Obsah (6)

§ 171§ 31§ 29§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2013.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-7400 Tsiviilasi IT pankrotiavaldu

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata IT ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 616 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 203,28 eurot, kokku 819,28 eurot ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 105,38 eurot.
3. Välja mõista võlgnikult IT Peeter Sepperi kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 819,28 eurot ja kulutuste hüvitis 105,38 eurot, kõik kokku 924,66 eurot.
4. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud IT esitas 14.02.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik töö kaotamist ja sissetulekute vähenemist. IT on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 08.03.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas IT ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 28.03.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritav vara puudub. Kohustusi on võlgnikul 82 120 euro ulatuses. Nordea Bank Plc Eesti filiaali 61 790 euro suuruse nõude osas on IT solidaarvõlgnik abikaasa AF. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur suutmatus tasuda võetud kohustusi krediidiasutuste ees. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna IT on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb IT pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde, kuid täpsustas, et võlgniku kohustuste maht on aruandes märgitust 11 000 euro võrra suurem, kuna Maksu- ja Tolliameti teade saabus pärast aruande esitamist. Maksuvõla põhjust ei oska ajutine haldur selgitada. Ajutine haldur palus IT pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 616 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 203,28 eurot, kokku 819,28 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 105,38 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja IT pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku ca 93 000 euro ulatuses ning pankrotimenetluses realiseeritav vara puudub.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara 2 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus IT pankroti välja.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,7 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 616 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 203,28 eurot, kokku 819,28 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 105,38 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 819,28 eurot ja kulutuste hüvitis 105,38 eurot, kõik kokku 924,66 eurot, välja mõista võlgnikult IT. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3