmenetluse normide ega põhimõtetega. Seirekomitee on rahvusvaheline isikute liikmelisusel põhinev komitee, mis ei ole haldusorgan, kuivõrd ta ei vasta HMS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Samas ei ole Seirekomitee ühegi haldusorgani struktuuriüksus, mistõttu ei saa Seirekomitee otsus olla haldusakt, kuna seda ei ole andnud haldusorgan. Samuti märgib Tartu Halduskohus, et isegi juhul, kui Seirekomitee otsust saaks käsitleda haldusaktina, on tegemist halduse siseaktiga ning kaebajal puudub sellele kaebeõigus, kuna Seirekomitee otsus iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Pärast otsuse tegemist astub Seirekomitee alles projekti esitajatega läbirääkimistesse, mille tulemusena võib, aga ei pruugi realiseeruda toetuslepingu sõlmimine. 8. 24.10.2012 võttis Komisjon vastu otsuse nr K/2012/7497, millega muutis otsust nr K/2007/6603. Uue art 4 lg 1 kohaselt on antava abi maksimumsumma 38 228 549 eurot ning kaasrahastamise maksimummäär on 80,44 %. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. 03.10.2011 esitas MTÜ Liivimaa Lihaveis Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a kohtumääruse, teha asjas uus otsus, millega rahuldada 01.11.2010 esitatud kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuste andmisel ei kohaldu HMS. Pelgalt asjaolu, et StS 2007–2013 § 1 lg-s 3 esitatud loetelus puudub viide § 1 lg-le 5, ei ole aluseks haldusmenetluse seaduse kohaldamise välistamisele. StS 2007–2013 2007–2013 eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse StS 2007–2013 § 1 lg-ga 3, millised StS 2007–2013 sätted kohalduvad ka Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö ühise rakenduskava puhul. Seadusandja sooviks oli eeskätt tõhustada ja konkretiseerida Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel antavate struktuuritoetuste menetluse ja kasutamise korda, mitte aga välistada haldusmenetluse sätete kohaldamist vastavate toetuste andmisel. Sellist tõlgendust toetab ka Nõukogu määrus nr 1083/2006 art 63 lg 2, mille kohaselt koostab iga seirekomisjon oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õiguslikus ja finantsraamistikus ning võtab selle vastu kokkuleppel korraldusasutusega, et oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt täita. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et viidatud EL-i määrus näeb 3 selgesõnaliselt ette, et Seirekomitee töökord ja menetlusreeglid peavad põhinema riigi õiguskorral ja seadusandlusel. 10. MTÜ Liivimaa Lihaveis on määruskaebuses seisukohal, et Seirekomitee on MTÜ Liivimaa Lihaveis suhtes Eesti-Läti programmi ja Nõukogu määruse nr 1083/2006 alusel loodud avaliku võimu kandja, kes on avalik-õigusliku normi alusel volitatud otsustama Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle. Seega on Seirekomitee olemus HMS § 8 lg 1 esitatud haldusorgani mõistega kooskõlas ning tegemist on haldusorganiga. 11. Samuti on määruskaebuse esitaja määruskaebuses seisukohal, et halduskohtu järeldus, et Seirekomitee otsus on halduse siseakt, on tõendamata ja ebaõige. Määruskaebuse kohaselt vastab Seirekomitee antud keeldumisotsus kõikidele haldusakti materiaalsetele tunnustele. Seejuures ei oma tähendust, et struktuuritoetus makstakse heakskiidetud projekti taotlejale hiljem sõlmitava partnerluslepingu ja toetuslepingu alusel. Seega puudub projekti rahastamise otsustamise menetluses toetuslepingu sõlmimise läbirääkimiste etapp, ja Seirekomitee otsus on ainsaks aluseks partnerlusleppe ja toetuslepingu sõlmimiseks. Määruskaebuse esitaja viitab ka asjaolule, et halduskohus ei ole andnud hinnangut Seirekomitee vaidlustatud otsuse materiaalsele ja formaalsele õiguspärasusele. 12. MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib määruskaebuses täiendavalt, et tagastades kaebuse, on halduskohus sisuliselt toetanud juhendis sätestatud kaebeõiguse välistamist. Sellega on halduskohus sisuliselt kinnitanud määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist, mis aga kujutab endast niivõrd tõsist põhiõiguste riivet, et ainuüksi seetõttu tuleb vaidlusalune kohtumäärus tühistada. 13. Vastustaja oma vastuses määruskaebusele taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuses on vastajaks märgitud Eesti Vabariik Eest-Läti programmi 2007-2013 JTS-i kaudu. Vastustaja leiab, et Tartu Halduskohus ei ole pädev esitatud kaebust lahendama. Edasi leiab vastustaja, et vaidlustatud otsus ei ole haldusakt, mis kuuluks vaidlustamisele halduskohtus. Seetõttu ei kohaldu antud juhul ka HMS. Isegi juhul, kui otsust saaks käsitleda haldusaktina, on tegemist halduse siseaktiga ning kaebajal puudub sellele kaebeõigus. Vastustaja osutab sellele, et Seirekomitee on vähemalt seitsmest liikmest koosnev rahvusvaheline kogu, mille hulka kuuluvad riikliku, regionaalse või kohaliku tasandi esindajad ja sotsiaalmajanduslikud partnerid. Seirekomiteesse kuuluvad samaaegselt nii Eesti kui Läti Vabariikide kodanikud, seejuures on mõlemal delegatsioonil projekti suhtes vetoõigus ilma teise riigi delegatsioonile põhjendamise kohustuseta. Kuivõrd selliste programmide elluviimisel on iga riigi siseriikliku õiguse täiemahuline täpne järgimine võimatu, on ka seadusandja pidanud õigeks kohaldada programmis osalevate riikide siseriiklikku õigust osaliselt. Programmi täpne töö- ja menetluskord sätestatakse eraldi programmi dokumentides. Vastustaja on seisukohal, et EestiLäti programm on kooskõlas EL-i ja siseriikliku õigusega, Seirekomitee on aga rahvusvahelise isikute liikmelisusel põhinev komitee, mis ei ole haldusorgan ega vasta HMS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Vastustaja lisab, et isegi juhul, kui Seirekomitee otsust saaks käsitleda haldusaktina, on kahtlemata tegemist halduse siseaktiga ning kaebajal puudub sellele kaebeõigus. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED 14. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (Harta) art 47 ja art 51 lg 1 esimene lause. 4 15. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu konsolideeritud versioon 01.12.2009 jõustunud Lissaboni lepingu redaktsioonis art 174 lg 1, art 256 lg 1, art 263 lg 1 teine lause, art 267 lg 1 p b ja art 274. 16. Nõukogu 11.07.2006. a määruse nr 1083/2006/EÜ, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, preambuli lõik 64, art 63 ja art 65 p a:

(64)Rakenduskavade seire on vajalik nende kvaliteetse rakendamise tagamiseks. Selleks tuleb asutada seirekomisjonid ja kindlaks määrata nende ülesanded, samuti komisjonile edastatav teave ja selle kontrollimise raamistik. Rakenduskavade elluviimist käsitleva teabevahetuse parandamiseks tuleks kehtestada elektroonilise teabevahetuse põhimõte. Artikkel 63 Seirekomisjon
  1. Liikmesriik asutab kokkuleppel korraldusasutusega iga rakenduskava jaoks seirekomisjoni kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriigile teatati rakenduskava heaks kiitvast otsusest. Mitme rakenduskava kohta võib asutada ühe seirekomisjoni.
  2. Iga seirekomisjon koostab oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õiguslikus ja finantsraamistikus ning võtab selle vastu kokkuleppel korraldusasutusega, et oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt täita. Artikkel 65 Ülesanded Seirekomisjon veendub rakenduskava elluviimise tulemuslikkuses ja kvaliteedis vastavalt järgmistele sätetele: a) vaatab kuue kuu jooksul pärast rakenduskava heakskiitmist läbi rahastatavate toimingute valiku kriteeriumid ja kiidab need heaks ning kiidab ülevaadatud kriteeriumid heaks vastavalt programmitöö vajadustele; […]
  3. Komisjoni 21.12.
  4. a otsus nr K/2007/6603 , millega võetakse vastu Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames Eestis ja Lätis antava ühenduse struktuuriabi rakenduskava „Eesti-Läti“ ja mida on muudetud Komisjoni 24.10.
  5. a otsusega nr K/2012/
  7. Haldusmenetluse seadus (HMS – vastu võetud 06.06.2001, jõustunud 01.01.2002 (RT I 2001, 58, 354)) § 8 lg 1: §
  8. Haldusorgan
(1)Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
  1. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (StS 2007–2013 – vastu võetud 07.12.2006, jõustunud 01.01.2007 (RT I 2006, 59, 440) 01.07.2009–12.02.2011 kehtinud redaktsioonis) § 1 lg-d 1–3 ja 5: §
  2. Seaduse reguleerimisala 5
(1)Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra.
(2)Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu nõukogu (edaspidi nõukogu) määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 32 lõike 5 kohaselt Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) kinnitatud rakenduskava alusel struktuuritoetuseks eraldatavate vahendite andmisel ja kasutamisel.
(3)Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (edaspidi Euroopa territoriaalne koostöö) rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-des 26–28, § 30 lõigetes 2 ja 3, §-des 31–33 ning 8. peatükis sätestatut. […]
(5)Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
  1. Vabariigi Valitsuse 22.12.
  2. a määruse nr 276 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord“ (jõustunud 01.01.2007 (RT I 2006, 61, 461)), § 3: §
  3. Seirekomisjoni moodustamine
(1)Seirekomisjon moodustatakse iga rakenduskava jaoks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 63 kolme kuu jooksul pärast rakenduskava heakskiitmist.
(2)Rakenduskava seirekomisjoni moodustab juhtministeeriumi minister käskkirjaga.
(3)Seirekomisjoni liikmeteks on vähemalt allpool nimetatud asutuste esindajad: 1) juhtministeerium; 2) prioriteetse suuna eest vastutavad rakendusasutused; 3) Rahandusministeerium; 4) partnerid nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 11 tähenduses.
(4)Lisaks lõikes 3 nimetatutele võivad vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 64 lõikele 2 seirekomisjoni töös nõuandvas rollis osaleda Euroopa Komisjoni esindajad.
(5)Prioriteetse suuna eest vastutav rakendusasutus võib rakenduskava prioriteetse suuna seire jaoks vajaduse korral moodustada seirekomisjoni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Käesolev kohtumenetlus on kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
  2. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)
  3. osa (Liidu sisepoliitika ja -meetmed) XVIII jaotise (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) artiklite 174–178 6 ellurakendamiseks antud määrustest on käesoleval juhul asjakohane eelkõige Nõukogu 11.07.
  4. a määrus nr 1083/2006, mis näeb ette üldsätted ERF-i, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ka üldmäärus).
  5. Komisjon kinnitas 21.12.
  6. a otsusega nr K/2007/6603 eelnimetatud EL õigusaktide alusel programmidokumendi „Eesti-Läti programm 2007–2013“. Programmidokumendi p-s 7.1 on mh öeldud: „More detailed provisions on implementation of the Programme, supplementing the rules laid down in the following chapters of the operational programme, shall be included in the Programme Manual. The Programme Manual shall be adopted by the Monitoring Committee at its first meeting. The provisions of the Programme Manual shall be binding both to the authorities implementing the Programme, and to the lead beneficiaries and other beneficiaries of the Programme.“ Programmidokumendi punktis 7.6.
  7. on mh öeldud: „Furthermore the Monitoring Committee shall […] approve the Programme Manual and any substantial changes to it“.
  8. Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik kõlab: „The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“
  9. Ringkonnakohus leiab eelnevat aluseks võttes, et tuleb pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega, et selgitada välja, kas Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee otsust on hoolimata programmi juhendi p 6.6 neljandast lõigust võimalik kohtulikult vaidlustada (I) ning kui on, siis kas Euroopa Kohus saab selle tunnistada kehtetuks (II) ning milline kohus on pädev Seirekomitee otsuse peale esitatavat kaebust menetlema (III). I
  10. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhendi punkti 6.6 neljas lõik on vastuolus Harta artikliga
  11. Selleks peab Harta olema esmalt kohaldatav ja teiseks tuleb tuvastada juhendi kooskõla Harta artikliga
  13. Harta kohaldatavus tuleneb art 51 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on Harta sätted subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Ringkonnakohus on seisukohal, et Seirekomitee Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi poolt määruse nr 1083/2006 art 63 lg 1 ja Komisjoni otsusega nr K/2007/6603 (muudetud Komisjoni otsusega nr K/2012/7497) kinnitatud programmidokumendi alusel ühiselt asutatud organ, mis tegutseb oma otsuseid tehes vahetult EL määruse nr 1083/2006 ja Komisjoni otsuse nr K/2007/6603 (muudetud Komisjoni otsusega nr K/2012/7497) alusel. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Harta on art 51 lg 1 esimese lause järgi käesoleval juhul kohaldatav.
  14. Harta artikliga 47 kooskõla kontrollimiseks peab olema kõigepealt riivatud kohtutee garantii kaitseala. Teisel astmel tuleb kontrollida, kas kaitseala riive on õigustatud. Kommentaar viitab sellele, et Harta art 47 eesmärgiks oli tagada just kaebus kohtusse (H.-J. Blanke. EU-GRChartaArt.
  15. – Calliess/Ruffert. EUV/AEUV.
  16. Aufl., München 2011, Rn. 2). Käesoleval juhul tuleneb programmi juhendi p 6.6 neljanda lõigu sõnastusest üheselt, et Seirekomitee otsuse peale ei saa pöörduda kohtusse. Selle eesmärgiks on kohtu poole pöördumise võimalus välistada. Taotluste menetlemise kord Seirekomitees on sätestatud Programmi juhendi p-s
  17. Punkti 6.6 kohaselt langetab sisulise projekti rahastamise otsuse Seirekomitee. Punkt 6.7 seab rahastamislepingu sõlmimise eelduseks tingimusteta heakskiidu 7 Seirekomitee poolt. Seirekomitee keelduv otsus on seega sisuliselt taotluse rahuldamata jätmine. Ringkonnakohus on seisukohal, et rahastamistaotluse rahuldamata jätmise puhul on absoluutne kohtu poole pöördumise võimaluse välistamine nii Harta art 47 riive kui ka rikkumine, kuna seda ei ole võimalik õigustada ühegi õiguspõhimõttega.
  18. Eelnevale tuginevalt leiab ringkonnakohus, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhend on, osas, mis näeb ette, et Seirekomitee otsused ei kuulu edasikaebamisele mitte üheski kohtus, vastuolus Nõukogu määruse nr 1083/2006 art 63 lg-ga 2 koostoimes Harta art-ga
  19. II
  20. ELTL art 267 lg 1 p b kohaselt on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust. Ringkonnakohus leiab, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud juhend kujutab endast EL asutuse õigusakti. Selleks peab kõigepealt olema tegemist EL asutusega ja teiseks õigusaktiga.
  21. Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee ei ole siseriiklik haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes, sest ta ei ole loodud siseriikliku seaduse, selle alusel antud määruse ega halduslepinguga. Iseäranis ei ole Seirekomitee loomisel lähtutud Vabariigi Valitsuse 22.12.
  22. a määrusest nr 276 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord“, mis sätestab Seirekomitee loomise juhtudel, kui programmi rakendab Eesti Vabariik üksi. Selle määruse § 3 lg 2 sätestab, et rakenduskava seirekomisjoni moodustab juhtministeeriumi minister käskkirjaga. Käesoleval juhul on Seirekomitee moodustatud aga programmidokumendi alusel Eesti Vabariigi Siseministeeriumi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sõlmitud kokkuleppega.
  23. Seirekomitee ei ole ka eraõiguslik ega ükski muu siseriikliku õiguse alusel moodustatud kehand.
  24. Seirekomitee ei ole rahvusvahelise lepinguga loodud rahvusvaheline organisatsioon. Olgugi, et programmidokumendi p 7.6.2 jätab programmi osalisriikidele kaalutlusruumi, mitu liiget Seirekomiteesse määrata, ning Eesti Vabariigi Siseministeerium, Eesti Vabariik ja Läti Vabariik on sõlminud kokkuleppe, millega seda kaalutlusõigust on sisustatud, ei saa sellest järeldada, et tegemist on rahvusvahelise lepinguga loodud rahvusvahelise organisatsiooniga, sest see on loodud vahetult Komisjoni otsuse ning määruste nr 1083/2006 ja nr 1080/2006 ellurakendamiseks.
  25. Programmidokumendi p 7.6.2 kirjutab ette, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 jaoks tuleb luua ühine Seirekomitee. Seega on Seirekomitee loodud vahetult otsuse nr K/2007/6603 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on EL-i kehandiga. Seejuures ei mängi rolli, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Eesti Vabariigi Siseministeerium, seega siseriiklik haldusorgan. Korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeeriva asutuse ning Seirekomitee ülesanded ja pädevused on erinevad ega sõltu üksteisest vahetult. Esimeste ülesanded ja pädevused on sätestatud määruse nr 1083/2006 artiklites 58–62 ning määruse nr 1080/2006 artiklites 14–18, Seirekomitee üldised ülesanded ja pädevused tulenevad aga määruse nr 1083/2006 art-test 63 ja 65 (vrd ka määruse nr 1080/2006 art 14 lg 3). 8
  26. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruse nr 1083/2006 art 63 lg 1 näeb ette, et liikmesriik asutab kokkuleppel korraldusasutusega iga rakenduskava jaoks seirekomisjoni, siis käesoleval juhul on tegemist mitme liikmesriigiga. Seirekomitee on asutatud Eesti Vabariigi Siseministeeriumi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel sõlmitud kokkuleppega. Seirekomitee pädevus tuleneb otse programmidokumendi p-st 9.4, mille kohaselt valib rahastatavad projektid Seirekomitee.
  27. Ringkonnakohus on seisukohal, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud juhend on eelnevast tulenevalt EL teisese õiguse rakendamiseks antud akt. Õigusakti üheks peamiseks tingimuseks on selle siduvus. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhend on Eesti-Läti programmist 2007–2013 toetust saada soovivate isikute jaoks siduv dokument. Sellele viitab kõigepealt programmidokumendi p 7.1, kus on mh öeldud: „More detailed provisions on implementation of the Programme, supplementing the rules laid down in the following chapters of the operational programme, shall be included in the Programme Manual. The Programme Manual shall be adopted by the Monitoring Committee at its first meeting. The provisions of the Programme Manual shall be binding both to the authorities implementing the Programme, and to the lead beneficiaries and other beneficiaries of the Programme.“ Programmidokumendi punktis 7.6.
  28. on lisaks mh öeldud: „Furthermore the Monitoring Committee shall […] approve the Programme Manual and any substantial changes to it“. Programmi juhendi siduvusele viitab ka juhend ise. Juhendi p 1 viimases lauses on öeldud: „The text of this manual is the main guide to the applicants.“ Siduvusele viitab ka juhendi punktile 1 lisatud joonealune märkus: „Please note that the authoritative sources of information on the programme is the Operational Programme and relevant Community legislation. If there is any conflict between information provided in this manual, and the Operational Programme or Community legislation, the latter take precedence.“ Samuti viitab siduvusele vaidlusalune juhendi punkti 6.6 neljas lõik: „The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“ Kui Seirekomitee otsust ei saa vaidlustada, siis on ta järelikult siduv.
  29. Juhul kui programmi juhendi puhul ei ole tegu EL õigusaktiga ja ringkonnakohtul oleks seetõttu pädevus juhendi p 6.6 neljas lõik ilma seda Euroopa Kohtu poolt kehtetuks tunnistamata kohaldamata jätta, on eelotsust vaja küsida selleks, et vastav seisukoht saaks Euroopa Kohtu poolse kinnituse. III
  30. Kui Euroopa Kohus leiab, et Programmi juhendi p 6.6 on vastuolus Harta art-ga 47, siis tekib küsimus, milline kohus on pädev vaatama läbi kaebust Seirekomitee keelduva rahastamisotsuse peale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõne alla tuleb nii EL Üldkohus kui ka siseriikliku õiguse järgi pädev kohus.
  31. Üldkohtu pädevuse kasuks räägivad ELTL art 256 lg 1 koosmõjus art 263 lg 1 teise lausega, mille kohaselt on Üldkohus pädev kontrollima EL organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Eelpool asus ringkonnakohus seisukohale, et programmi juhendi p 6.6 neljas lõik on EL õigusakt. Täiendavaks tingimuseks on, kas selle eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellele viitab juba ülal tuvastatud siduvuse kriteerium, mistõttu on ka see tingimus käesoleval juhul täidetud. Samuti võib siin tõmmata paralleeli Erasmuse programmiga, mille vaidlustatavust Euroopa Kohus ei problematiseerinud (EKo 30.05.1989, C-242/87). 9
  32. Kui aga asuda seisukohale, et tegemist ei ole välismõju omava EL õigusaktiga, siis oleks vaidluse lahendamiseks ELTL artikli 274 kohaselt pädev selleks siseriikliku õiguse järgi pädev kohus. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti-Läti programmil 2007–2013 on kaks osapoolt: Eesti Vabariik ja Läti Vabariik. Kui lubada Seirekomitee otsuseid vaidlustada selleks siseriikliku õiguse järgi pädeval kohtul, siis võib tekkida Seirekomitee otsuste vaidlustamisel kaks paralleelset kohtupraktikat: Eesti kohtupraktika ja Läti kohtupraktika. Ringkonnakohus leiab, et selle vältimiseks on soovitav vaidlustamispädevus kontsentreerida. IV
  33. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et Euroopa Kohtult tuleb käesolevas asjas taotleda eelotsust (ELTL art 267 lg 1 p-d a ja b ning lg 2). Vastustest eelotsuse küsimustele sõltub, kas kaebuse esitaja saab kohtulikult vaidlustada Seirekomitee keelduvat otsust. Eelotsuse küsimise tõttu tuleb haldusasjas menetlus kuni eelotsuse jõustumiseni peatada (halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 4). Maili Lokk Einar Vene 10 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.