KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) tulenevalt õigus nõuda nii hankemenetluses osalemisega seotud kulude hüvitamist kui ka õigusvastase hankelepingu sõlmimisest tuleneva kahju hüvitamist. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohtu 30.03.
2. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, mille kohaselt äriühingu kogemuse üleminekut näitab see, et omandajale on omistatud kõik ühistranspordiseaduses nõutud load ning ta teenindab liine nõuetekohaselt. Kohus ei nõustu tõlgendamisega, mille puhul kandub ettevõtte osa üleminekul üle ka

§ 38lg-s 1 nimetatud keeld osaleda riigihangetel.

Selline tõlgendus pärsiks põhjendamatult ettevõtlusvabadust, sest keeld laieneks teistele äriühingutele, kuigi karistatud on ainult AS GoBus. Seadusandja tahteks ei olnud laiendada karistuse mõju sellisel viisil teistele äriühingutele. AS GoBus ettevõtte osa üleminekul läksid OÜ-le Tarbus üle ettevõtte GoBus kogemused ning OÜ Tarbus saab nendele riigihankes osalemisel tugineda. Hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas ei ole põhjenduste puudumise tõttu kontrollitav ning põhjendusi ei nähtu ka hankija poolt riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni protokollist. Käesolevas asjas ei ole küsimus mitte kvalifitseerimise tingimuste õiguspärasuses, vaid nende tõlgendamises, mille õigsust ei ole otsuses põhjenduste puudumise tõttu samuti võimalik kontrollida. Halduskohus tühistas ka VAKO 02.02.

1. a otsuse nr 10-12/
2. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Ida-Viru Maavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole halduskohus kohtuotsuse põhjendustes öelnud sõnagi selle kohta, mille vastu on VAKO otsuse andmisel eksinud ning miks halduskohus ei arvestanud VAKO otsuse põhjendusi. Halduskohtu otsuses jääb arusaamatuks, kas kohus on vaidlustatud VAKO otsuse tühistamisel ja maavanema korralduste õigusvastaseks tunnistamisel võtnud aluseks OÜ Tarbus kahe aastase liiniveokogemuse olemasolu tõendamisel võlaõigusseaduse § 180 või

§ 41lg 6. OÜ Tarbus peab AS Go

Bus kogemust enda kogemuseks põhjusel, et on võlaõigusliku tehingu alusel omandanud AS-lt GoBus ettevõtte osa. OÜ Tarbus ei ole pakkumuse esitamisel oma kvalifikatsiooni tõendamisel tuginenud

§ 41

lõikele 6, seega ei pidanud ka hankija oma otsuses selgitama, millises osas ja ulatuses hankija on arvestanud taotleja kvalifitseerimisel teiste isikute näitajate alusel nende vahendite ning tehnilise ja kutsealase pädevusega. Kaebaja nõustub VAKO otsuse punktis 10 märgitud põhjendustega ja ei hakka neid üle kordama. Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad kohtu põhjendused, et miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Seega on kohus kaebaja väited hindamata jätnud. Lisaks ei tule kohtuotsuse põhjendustest, millistele konkreetsetele seadusesätetele tuginedes on kohus teatud järeldusteni jõudnud. Kohtuotsus sisaldab asjakohatuid põhjendusi, mis ei oma seost vaidlusega, muutes kohtuotsuse sellega raskesti mõistetavaks ning tuues kaasa ebaõige lahendi. OÜ Tarbus ei ole esitanud VAKO-le vaidlustust kolmanda isiku kvalifitseerimise peale. Seega puudub kohtul õigus antud vaidluse raames hinnata maavanema 03.01.

1. a korraldust kolmandate isikute kvalifitseerimise osas.
2. OÜ Tarbus palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Pakkujate tõenäolise võimekuse tuvastamisel võib hankija kehtestada erinevaid nõudeid nii pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile. Tehnilise ja kutsealase pädevuse juures hinnatakse konkreetseid ressursse, mis peavad hankemenetluse ajal olema pakkuja käsutuses ja lisaks peab arvestama pakkuja varasemat kogemust. Pakkuja varasem kogemus ei anna mingit kinnitust selle kohta, et pakkujal on pakkumuse esitamise hetkel olemas vajalikud ressursid ja teadmised, et konkreetset hankelepingut täita, vaid annavad üksnes alust eeldada, et kui pakkuja on varasemalt suutnud sarnaseid lepinguid täita, siis võib eeldada, et ta suudab seda teha ka tulevikus.

§ 41

lg 1 p 2 eesmärgiks on anda hankijale kinnitust selle kohta, et kuna varasemalt on pakkuja sarnase objektiga lepinguid edukalt täitnud, siis võib eeldada, et pakkujal on vastav pädevus säilinud ning ta suudab seda teha ka antud hankelepingu puhul.

§ 41

lg 1 p 2 kohaselt omistatakse varasemate sarnaste hankelepingute täitmisega seonduv kogemus sellele isikule, kelle käsutuses vastav oskusteave hankemenetluse ajal tegelikult on.

§ 41

lg 1 p 2 mõttes ei oma tehingu vorm tähendust, kuna see ei mõjuta kuidagi tehingu lõpptulemust. Seisukoht, et ettevõtte ülemineku puhul jääb selle ettevõttega seonduv kogemus

§ 41

lg 1 p 2 mõttes alati ettevõtte võõrandajale, on otseses vastuolus kvalifitseerimist puudutava regulatsiooni eesmärgiga. Tallinna Halduskohus on teinud otsuse analoogses 20.10.

1. a haldusasjas nr 3-09-
2. Eelpoolnimetatud kohtulahendi kohaselt pole määravaks mitte vorm, vaid sisu. Seega peab hankija igal juhtumil eraldi välja selgitama, milline juriidiline isik saab kvalifitseerimisel teatud näitajatele tugineda. Samuti on eelpool nimetatud kohtulahendis toodud seisukoht Eesti kohtupraktikas üldist tunnustamist leidnud, sest seda lahendit tsiteeritakse ka Riigikohtu poolt avaldatud
3. a kohtupraktika analüüsis ettevõtte ülemineku kohta.

§ 41

lg 6 on käesolevas vaidluses asjasse puutumatu, kuna OÜ Tarbus ei ole hankemenetluses tuginenud teise isiku andmetele. OÜ Tarbus on oma kvalifikatsiooni tõendamisel tuginenud iseenda varasematele kogemustele, millest üks osa on saadud ettevõtte omandamise teel. Oluline on fakt, mille kohaselt omandas OÜ Tarbus ettevõtte isikult, kelle suhtes tehingu toimumise ajal ühtegi

§ 38lg 1 p 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alust ei esinenud.

Seega on OÜ Tarbus omandanud ettevõtte, 3 millega selle omandamise ajal ei esinenud ühtegi takistust, miks tema näitajaid ei saaks hankemenetluses kvalifikatsiooni tõendamisel kasutada. Vaidlus isikut koormava haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes saab aset leida vaid nende haldusakti põhisuste piirides, mis on haldusaktis ära toodud. Seega ei saa haldusakti vastu võtnud haldusorgan ega kolmandad isikud tagantjärgi lisada vaidlusalusele haldusaktile uusi põhistusi või õiguslikke aluseid. Samuti on ka Riigikohus korduvalt rõhutanud, et kõik haldusakti põhjendused peavad olema toodud haldusaktis ning hilisemas kohtumenetluses ei saa täiendavaid põhjendusi juurde lisada. Kuna liiniveoga tegelev ettevõte läks tervikuna GoBus AS-lt üle OÜ-le Tarbus, saab hankemenetluses oma kvalifikatsiooni tõendamisel selle ettevõtte näitajatele tugineda üksnes OÜ Tarbus, kui ettevõtte omandaja. Asjaolu, et OÜ Tarbus on alates ettevõtte osa omandamisest 01.11.2010 kuni tänaseni teostanud edukalt liinivedusid, kõrvaldab VAKO poolt tõstatatud kahtluse, et ettevõtte omandanud isik ei pruugi olla suuteline omandatud ettevõtte majandustegevust edukalt jätkama. 10. SEBE AS esitas seisukoha Ida-Viru Maavanema apellatsioonkaebuse suhtes. SEBE AS nõustub kõikide vastustaja esitatud väidetega seoses menetlusnormide rikkumisega. Kohus ei ole põhjendanud, et miks ta ei nõustu VAKO, hankija või SEBE AS seisukohtadega menetluses. Kohus on hinnanud vaidluse eset ebaõigesti. Samuti on kohtu lahendus poolik. Kohus on ebaõigesti analüüsinud üksnes ettevõtte ülemineku tingimuste esinemist, jättes täielikult analüüsimata konkreetse ülemineku faktilised asjaolud, eelkõige põhjuse, miks AS GoBus ettevõtte osa OÜ-le Tarbus üle anti. Kohus ei ole sisuliselt asja kaalunud ja on jätnud tähelepanuta asjaolu, mille kohaselt kui pakkuja saaks tugineda

§ 38

alusel karistatud isiku kogemusele, tooks see kaasa olukorra, kus iga kriminaalkorras karistust ootav isik saaks ettevõtte üleandmise teel

§-s 38 sätestatud tagajärgedest kõrvale hoida. Ka Riigikohus toetab OÜ Tarbusi ja kolmanda isiku seisukohta, mille kohaselt ettevõtte osa üleminekul ei saa anda üle kogu ettevõtet, jättes üle andvasse ettevõttesse vaid ebameeldiva keelu riigihangetel osaleda. Kvalifikatsiooni tõendamisel ei saa tugineda kriminaalmenetluses karistatud isiku kogemusele, aga seda fakti pole kohus lahendis analüüsinud. Kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks ei saa pakkuja tugineda sellise ettevõtte kogemustele, kellel on

§ 38lg 1 kohaselt riigihangetel osalemise keeld. OÜ Tarbus ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, sest AS-il Go

Bus, mis anti üle OÜ-le Tarbus, oli riigihangetel osalemise keeld pistise ja altkäemaksu andmise tõttu. AS-i GoBus kogemusele tuginemine eeldab seda, et AS GoBus lepingut ka reaalselt täidab. Kuna AS-il GoBus on riigihangetel osalemise keeld ja vastav keeld peaks laienema ka OÜ-le Tarbus üle antud ettevõtte osa suhtes, ei ole lepingu täitmine AS-i GoBus poolt võimalik. OÜ Tarbus ei tohtinud mingil juhul tugineda riigihangetel osalemiseks vajaliku kogemuse osas AS GoBus liiniveo kogemusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.03.2012. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Tarbus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 41

p 2 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuse osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste nimekirja koos maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolt kohta. Hanketeate punkti III.2.3.3 kohaselt peab pakkujal olema perioodil 01.01.2009-31.08.2011 vähemalt kaheaastane liiniveo teostamise kogemus mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis. 4 Teostatud liiniveo maht aastas peab olema pakkujal olnud liinigruppide kaupa vähemalt: I liinigrupis 1 540 000 liinikilomeetrit, II liinigrupis 576 000 liinikilomeetrit ja III liinigrupis 472 000 liinikilomeetrit. Liiniveo kogemuse arvutamisel lähtutakse kaheaastase perioodi keskmisest näitajast. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et tal on perioodil 01.01.2009-31.08.2011 vähemalt kaheaastane liiniveo teostamise kogemus mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis koos andmetega, kus konkreetselt ja millise isiku poolt väljastatud liiniloa alusel või isikuga sõlmitud lepingu alusel on pakkuja liinivedu teostanud, samuti liiniveo kogenust iseloomustava asjaoluna pakkuja veomaht pakkumuses loetletud konkreetsete liinide või lepingute lõikes.

1. Kaebaja on 10.11.2011 vastustajale kinnitanud, et AS-ga GoBus 01.11.2011 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingu kohaselt on AS GoBus Tartu osakonna (Tartu regioon), kui majanduslikult iseseisva üksuse üle andnud OÜ-le Tarbus. 14.10.2010 on OÜ-le Tarbus väljastatud ühistranspordiluba. OÜ Tarbus majandustegevuse eesmärgiks on analoogselt Tartu osakonnaga reisijate liiniveoteenuse osutamine ning seejuures tugineb kaebaja Tartu regiooni kogemustele Tartu maakonnaliinide teenindamisel ja leiab, et hankedokumentatsioonis toodud asjaolude hindamisel tuleb lähtuda AS GoBus majandusaasta aruannetest Tartu regiooni osas. Ka liiniveo mahtude hindamise aluseks on esitatud mahud, mida AS GoBus osutas Tartu maakonna bussiliinidel.
2. Antud haldusasja lahendamisel on põhiküsimuseks see, kas kaebaja omab hanketeates nõutud vajalikku eelnevat kaheaastast liiniveo kogemust. Kaebaja on iseseisva äriühinguna registreeritud 19.08.2010 ja 14.10.2010 on talle väljastatud ühistranspordiluba. Seega ei saa kaebaja omada iseseisvalt hanketeates nõutud liiniveo kogemust. Halduskohus on leidnud, et kuna kaebajale läksid üle AS-lt GoBus võõrandatava ettevõtte varad ja töötajad, siis võimaldab see kaebajal liinivedude korraldamist ja seega on kaebajal võimalik tugineda ka AS GoBus liiniveo kogemusele. Ringkonnakohus taolise halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kaebajale läksid üle AS GoBus liinivedude teostamiseks vajalikud varad ja töötajad, ei anna iseenesest alust väita, et seega on kaebajale üle läinud ka AS GoBus liiniveo kogemus. Liinivedude teostamiseks vajalik materiaalne baas ja inimressurss ei anna veel alust väita, et nende alusel uus loodav ettevõte on võimeline kindlustama ka liinivedude teostamise lepingutes ettenähtud kogustes ja korras. Arvestades seda, et eelnevalt on kogu liinivedu toimunud AS GoBus juhtkonna juhtimisel ja tema majanduslike ressursside arvelt, ei tähenda see, et AS GoBus poolt antud vahendite arvel loodud uue ettevõtte juhtkond suudab juhtida seda sama efektiivselt, et oleks tagatud varem ja tulevikus sõlmitavate lepingute täitmine. Kaebaja iseseisev töö liinivedude korraldamisel peab näitama, et ta on võimeline seda tööd efektiivselt tegema ja on võimeline täitma hankelepingutes ettenähtud kohustusi. Samuti ei näe ka

§ 41

lg 6 ette võimalust toetuda oma varsema kogemuse tõendamiseks teise isiku näitajatele. Ringkonnakohus leiab, et tuginemine AS GoBus kogemusele oleks vastuolus ka

-s toodud põhimõtetega.

§ 38lg 1 p 1 alusel ei oleks AS-l Go

Bus enam võimalik riigihangetel osaleda. Olukorras, kus riigihangetes osalemise keelu saanud äriühingul oleks võimalik luua enda asemel uus äriühing, kes jätkab tema tegevust ja saaks toetuda tema varasemale kogemusele, muudaks keelu osaleda riigihangetel sisutühjaks, kuna tegelikkuses oleks võimalik riigihangetes osalemist jätkata teise äriühingu nime all, kes tegelikult sellist kogemust ei oma. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik väita, et kaebajal on olemas vajalik varasem kaheaastane liinivedude teostamise kogemus ja puudub alus tunnistada vastustaja vaidlustatud korralduse p 2.2 õigusvastaseks. 5

1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuigi kohtuotsuse resolutsiooni alusel on halduskohus tühistanud ka VAKO 02.02.
2. a otsuse nr 10/12/127796, puuduvad selles osas täielikult kohtu põhjendused. Halduskohus on küll käsitlenud VAKO otsuse seisukohti, kuid tühistamise põhjendused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on menetlusnormide rikkumisega. Samas leiab ringkonnakohus, et puudub alus selles osas otsuse tühistamiseks ja asja selles osas uueks arutamiseks saatmiseks. Sisuliselt on nii VAKO otsuse kui ka vastustaja 03.01.
3. korralduse nr 1-1/1 p 2.2 põhjendused analoogsed. Seega, kui ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud korralduse punkti õigusvastaseks tunnistamiseks puuduvad alused, siis puuduvad alused ka VAKO otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et isegi kui halduskohus tühistaks VAKO otsuse, siis puuduvad sellel igasugused õiguslikud tagajärjed, kuna praegusel momendil on sõlmitud hankelepingud ja tühistamine ei omaks mingit mõju kaebaja õigustele.
4. Halduskohus on vaidlustatud 12.01.2012 korralduse p 1 õigusvastaseks tunnistamisel leidnud, et kolmandate isikute kvalifitseerimise osas tuleb vaidlustatud korraldus tunnistada õigusvastaseks seetõttu, et kvalifitseerimise osas tehtud otsus ei ole põhjenduste puudumise tõttu kontrollitav. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega ka selle täienduses viidanud sellele, et kolmandate isikute osas tehtud kvalifitseerimise otsus tuleks tunnistada õigusvastaseks selles põhjenduste puudumise tõttu. Kaebaja on kaebuses leidnud, et kuna teda on jäetud õigusvastaselt kvalifitseerimata ning tema pakkumuse vastavus kontrollimata, siis on hankemenetluses tehtud otsused pakkumuste edukaks tunnistamise otsus õigusvastased. Kuna ringkonnakohus leidis, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine ei ole õigusvastane, siis puudub alus tunnistada pakkujate edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks sellel põhjusel. Kaebaja pakkumise kvalifitseerimata jätmisel puudus vastustajal õigus hinnata tema pakkumust koos teiste pakkumustega. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks halduskohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt kuulub vaidlustatud korraldus tühistamisele seetõttu, et kolmandate isikute kvalifitseerimise otsus ei ole kontrollitav. Vaidlustatud 12.01.
5. a otsusega nr 1-1-/10 tunnistati kolmandate isikute pakkumused edukaks erinevate liinigruppide lõikes. Kolmandate isikute kvalifitseerimise otsus tehti 03.01.
6. a korraldusega nr 1-1/1 punktiga 1, mida keegi ei ole vaidlustanud. Samas leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendused, miks mingi kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks, nähtuvad pakkumuste hindamise lehtedelt, mis on vaidlustatud korralduse lahutamatuks osaks. Seega puudub alus vaidlustatud korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad asjas olevad menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik SEBE AS on halduskohtumenetluses tasunud õigusabi eest 955,92 eurot. Apellatsioonimenetluses on ta taotlenud menetluskulude väljamõistmist 1316,52 euro suuruses summas. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud ringkonnakohtus tunduvalt suuremate kulutuste väljamõistmine kui halduskohus, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu. Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluses tuleb lugeda mõistlikuks kantud menetluskulude väljamõistmist 1/3 ulatuses, so 434,84 eurot. Seega kuuluvad SEBE AS kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku kahes kohtuastmes summas 1390,76 eurot. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks SEBE AS taotlus välja mõista tema poolt kantud menetluskulud Ida-Viru Maavalitsuselt. Arvestades seda, et SEBE AS oli kolmas isik vastustaja 6 Ida-Viru Maavalitsuse poolel, siis maavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamise korral kuuluvad menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel väljamõistmisele OÜ-lt Tarbus. Ida-Viru Maavalitsus on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 1278,23 eurot, mis kuulub OÜ-lt Tarbus väljamõistmisele. Madis Ernits Maili Lokk 7 Agu Timmi