← Eesti

2-12-34587/36

Obsah (6)§ 146§ 147§ 135§ 136§ 142§ 143

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Vaheotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-12-34587 26. märtsil 2013, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Men

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimeses lauses on öeldud, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Vastavalt

§ 147

lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

§ 135

sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks talitaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 136lg 2 kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. 4

(9)Tsiviilasi nr 2-12-34587 Hageja pöördus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda kiirmenetluse avaldusega, st esitas kostja vastu nõude 31.08.2012.a. Hageja nõuded tuginevad muu hulgas ka kahele arvele, mille maksetähtaeg oli 18.07.2009.a (arve nr 0815643164) ja 18.08.2009.a (arve nr 0815778916). Arve maksetähtaja saabumisel muutusid need arved sissenõutavaks. Arvetel olevate andmete kohaselt oli kostjal juba nende arvete esitamise momendil võlgnevus varem esitatud (see tähendab, et ka varasema tasumistähtajaga) arvete järgi. Kooskõlas

s sätestatuga möödus ülalnimetatud arvete aegumistähtaeg 19.07.2012.a (arve nr 0815643164) ja 19.08.2012.a (arve nr 0815778916).

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtudes ülaltoodust, palub kostja kohaldada hageja nõude suhtes nõudeõiguse aegumist ning, arvestades, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks, mille nõudeõiguse tähtaeg on möödunud, palub kostja jätta kohtul rahuldamata hageja haginõue aegunud talitajaga nõude osas. Hageja ei ole põhjendanud nõudeõigust 629,67 € põhivõla ja 629,62 € suuruse viivise nõudes Hageja palub kostjalt välja mõista 629,67 euro suurune põhivõlg. Nagu selgub hagiavalduse lisadest, tekkis kostja võlgnevus 2009.a. Ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a on kostja kandnud hageja arveldusarvele üle kokku 500,92 eurot. Hageja ei ütle oma hagiavalduses, kas ta arvestab neid makseid, ja kui arvestab, siis millises mahus. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millest põhivõla nõue koosneb. Kostja on arvamusel, et hageja nõue kostjalt põhivõlga 629,67 euro suuruses summas välja nõuda on põhjendamata ja seda ei ole kinnitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja ei ole nõus hageja nõudega põhivõla osas, samuti peab ta põhjendamatuks hageja viivise nõuet. Hageja ei ole kohtule esitanud viivisesumma täpset arvestust: milliselt summalt arvestatakse viivist ning kui pikalt viivitatud aja eest on see arvestatud. Kõigest ülaltoodust lähtudes arvab kostja, et hageja nõue kostjalt 629,67 euro suuruse põhivõla ja 629,67 euro suuruse viivise välja mõistmiseks on põhjendamatu ja palub kohtul jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et menetluskulude jaotamisel antud tsiviilasjas tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ning palub kohtul menetluskulud hagejalt välja mõista. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta hageja ei ole kostja väidetega nõus. Kostja palub kohaldada nõude aegumist. Hageja ei saa sellega nõustuda, kuna TsÜS § 154 näeb ette, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul, AS Elisa Eesti esitas arveid aastal 2009, mis tähendab, et 5

(9)Tsiviilasi nr 2-12-34587 nõude aegumise tähtaeg algas 01.01.
  1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.08.2012, mis jäi aegumistähtaja sisse. Nõue oleks aegunud seisuga 31.12.2012 kell 00.01 ehk 01.01.2013.a. Kostja on arvamusel, et hageja nõue ei oma õiguslikku alust, kuna nõude loovutamise dokumenti ei ole esitatud. Hageja ei ole vastuväitega nõus, kuna hagiavalduse esitamisel, lisas ka ärakirja nõude loovutamise teatisest. Kuna kostja ise ka annab teada, et alates 08.01.2011 kuni 19.02.2013 tegi ülekandeid, see tähendab, et kostja tunnistab oma võlgnevusi hageja ees. Kuid kostja jätab märkimata, et ülekanded olid regulaarsed 08.01.2011-12.12.2011 (igakordne kanne summas 32 eurot), kuni 13.06.2012 ei teinud kostja ülekandeid. Järgmine ülekanne oli peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning enne hagiavalduse esitamist so. 14.06.2012 (summas 42,42 eurot), seejärel 01.10.2012 (summas 32 eurot), 30.11.2012 (summas 32 eurot) ning viimane ülekanne oli 19.02.2013 (summas 32 eurot). Kõik kokku summas 522,42 eurot. Kostja ise märkis, et kandis 500,92 eurot, mis on vähem hageja poolt saadud summast 21,50 eurot võrra. Hageja saatis kostjale 08.12.2010 hagihoiatuse, milles oli märgitud võlgnevuse suurus, maksmise kuupäev, hageja arveldusarve ning viitenumber
  2. Ülekannete tegemisel kostja ei märkinud viitenumbrit vaid märkis ülekande selgituses hagihoiatuse kirja numbrit
  3. Seoses sellega tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik kindlaks teha, millise nõude katteks olid kanded tehtud. Tulenevalt sellest hageja arvestab kostja poolt makstud summad viivise katteks ning parandab viivise nõude summat. Uus viivise nõude summa on 107,20 eurot. Hageja peab vajalikuks siinkohal viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.01.2009 kohtuotsusele 3-2-1-132-09, milles kohus oli seisukohal, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi
  4. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega võib võlgnik muuta täitmise järjekorda üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hageja ei esitanud viivise arvestuse. Hagiavalduses on selgelt kirjutatud viivise arvestus, mis perioodi eest see on arvutatud ning hageja esitas ka vähendatud viivise summa. Arvestades eespool olevaid asjaolusid, hageja teeb ettepaneku kompromissi sõlmimiseks järgmistel tingimustel: kostja tasub hageja põhivõlgnevuse 629,67 eurot, ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75,00 eurot ning ¼ hageja õigusabi kuludest summas 124,62 eurot, kõik kokku 953,91 eurot. Hageja juhib tähelepanu, et viivist summas 107,20 eurot ei nõua. Kompromissi mittesõlmimise korral palub hageja hagiavaldus rahuldada põhivõlgnevuse osas täies ulatuses, mõista kostjalt välja viivised summas 107,20 eurot ning menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSE KOHTA Kostja seisukoha kohaselt hageja arvamuse kohta aegumise kohaldamisest hageja arvates ei ole tema nõudel nõudetähtaeg aegunud, kuna aegumistähtaega arvestades tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse Üldosa seaduse § 154 sätestatust. Kostja ei ole hageja sellise seisukohaga nõus. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-12-34587 Kostja on seisukohal, et aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse Üldosa seaduse § 147 lg 1 sätestatust. Ja kuna nõue on esitatud peale aegumistähtaja möödumist, tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja väidab oma arvamuses kostja arvamuse peale, et kostja ei näidanud hagejale ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a rahalisi ülekandeid tehes viitenumbrit ja seetõttu ei saanud hageja õigesti kindlaks määrata ja paigutada kostjalt laekuvaid rahasummasid. Hageja eksitab selle väitega kohut, sest koos kostja vastusega hagiavaldusele esitatud kviitungitel ja panga maksekorraldustel on selgelt nähtav, et kostja on kasutanud õiget viitenumbrit 705014692. Kostja on nõutaval viisil vormistanud maksekorraldused, millega ta kandis üle rahasummad oma võla kustutamiseks hagejale ning hagejal ei ole põhjust kostja täidetud kohustust mitte vastu võtta. Võlaõigusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja ei tagastanud kostjalt saadud rahasummasid kostjale, vaid võttis vastu võlakohustuse tasumise täitmise kostja poolt. Samal põhjusel ei ole kostja nõus hageja seisukohaga selles, et ajavahemikus 08.01.2011 kuni 19.02.2013 üle kantud 522,42 eurot tuleb lugeda viivise kustutamiseks. Hagiavaldusest tuleneb, et viivise arvestamisel on aluseks võetud ajavahemik 18.10.2009.a (viivise arvestuse algus) kuni 05.02.2013.a (viivise lõpp). Eeltoodud ajavahemikus laekus kostjalt võla kustutamiseks 522,42 eurot (hageja tunnistab seda oma seisukohas kostja vastusele). Hageja on põhjendamatult jätnud nimetatud summa arvestamata ning tegi ka viivisearvestuse seda summat arvestamata. Seega on viivise summa hagiavalduses arvestatud ebaõigesti seetõttu, et hageja ei arvestanud rahasummadega, mis laekusid võlgnevuse kustutamiseks ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a. Hageja teeb kostjale ettepaneku lahendada see vaidlus kompromisskokkuleppega. Sellistel tingimustel, mis hageja pakub, kostja käesolevas tsiviilasjas kompromisskokkulepet sõlmida ei saa. Samas peab kostja võimalikuks sõlmida kompromisskokkulepe järgmistel tingimustel: kostja tasub hagejale 107,25 euro suuruse põhivõla (629,67 - 522,42), hageja poolt tasutud riigilõivust 1/2, mis on 75.- € ning hageja poolt juriidilise abi eet tasutud (hageja esitatud suuruses) summast 1/4 osa, mis on 41,54 € (166,17 * 1/4). Kokku maksab kostja hagejale 223,79 eurot. Kostja maksab nimetatud summa hagejale igakuiste 40.- euro suuruste maksetena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-12-34587

(edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagi vastuses palus kostja kohaldada nõude aegumist. Hageja esitas oma seisukoha taotluse kohta, kus leiab, et nõue ei ole aegunud. Mõlemad pooled on nõus tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 452 lg 3 teisest lausest tulenevalt, mille kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja, teatas kohus menetlusosalistele, et kohtulahend taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) kantselei kaudu aadressil

  1. Mai 2, kab 133, 20308 Narva,
  2. märtsil 2013.a kell 16.
  3. Seega kohus analüüsib ja tuvastab, kas väidetav nõue on aegunud või mitte. Vastavalt TsMS § 436 lg 4 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr 0815643164 summas 4 404,51 krooni tasumistähtaeg oli 18.07.2009, seega nõue muutus sissenõutavaks alates 19.07.
  4. Samuti poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr 0815778916 summas 4 309,19 krooni tasumistähtaeg oli 18.08.2009, seega nõue muutus sissenõutavaks alates 19.08.
  5. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja esitas oma nõuded kostja vastu Pärnu Maakohtusse 31.08.
  6. Kostja arvab, et arve nr 0815643164 aegumistähtaeg möödus 19.07.2012 ning arve nr 0815778916 aegumistähtaeg möödus 19.08.
  7. Hageja seisukoha kohaselt esitas ta arveid 2009.aastal, seega TsÜS §-st 154 lähtudes nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2010, seega nõue oleks aegunud seisuga 31.12.2012 kell 00.01 ehk 01.01.
  8. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja aga 31.08.
  9. Vastavalt TsÜS § 154 korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Vaidlusalused arved nr 0815643164 ja nr 0815778916 olid esitatud ja muutusid sissenõutavateks aastal 2009, seega nõude aegumise tähtaeg algas 01.01.2010 kell 00.
  10. Nõue oleks aegunud 01.01.2013 kell 00.
  11. Hageja esitas aga Pärnu Maakohtusse 31.08.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse Üldosa seaduse § 147 lg-s 1 sätestatust, on ekslik. TsÜS § 147 lg 1 esimesest lausest tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 sätestab teisiti ja antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 154 sätestatud nõude aegumistähtaeg. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-12-34587 Kõigest ülaltoodust lähtudes jätab kohus vaheotsusega aegumise kohaldamata ja menetlus tsiviilasjas nr 2-12-34587 jätkab peale vaheotsuse jõustumist. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.