KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 23. märts 2012, Tartu 3-10-1614 Haldusasi OÜ Landare kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 17. mai 2010. a maksuotsuse nr 12.23/9828-11 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsus OÜ Landare apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Landare, esindaja v. adv Vahur Kivistik Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, st kuni 23. aprillini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus (IMTK) kontrollis OÜ Landare käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 1. jaanuar 2008 kuni 31. märts 2009. IMTK 30. aprilli 2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/9828-11 kohustati OÜ-d Landare tasuma käibemaksu 66 748 krooni. Maksuotsuse kohaselt kajastas OÜ Landare oma 2009. a jaanuari käibedeklaratsioonil alusetult nullmääraga maksustatud ühendusesisest käivet tehingus Läti firmaga SIA Dono. OÜ Landare ei täitnud käibemaksu nullmäära rakendamise tingimust, milleks on kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendava dokumendi olemasolu ning jättis tehingu teise poole isikusamasuse nõuetekohaselt tuvastamata, millega rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tulenevat hoolsuskohustust. 2. OÜ Landare esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maksuotsuses käibemaks määratud ebaõigesti, sest kaebaja tehing firmaga SIA Dono on toimunud ja tehinguobjektiks olnud telefonid Eestist välja viidud. Seetõttu oli kaebajal õigus kajastada ühendusesisest käivet. 3. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Landare tõendanud vaidlusaluste mobiiltelefonide müüki teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele ja telefonide Eestist väljatoimetamist. Seega pole ta tõendanud ka õigust kajastada käibedeklaratsioonis ühendusesisest käivet. Kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 p 2 kohast käibemaksu nullmäära saab kohaldada vaid teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või piiratud maksukohustuslaseks oleva ostja puhul, on tehingu teise poole tuvastamine ühendusesisese käibe puhul olulise tähendusega. Antud juhul ei tõenda miski, et tegemist oli ühendusesisese käibega ja telefonid ikka tõepoolest müüdi just Läti firmale SIA Dono. Maksutoimikust ei nähtu, et OÜ Landare oleks täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tulenevad kohustused oma tehingupartneri kontrollimisel. Asjaolu, et mobiilteenust pakkuvatelt sideettevõtjatelt saadud vastused ei kinnita ühegi vaidlusaluse telefoni kasutamist Eestis, pole piisav tõendamaks, et need võõrandati just Läti firmale SIA Dono ja on sellesse liikmesriiki ka toimetatud. 4. OÜ Landare esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega OÜ Landare kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on käibemaksuseadust ebaõigesti tõlgendanud. OÜ Landarel oli õigus rakendada tehingus Läti firmaga SIA Dono nullkäibemaksumäära. Tehingu toimumist tõendavad dokumendid on olemas ning maksuhaldur ega halduskohus ei ole tuvastanud, et vaidlusalused arved ei ole esitatud firmale SIA Dono või et tehinguid teinud isikutel ei olnud õigust antud firmat esindada. Asjaolu, et firmalt SIA Dono ei ole selgitusi saadud, ei anna alust väiteks, et tegemist ei olnud ostjaga.
- b)Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja käibemaksuseadust ning arvestanud asjassepuutumatuid asjaolusid. Seadusega ei ole sätestatud, kuidas või milliste tõenditega peab müüja tõendama väikesemõõtmelise kauba Eestist väljaviimist. Samuti puudub selles valdkonnas ka kohtupraktika. OÜ Landare on selgitanud, et nii ostja vahendaja R.V. kui ka kauba vastuvõtja D.N. on kinnitanud telefonide Eestist väljaviimist. Arvestades telefonide väiksust, ei kaasnenud telefonide väljaviimisega lisakulutusi ning ei olnud vajalik kasutada eritransporti. Seega ei olnud võimalik telefonide väljavedu saatelehtedega tõendada. Seda, et vaidlusaluseid telefone ei ole Eestis kasutatud, tõendavad mobiilteenust pakkuvate sideettevõtjate vastused. Seega on ilmselge, et vaidlusalune kaup ei asu Eestis ja vaidlustatud tehingu puhul ei ole Eestis käivet tekkinud.
- c)Maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid ja uurimisprintsiipi, jättes maksumenetluses tehinguosalistelt seletused võtmata ning telefonide asukohad IMEI koodide abil tuvastamata. Kuna uurimiskohustust on rikutud ja olulised asjaolud jäetud välja selgitamata, ei ole maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud.
- d)OÜ Landare on toiminud heauskselt. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur OÜ Landare pahausklikku käitumist seoses maksusuhtega tõendanud. Kauba soetaja tegevus või tegevusetus ei saa mõjutada OÜ Landare maksukohustust. OÜ Landare ei vastuta tehingu teise poole ühendusesisese soetamise deklareerimata jätmise ning temalt seletuse võtmata jätmise eest. 5. IMTK vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. IMTK leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:
- a)Alusetu on väide, et vaidlustatud maksuotsus on motiveerimata. Maksuotsuses on välja toodud kaks alust käibemaksu määramiseks.
- b)Maksuhaldur ei ole uurimiskohustust rikkunud. OÜ Landare poolset rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tuleneva hoolsuskohustuse täitmatajätmist ei saa kõrvaldada maksumenetluses täiendavate seletuste võtmisega. 2
- c)Hoolsusmeetmete täitmata jätmine välistab OÜ Landare heausksuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja poolt kolme telefoni müümine firmale SIA Dono oli ühendusesisene käive või mitte. KMS § 7 lg 1 p 1 järgi on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tõendatakse kauba ühendusesisest käivet kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Küsimusest, kas tegemist oli ühendusesisese käibega või oli käibe asukoht Eestis, sõltub kaebaja käibemaksu tasumise kohustus. Esimesel juhul tal seda kohustust ei ole, teisel juhul tuleks tal maksta käibemaksu. 8. Praegusel juhul on maksuhaldur tehingute ühendusesiseseks käibeks mittelugemisel tuginenud eelkõige sellele, et dokumentaalselt pole tõendatud kauba toimetamine teise liikmesriiki ja täitmata on seega KMS § 7 lg-s 4 sätestatud nõue. 9. Maksuhalduri seisukohaga tuleb nõustuda. Maksumenetluses on kaebaja juhatuse liige ise kinnitanud, et telefonid võeti SIA Dono esindaja D.N. poolt vastu Tallinnas ning on esitanud ka arve, mis on allkirjastatud vastuvõtja D.N. poolt (tl 11). Seega toimus kauba üleandmine Eestis. SIA Dono kohta Läti maksuametil andmeid saada ei õnnestunud. Pelgalt arvet, mis on allkirjastatud end Läti äriühingu esindajaks nimetava isiku poolt, ei saa pidada dokumendiks, mis tõendab kauba teise liikmesriiki toimetamist. Veelgi vähem saab selliseks dokumendiks lugeda pakkumust äriühingule SIA Dono telefonide ostmiseks. Muudele asjakohastele tõenduslikku väärtust omavatele dokumentidele ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses viidanud. Apellandi selgitused, et nii ostja vahendajaks olnud isik R.V. kui kauba vastuvõtja D.N. on kinnitanud telefonide Eestist väljaviimist, ei ole dokumentaalseks tõendiks. 10. KMS § 7 lg-s 4 nõutavaid tõenduslikke dokumente ei saa asendada mobiilteenust pakkuvate sideettevõtjate vastustega, mille järgi ei ole vaidlusaluseid telefone Eestis kasutatud. See ei tõenda kuidagi, et telefonid on liikunud arvel näidatud isikule ja vastavasse liikmesriiki. Lisaks ei tähenda kauba Eestis mittekasutamine kaugeltki seda, et see kaup on liikunud Eestist välja. Näiteks edasimüügi eesmärgil omandatud telefoni puhul võib eeldadagi seda, et seda ei kasutata. Telefonide Eestis mittekasutamise põhjuseid võib olla teisigi – näiteks võidi telefonid Eestist kolmandate isikute vahendusel kiiresti edasi müüa teadmata välisriiki. Samuti võib telefon olla kas katki läinud, seda ei soovita helistamiseks kasutada vms. Märkida tuleb sedagi, et näiteks mobiilioperaator Tele2 Eesti AS antud vastustest ei saa teha järeldust, et alates 23. jaanuarist 2009 ei ole vaidlusaluseid mobiiltelefone üldse Tele2 Eesti AS võrgus kasutatud – esimesel juhul kinnitatakse vaid seda, et kahte telefoni pole kasutatud viimase aasta jooksul ning teisel juhul keeldutakse kolmanda telefoni kasutamise kohta info andmisest (tl 42 ja 67). Seega ei saa üksnes kaebaja osundatud mobiilioperaatorite kirju pidada kuidagi usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et telefonid on 23. jaanuari 2009. a müügitehingu alusel Eestist välja viidud. 3 11. Väide, et kauba väikeste mõõtmete tõttu polnud saatelehtede vormistamine vajalik ja võimalik, pole asjakohane. Ringkonnakohus osundab, et KMS § 7 lg 4 on selge ja üheselt mõistetav norm, millest oleks kaebaja pidanud aru saama, et ühendusesisese käibe ja nullprotsendilise käibemaksumäära õiguspäraseks deklareerimiseks tuleb võõrandajal hoolitseda ka selle eest, et olemas oleksid dokumendid, mis kinnitavad kauba liikumist Eestist välja teise liikmesriiki. Kaebajal oli võimalik valida, kas selliseks dokumendiks oleksid olnud saatelehed või muud sobivad dokumendid. 12. Etteheide, et maksumenetluses ei ole võetud seletusi ostja-müüja vahendajalt R.V. ega kauba vastuvõtjalt D.N. elt, ei vii samuti maksuotsuse tühistamiseni. Nagu märgitud, tuleb KMS § 7 lg 4 järgi kauba ühendusesisest käivet tõendada teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Neid tõendeid ei saa asendada isikute ütlustega, veelgi enam selliste isikute ütlustega, kes võiksid eelduslikult olla huvitatud maksukohustuslase kasuks ütluste andmisest. Arvestada tuleb sedagi, et ostja SIA Dono-ga püüdis ühendust saada Läti maksuhaldur, kuid see ei õnnestunud. Pole mingit alust arvata, et see oleks õnnestunud Eesti maksuhalduril. Enamgi veel – ka kaebajal oli võimalik luua kontakt oma endise äripartneri SIA Dono-ga või D.N. ega. Et kaebaja seda ei teinud, kinnitab pigem seda, et selle kontakti loomine pole kas võimalik või siis seaks sellest kanalist saadav informatsioon kaebaja versiooni sündmustest omakorda kahtluse alla. 13. Nõustuda ei saa väitega, et maksuotsus ei ole motiveeritud ja tõendamiskoormis pole seega kaebajale üle läinud. Maksuotsus on tähtsust omavates aspektides piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe apellatsioonkaebusest ühtegi alust, mis seaks maksuotsuse põhjendused või seal kirjeldatud asjaolud kahtluse alla. Apellandi etteheited maksuotsuse motiveerimatusele on sõnastatud abstraktsena (apellatsioonkaebuse p 4.4) ning ühtegi konkreetset etteheidet maksuotsuse puudusele sealt tegelikult ei nähtu. Samamoodi abstraktsena ja ilma ühegi konkreetse etteheiteta on sõnastatud etteheide halduskohtule uurimisprintsiibi rikkumise kohta (apellatsioonkaebuse p 5). Ringkonnakohus jätab selle etteheite seetõttu tähelepanuta. 14. Ostja-müüja õigussuhtes välistab ühe poole heausksuse ka see, kui ta pole olnud piisavalt hoolas, järgimaks õigusaktides sätestatud nõudeid. Praeguses asjas ei hoolitsenud kaebaja KMS § 7 lg-s 4 sätestatud tõenduslikku väärtust omavate dokumentide olemasolu eest ja tekitas seega olukorra, kus kauba liikumine teise liikmesriiki ei ole tõendatud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et kaebaja poolt viidatud mobiilioperaatorite kirjad seda asjaolu eelnevalt kirjeldatud põhjustel ei kinnita. Põhjendatult on maksuhaldur viidanud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadusest tulenevale isikusamasuse tuvastamise kohustusele, mida Landare OÜ telefone müües ja üle andes ei täitnud. Sellele asjaolule ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud. 15. Ringkonnakohus nõustub ka maksuhalduri järeldusega, et praegustel asjaoludel tuli käibe tekkimise kohaks lugeda Eesti. Apellatsioonkaebuses püütakse väita, et kuna mobiilioperaatorite kinnitusel telefone Eestis ei kasutatud, siis ei saa käibe tekkimise kohaks Eestit lugeda. Ringkonnakohus on eelnevalt kirjeldanud, miks ei saa mobiilioperaatorite kinnitusest järeldada, et telefonid on Eestist kaebaja näidatud asjaoludel välja liikunud, ega pea vajalikuks neid korrata. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. OÜ Landare menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 213,3 eurot ja õigusabikulu 477,58 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. 4 Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene