Pooled paluvad
määrus, millega hagi tagamiseks kanti liiklusregistrisse M. K. kuuluvale sõidukile Mitsubishi Space Wagon (registrinumber 024 THL) vara käsutamise keelumärge Natalja Karu kasuks ning vabastada nimetatud vara aresti alt kompromissi kinnitava ja kohtuasja menetlust lõpetava määruse jõustumisel.
lg 1 sätetega käesolev kompromiss ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-43130 kooskõlas
14. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasja nr 2-11-43130 kompromissis sätestatud tingimustel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (
lg 1- 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord Määruse peale menetluse lõpetamisel seoses kinnitatud kompromissiga võivad N. K. ja M. K. esitada määruskaebuse 3 (kolme) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruse peale menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võivad N. K. ja A. K. esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. ASJAOLUD 1. Hageja esitas kohtusse TMS § 178, 189 lg 1 alusel hagi A. K. ja M. K. vastu pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja ja kostja M. K. esitasid 28.12.2012
§-de 428 lg 1 p 4; 430 lg 1 alusel kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kohtuistungit pidamata. Kompromisslepingu kohaselt kohustub kostja M. K. tasuma kostja A. K. saadud kingi arvelt 6 500 eurot kohtu deposiitarvele. Hageja on kompromissilepingu p 4 avaldanud, et kostja M. K. poolt rahasumma 6 500 euro tasumisel kohtu deposiitarvele loobub hageja hagiavalduses esitatud nõudest A. K. vastu ning palub 3
). KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 2.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromisslepingu kohaselt on kompromissi sõlmise eelduseks kostja M. K. poolt kohtu deposiitarvele 6 500 euro kandmine. Riigikassa väljavõtte kohaselt (tl 198) on M. K. tasunud 31.12.2012 Tartu Maakohtu tagatiste kontole (viitenumbriga 3100057455) 6 500 eurot (selgitusega kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-43130). Seega leiab kohus, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada, kuna see ei ole ka vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku oluliselt avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
lg 1 p 4 alusel seoses kompromissi kohtu poolt kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-43130 N. K. hagi M. K. vastu pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes lõpetada. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale vastavalt poolte kokkuleppele lühendada 3 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 3.
lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus on teatanud kostja A. K. tema suhtes hagist loobumise avalduse esitamisest ja tema suhtes menetluse lõpetamisest ning on andnud, arvestades
Karule tähtaja seisukoha esitamiseks hagist loobumise avaldusele (tl 194). Kostja A. Karu on kirja kätte saanud 13.jaanuaril 2013.a. (tl 197), kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule esitanud kirjalikku vastust hagist loobumise avaldusele ega ei ole esitanud mingeid vastuväiteid. 4
§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus
K. hagi A. K. vastu pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes lõpetada. 4. Hageja on esitanud
lg 2 p 1,2 alusel taotluse poole hagi esitamisel makstud riigilõivudest (hagihinnalt ja hagi tagamise taotluselt) tagastamiseks hagejale. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011, viitenumber 2900072699, hagiavalduse esitamisel 10.11.2011 riigilõivu 45 eurot (tl 116) ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 28, 76 eurot (tl 53). Seega on hageja tasunud kokku riigilõivu 73,76 eurot.
lg 2 p 1,2, lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus kinnitas poolte vahel kompromissi, võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivudest, so 36,88 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS 5. Tulenevalt
lg 1,4 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks kusjuures,
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
sätestatud korras.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, mistõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda vastavalt nende poolt sõlmitud kompromisslepingule. Kohus on andnud arvestades
lg 3 sätestatud kostjale I tähtaja hagejalt menetluskulude väljamõistmise avalduse esitamiseks. Kostja A. Karu ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud menetluskulude väljamõistmise avaldust. Samuti ei ole hageja taotlenud menetluskulude väljamõistmist A. K. . Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.