KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 31. jaanuar 2012, Tartu Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 osaliseks tühistamiseks ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebajalt ära võetud 21 pliiatsi ja peegli tagastamiseks Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2011. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 11. jaanuar 2012 Kaebaja Romeo Kalda, esindaja v. adv Janek Valdma Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 3-10-2528 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2011. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus osaliselt rahuldada. 3. Tühistada Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.7 osas, milles see keelab CD-d ja mälupulga; p 1.9 osas, milles see keelab enne käskkirja jõustumist olemas olnud kontoritehnika; käskkirja p 1.11 osas, milles see keelab üle 10 cm-se läbimõõduga taskupeegli, mis oli isikutel enne käskkirja jõustumist olemas; käskkirja p 1.26, 1.28 ja 1.29 osas, milles keelatakse neis punktides nimetatud sellised asjad ja ained, mis on soetatud ja isikute kasutuses olnud enne vaidlustatud käskkirja jõustumist ning käskkirja p 1.33 osas, milles keelatakse enne käskkirja jõustumist isikute kasutuses olnud markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelpliiatsid. 4. Kohustada Viru Vanglat tagastama kaebajale temalt äravõetud 21 pliiatsit. 5. Tagastada kaebus peegli tagastamiseks kohustamise nõude osas. 6. Jätta ülejäänud osas kaebus rahuldamata. 7. Mõista Viru Vanglalt välja apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõiv 15,97 eurot ja kohustada kandma see riigilõivu maksja, st J.K. arveldusarvele. 8. Mõista Viru Vanglalt riigituludesse välja 12 eurot. 9. Määrata Janek Valdma poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 351,16 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. märtsini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 1.1-1/51 kehtestati uus Viru Vangla kinnipeetavate isikute keelatud esemete ja ainete loetelu. R. Kalda esitas käskkirja osaliseks kehtetuks tunnistamiseks vaide Justiitsministeeriumile, kuid Justiitsministeerium vaiet ettenähtud aja jooksul ei lahendanud. 2. R. Kalda esitas 29. septembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori eelnimetatud käskkirja osaliseks tühistamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks kaebajalt ära võetud 21 pliiatsi ja peegli tagastamiseks. Kaebuse kohaselt on käskkiri internetiühendust teostada mittevõimaldavate arvutite, CD-plaatide, mälupulkade, kontoritehnika, üle 10 cm läbimõõduga peeglite, markerite, viltpliiatsite, värvide ja geelpliiatsite ning vangla kauplusest mittesoetatud või vanglateenistuse poolt mitteväljastatud või mitte vanglateenistuse vahendusel tellitud toidu- ja maitseainete, taimsete toodete, vedelate, pulbriliste ja tahkete ainete, tubakatoodete, ajalehtede, ajakirjade jm kirjanduse keelamise osas kas täielikult motiveerimata või ebapiisavalt motiveeritud. Keelud on õigusvastaselt laiendatud esemetele, mis ei vasta vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. 3. Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri antud selleks pädeva ametiisiku poolt, selles on olemas faktilist ja õiguslikku alust ning kaalutlusi sisaldavad põhjendused. Käskkirja alusel on võimalik aru saada sellest, millised ained ja esemed on keelatud. Keelud on õiguspärased, proportsionaalsed, vajalikud, sobivad ja mõõdukad abinõud vangla ning seal viibivate isikute julgeoleku ja vangla vara säilimise tagamisel. Piirangutega ei sekkuta kinnipeetava põhiõigustesse suurema ulatuse ega intensiivsusega, kui seda õigustab taotletava eesmärgi olulisus. Vangla direktor on kaalunud kinnipidamisasutuse ja selles kinni peetavate isikute eripäradest tulenevaid julgeolekuriske ja leidnud, et nende välistamiseks on otstarbekas kehtestada just niisugused piirangud, nagu on käskkirjas loetletud. Halduskohtul pole pädevust kontrollida vastavate kaalutluste sisulist otstarbekust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on vääralt tõlgendanud kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli tähendust ja on sisuliselt loobunud õigusemõistmisest. Kohtuotsuse motiveeriv osa koosneb haldusakti refereeringutest, milles kohtu motiveering piirdub haldusaktis toodud põhjendustega nõustumises. Kohus on jätnud arvestamata olulised asjaolud ning ei ole kaalunud põhjendatud huve.
- b)Halduskohus ei ole uurinud R. Kalda väidet, et tema CD- ja DVD-plaadid ning mälupulk on ostetud vangla poest ja need on olnud tema valduses ilma ühegi probleemita üle kümne aasta. Kohus ei ole selgitanud, millisel faktilisel asjaolul põhineb väide, et R. Kalda plaadid on sisult vägivaldsed. Erinevates varasemates õigusvaidlustes on tuvastatud, et plaadid sisaldavad hariduslikke programme ja budistlikku muusikat. Halduskohus ei ole hinnanud R. Kalda väidet, et vangla arvutites puudub võimalus mälupulka kasutada. Põhjendamata on väited, et mälupulga kasutamine võib vangla julgeolekut ohustada ning et plaadid on ohtlikud. Olukorras, kus habemeajamisžiletid on lubatud, on plastikust plaatide keelamine ilmselt 2 ebaproportsionaalne ja ebavajalik piirang, millist asjaolu ei ole halduskohus hinnanud ega analüüsinud. Halduskohus on põhjendanud mälupulga keeldu abstraktse, sisustamata ning mittekontrollitava, nn lubamatu suhtlemise väitega, millele vangla ei ole tuginenud. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt asunud seisukohale, et lubamatuks kommunikatsioonivahendiks tuleb pidada sidepidamise kommunikatsioonivahendit, mitte andmekandjat.
- c)Halduskohus ei ole printeri keelamist puudutavas osas uurinud, milline aine, millisel põhjusel ja kuidas võib olla kahjulik. Otsuses puuduvad põhjendused, kuidas printer hakkas vanglat ohustama, kui seda sai varem müüa vangla poest ning mida tähendab kinnipeetavate lubamatu suhtlemise abivahend, mil viisil see võiks praktikas rakenduda ning kuidas see kaalub üles kaebaja õiguse oma printerit vallata ning printerist saadava kasu.
- d)Vaidlustatud käskkiri ei sisaldanud mitte ühtegi kaalutlust ega põhjendust, miks ei tohi olla taskupeegel suurema läbimõõduga kui 10 cm. Otsuses on halduskohus asunud haldusakti tagantjärgi motiveerima. R. Kalda taskupeegel on plastikümbrisega läbimõõduga 16 cm ja see on ostetud vangla kauplusest. R. Kaldal on õiguspärane ootus, et ese, mille ta on ostnud vangla vahendusel, ei muutu keelatuks ainuüksi seetõttu, et suvaliselt on kehtestatud peegli läbimõõdu piirang. Selline piirang ei ole vajalik ega proportsionaalne. Otsuses puuduvad põhjendused väidetava ohu ning piirangu vajalikkuse ja otstarbekuse kohta. Kohus ei ole meetme proportsionaalsust üldse hinnanud ega analüüsinud.
- e)Halduskohus ei ole seisukohta võtnud väite osas, et vangla direktor on ületanud volitusi, kui asus VangS § 15 lg 4 alusel keelama aineid ja esemeid, mis ei vasta VangS § 15 lg 2 tingimustele. Kohus ei ole ex ante põhimõttel uurinud ja analüüsinud, mil määral võib kujutada ohtu ühes või teises köites raamat või ajaleht või ajakiri, kuidas ja millised toiduained kätkevad endas riknemise riski. Toiduainete spekter on riknemise ohu osas samuti väga lai ning selline üldistus on oma olemuselt suvaotsus ning ei saa sisaldada otstarbekust ja proportsionaalsust hindavat kaalutlusotsust. R. Kalda poolt soovitud trükiseid ei ole vangla raamatukogus ning nende vangla vahendusel ostmiseks ei ole tal võimalusi. Käskkirjas toodud põhjendused on otsitud ning ebaproportsionaalsed. Keelatud esemete ja ainete tõhusaks avastamiseks on Viru Vanglas võimalused olemas. Kuni vaidlustatud käskkirja väljaandmiseni ei väidetud, et esemeid ja aineid ei saa läbi otsida, või anti mõni ese koguni ilma läbiotsimata kätte. Käskkirjas puuduvad sisulised põhjendused ning kohus ei ole meetme proportsionaalsust üldse hinnanud ega analüüsinud.
- f)Halduskohus ei ole geelpliiatsite piirangu proportsionaalsust ja põhjendatust kaalunud. Kuna tätoveerimise nõelad ja seadmed on keelatud, siis puudub igasugune mõistlik põhjendus keelata geelpliiatseid tätoveerimisega seonduvalt. Vara sodimise vältimiseks on keelamisele proportsionaalsem alternatiiv jälgimise näol. Sodimine on koheselt avastatav, mis iseenesest muudab kindlalt saabuva karistuse tõttu selle vähetõenäoliseks. Geelpliiatsid on lihtsalt puhastatavad, erinevalt pastapliiatsitest, mis on kinnipeetavatele lubatud. Geelpliiatsite keelamine on ilmselt ebaproportsionaalne. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vangla leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane, jääb oma halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane, ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:
- a)Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et halduskohus on loobunud õigusemõistmisest ja on sisulist analüüsi esitamata nõustunud vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendustega. Esemete keelamise näol on tegemist ennetava meetmega ning kui haldusorgan on esemete keelamist motiveerinud asjakohaselt, ei jäägi kohtul muud üle, kui sellega nõustuda.
- b)Asjaolu, et R. Kalda on erinevad käskkirjas nimetatud keelatud esemed varasemalt vangla vahendusel soetanud, ei tähenda, et need esemed on kinnipeetavale vanglas lubatud ja ta peab 3 need saama vanglas enda käsutusse. Kinnipeetaval puudub õiguspärane ootus, et kunagi kambris kasutamiseks lubatud esemed on kambris kasutamiseks lubatud ka edaspidi.
- c)Et R. Kaldale on keeldutud loa andmisest sülearvuti kasutamiseks, on tema ainus võimalus arvuti lisatarvikute kasutamiseks kasutada neid vangla arvutites. Ebaõige on kaebaja väide, et objektiivselt puudub võimalus mälupulga kasutamiseks vangla arvutis. Üldteada on asjaolu, et kontrollimata mälupulga ühendamine arvutiga võib põhjustada selle nakatumist erinevate viirustega ja seeläbi seada ohtu vangla julgeoleku. Et tegemist on üldteada asjaoluga, ei pidanudki halduskohus sellel probleemil pikemalt peatuma. CD-l, DVD-l ja mälupulgal sisalduva informatsiooni kontrollimine nõuab suurt ressursi- ja ajakulu ja on vanglat ülemäära koormav. Nendega on võimalik kergesti edastada informatsiooni nii vanglasse kui väljapoole vanglat, mis seab ohtu vanglas ja väljaspool vanglat asuvate isikute julgeoleku. R. Kalda viide haldusasjale, kus leiti, et mp3 mängijat ei saa paigutada kommunikatsioonivahendi alla, on asjakohatu. Viidatud lahendi asjaolud ei kattu käesoleva juhtumi asjaoludega.
- d)Kohus ei ole otsuse motiveerimisel seotud poolte esitatud väidetega. Halduskohtul ei ole keelatud põhjendada otsust argumentidega, mida pooled ei ole esitanud.
- e)Arusaamatuks jääb, mida on apellant silmas pidanud selle all, et kohus ei ole välja uurinud, milline aine, millisel põhjusel ja kuidas on kahjulik kinnipeetavate tervisele ning vangla varale. Üldteada on asjaolu, et printeris sisalduv tahm või tint sobib vara kahjustamiseks, võib olla ohuks isikute elule ja tervisele ning printerisse on hõlbus peita keelatud esemeid, mistõttu on tegemist seadmega, mille lubamine kambrisse tooks kaasa asjatu julgeolekuohu minimaalse kasuga.
- f)Ebaõige on väide, et kohus ei ole võtnud seisukohta, et vangladirektor on õigusvastaselt keelanud esemete ja ainete edastamise maksikirjades. Kohus on selgitanud, miks nimetatud esemete keelamine on vajalik. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-09-2930 leidnud, et analoogne piirang Tallinna Vanglas on õiguspärane.
- g)Ebaõige on kaebaja seisukoht, et geelpliiatseid tätoveerimisel ei kasutata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tühistatakse ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. 7. Asjas on vaidlustatud Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkiri (tl 7-10), millega kehtestati kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete loetelu. Täpsemalt on vaidlustatud käskkiri internetiühendust teostada mittevõimaldavate arvutite, CD-plaatide, mälupulkade, kontoritehnika, üle 10 cm läbimõõduga peeglite, markerite, viltpliiatsite, värvide ja geelpliiatsite ning vangla kauplusest mittesoetatud või vanglateenistuse poolt mitteväljastatud või mitte vanglateenistuse vahendusel tellitud toidu- ja maitseainete, taimsete toodete, vedelate, pulbriliste ja tahkete ainete, tubakatoodete, ajalehtede, ajakirjade jm kirjanduse keelamise osas. Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus neid keelde lähemalt. 8. Kaebaja väitel keelab käskkirja p 1.6 mistahes arvutid, sh ka need arvutid, millega ei ole võimalik internetiühendust teostada. Käskkirja p 1.6 sätestab, et keelatakse „Informatsiooni digitaalsed vastuvõtjad ja edastajad ning muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid (sealhulgas mobiiltelefonid, raadiosaatjad) ning mistahes seadmed, mis võimaldavad internetiühendust ning nende tarvikud (sealhulgas ka arvutid). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellest regulatsioonist ei tulene, et keelatud oleks ka internetiühendust mittevõimaldavad arvutid. Sellele, et keelatud on üksnes internetiühendust võimaldavad arvutid, viitab ka käskkirja põhjenduste p 2.5. Seega ei saa käskkirja see säte kaebuses viidatud asjaoludel kaebaja õigusi rikkuda ning kaebus on selles osas põhjendatult 4 rahuldamata jäetud. Kui kaebajale on reaalselt sellele sättele viidates isikliku arvuti kasutamine keelatud või arvuti ära võetud, siis on kaebajal võimalik see eraldi vaidlustada. Nähtuvalt kaebaja ja vastustaja kinnitustest on kaebaja seda ka teinud. 9. Käskkirja p 1.7 sätestab, et keelatakse „Digitaalsed ja elektroonilised mängud ning muud infokandjad, sealhulgas SIM-kaardid, VHS-id, CD-d, DVD-d, MP3-d, mälukaardid või mälupulgad.“ Nähtuvalt kaebuse põhjendustest ja vaidest (tl 12p), vaidlustab kaebaja seda osas, milles see keelab CD-d ja mälupulga. Käskkirja põhjenduste p 1.7 kohaselt on nende esemete keelamise põhjenduseks see, et enamus arvutimänge on vägivaldse sisuga ja et tundmatu päritoluga infokandja kasutamine riigi arvutis võib halvata arvutisüsteeme. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sellistel kaalutlustel infokandjate keelamine ei ole õiguspärane. Haldusorgan ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ja on arvesse võtnud asjassepuutumatuid asjaolusid, mistõttu on otsustus kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane. Seonduvalt väitega, et infokandjaga võidakse halvata riigi arvutisüsteeme, osundab ringkonnakohus sellele, et ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja, et vangla poolt kinnipeetavatele kasutamiseks mõeldud arvutitesse ei ole kinnipeetavatel võimalik oma andmekandjaid sisestada. Vastustaja ei ole seda väidet millegagi ümber lükanud. Seetõttu on väide, et arvutisse sisestatavate andmekandjatega võidakse kahjustada riigi arvutisüsteeme, asjassepuutumatu ja sellele arvesse võtmine kaalutlusotsustuse langetamisel lubamatu. Kaalutlus, et enamus arvutimänge on vägivaldse sisuga, mis võib kinnipeetavate väärtushinnanguid kahjustada, ei võta arvesse asjaolu, et infokandjate peal ei pruugi olla mitte üksnes arvutimängud, vaid ka muu info – muusika, õppematerjalid vms – mis võivad olla just vajalikud kinnipeetava arenemiseks õiguskuulekas suunas. Arvesse ei ole võetud sedagi, et VangS § 31 lubab iseenesest vangla sisekorraeeskirja ja teisi isikuid mittehäirivaid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid kinnipeetaval põhimõtteliselt kasutada. Küsitav on sellise lahenduse õiguspärasus, kus kaudselt keelatakse vangla direktori käskkirjaga vangistusseadusega lubatud esemete kasutamine läbi selle, et käskkiri keelab vaba aja veetmise seadme kasutamiseks vajalike infokandjate kasutamise. Seega on infokandjate osas tehtud otsus kaalutlusvigadega, kuna see võtab arvesse asjassepuutumatut ja ei arvesta olulisi asjaolusid. Ei ole välistatud, et kaalumise tulemusena oleks haldusorgan jõudnud teistsugusele tulemusele. Kuna kaebaja väidetest nähtuvalt on tal olemas nii CD-d kui mälupulk, siis tulnuks arvestada ka kaebaja õiguspärase ootuse põhimõttega (vt põhjenduste järgmist punkti), kuid sellekohaseid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu. Kõige eelneva tõttu tuleb käskkiri p 1.7 tühistada. Viru Vangla 14. oktoobri 2010. a käskkirjas nr 1.1-1/207 toodud täiendavate põhjendustega selle punkti osas ei saa ringkonnakohus arvestada, kuna selles osas käib eraldiseisev kohtumenetlus (vt ringkonnakohtu istungi protokolli). 10. Käskkirja p 1.9 kohaselt keelatakse „Kontoritehnika, klammerdaja, auguraud, liim (välja arvatud vangla kauplusest soetatud liimipulk), käärid.“. Kaebaja vaidlustab selle sätte osas, milles keelati talle 2005. aastal vangla vahendusel soetatud printer. 5 Käskkirja p 1.11 keelab muuhulgas 10 cm läbimõõtu ületavad taskupeeglid. Kaebaja vaidlustab selle keelu põhjusel, et tal on vangla kauplusest ostetud taskupeegel, mille läbimõõt on 16 cm. Seega vaidlustab kaebaja need käskkirja punktid tulenevalt sellest, et sellega keelatakse varem tema poolt õiguspärasel teel omandatud konkreetsed esemed – printeri ja taskupeegli, mille kasutamine oli seni vanglas lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega antud käskkirjale sisuliselt tagasiulatuv jõud. Sellega riivatakse isikute õiguspärast ootust, et kord legaalselt soetatud esemed jäävad õiguspäraselt edaspidi neile kasutamiseks. Möönda võib, et õiguspärane ootus ei ole absoluutne ning selle riive võib olla õigustatud, kui selleks on proportsionaalne eesmärk. Samas ei nähtu vaidlustatud käskkirjast vähimalgi määral seda, kuidas on kaalutud varem õiguspäraselt soetanud asjade omanike õiguspärast ootust senise olukorra jätkumiseks. Rõhutada tuleb, et kuna need esemed olid soetatud õiguspäraselt, siis on eelduslikult kontrollitud ka nende esemete ohutus ja see, et nendega koos ei ole saadetud kinnipeetavale keelatud esemeid ja aineid. Isikute õiguspärase ootuse kaalumata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis tingib antud juhul käskkirja p-de 1.9 ja 1.11 tühistamise osas, milles see keelab varem isikute kasutuses olnud kontoritehnika ja peeglite kasutamise. Kuna kaebaja on sellise tühistamise korral oma kaebuse eesmärgi saavutanud – ta võib enda printerit ja peeglit edasi kasutada – ei pea ringkonnakohus vajalikuks enam hinnata seda, kas printeri ja peegli keelamine iseenesest on õiguspärane või mitte. Kuna vaidlustatud haldusakti näol on tegemist üldkorraldusega, ei saa ringkonnakohus tühistada üldkorraldust suuremas ulatuses, kui on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on vaidlustanud käskkirja need punktid vaid osas, milles see puudutab juba olemas olevat printerit ja taskupeeglit. Nagu eelnevalt märgitud, saavutab praeguses ulatuses p-de 1.9 ja 1.11 tühistamisel R. Kalda kaebusest tulenevate eesmärkide saavutamiseks vajaliku õiguskaitse. 11. Samuti vaidlustab kaebaja käskkirja p 1.26, 1.28 ja 1.29 osas, milles keelatakse muuhulgas elektriseadmed, toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised ja tahked ained ning tubakatooted, samuti ajalehed ja ajakirjad, mis ei ole kas soetatud vanglas asuvast kauplusest, väljastatud vanglateenistuse poolt või soetatud vanglateenistuse vahendusel. Ühiseks nimetajaks nende keeldude puhul on see, et sisuliselt keelatakse need esemed nende soetamise viisist sõltuvalt. Nende käskkirja punktide osas on kaebusest võimalik välja lugeda kahetist eesmärki – esiteks saavutada olemasolevate asjade lubamine kambris kasutamiseks ning teiseks ka see, et ka edaspidi oleks võimalik asju soetada muul viisil, kui on lubatud vaidlustatud regulatsiooniga. Analoogiliselt eelmises punktis käsitletuga asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna käskkirjast ei nähtu, et kaalutud oleks nende asjade osas ka isikute õiguspärast ootust seni lubatud esemete edasiseks kasutamiseks, on need keelud selles osas õigusvastased. Seetõttu tuleb ka käskkirja p-d 1.26, 1.28 ja 1.29 tühistada osas, milles keelatakse neis punktides nimetatud selliste asjade kasutamise, mis on soetatud ja isikute kasutuses olnud enne vaidlustatud käskkirja jõustumist. Mis puudutab nendes punktides olevat keeldu omandada neid asju pärast käskkirja jõustumist muul viisil, kui on käskkirjas kirjeldatud, siis selles osas peab ringkonnakohus seda keeldu 6 õiguspäraseks ja ei näe alust selle tühistamiseks. Käskkirjas on veenvalt põhjendatud, miks peab nende asjade soetamine muul viisil kui ainult vangla poest või vanglateenistuse vahendusel soetatuna olema keelatud (vt käskkirja p 2.7 ja 2.18). Veenev ja usutav on põhjendus, et nende esemete läbiotsimine on raskendatud või võimatu, mistõttu võidakse neisse esemetesse või ainetesse peidetuna saata vanglasse ka keelatud asju või aineid ning ohustada seega vangla julgeolekut. Selliseks keeluks on seega õiguslik alus VangS § 15 lg 4 ja § 15 lg 2 p 3 näol olemas. Vangla julgeolekut ohustavate ainete või esemete vanglasse sattumise vältimine on ka selle keelu legitiimseks eesmärgiks. Valitud lahendus on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv. Samuti on see eesmärk vajalik, sest ringkonnakohus ei näe muud lahendust, mis tagaks samasuguse eesmärgi saavutamise ilma märkimisväärselt suuremate kuludeta vangla jaoks. On ilmne, et kõigi nende asjade läbiotsimine on väga töömahukas ning võib olla tihti teostamatu. Üksnes narkokoerte ja röntgeniaparaatidega kõigi keelatud esemete ja ainete avastamine ei pruugi olla võimalik ning sellega tegelemine võtaks väga palju ressurssi. Valitud abinõud ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks kitsamas mõttes, sest kinnipeetavatele säilib võimalus nende esemete omandamiseks, seda tuleks lihtsalt teha käskkirjas kirjeldatud viisil. Vastustaja on põhjendatult viidanud ka jõustunud kohtuotsusele analoogilises küsimuses (haldusasi nr 3-09-2930), kus kaebus rahuldamata jäeti. Seetõttu ei saa kaebust nende käskkirja punktide tühistamise nõude osas tervikuna rahuldada. 12. Veel on kaebaja vaidlustanud käskkirja p-i 1.33, millega keelatakse rasvakriidid, sulepea, süsi, tint, markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelpliiatsid. Vaidest nähtuvalt vaidlustab kaebaja selle osas, milles keelatakse markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelpliiatsid (tl 12p, sama ka tl 4p). Ka selle käskkirja punkti osas võib järeldada ühelt poolt vaidlustamist kaebajal juba olemas olevate asjade osas ja teisalt selles osas, mis puudutab nende esemete omandamist tulevikus. Esimeses küsimuses ei nähtu ka selle keelu puhul vaidlustatud käskkirjast, et kaalutud oleks nende isikute, kellel need esemed on juba õiguspäraselt soetatud, õiguspärast ootust nende esemete edasisele omamisele ja kasutamisele. Seetõttu tuleb ka selles osas vaidlustatud käskkiri tühistada. Teises küsimuses – kas keeld pärast käskkirja jõustumist selliseid asju omandada on õiguspärane – tuleb kaebus rahuldamata jätta. Käskkirja põhjendustes (p 2.23) toodud põhjendused on asjakohased ning sealt nähtuv legitiimne eesmärk – vältida vangla vara sodimist ja tätoveeringute tegemist – aktsepteeritav. Asjaolu, et vanglas on palju valvekaameraid ja et tätoveerimisvahendite omamine on keelatud, ei tähenda, et üksnes need abinõud saavad täielikult välistada vangla vara sodimise ja tätoveeringute tegemise. Oluline on, et valitud lahendust ei saa pidada kinnipeetavatele kuigivõrd piiravaks. Kinnipeetavatel on endiselt võimalik kirjutamiseks ja joonistamiseks kasutada pastapliiatseid, pliiatseid ja värvipliiatseid. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega kinnipeetavate võimalused eneseväljenduseks piisavalt tagatud ning seda õigust märkimisväärselt ei piirata. Subjektiivne eelistus kasutada kirjutamisel näiteks geelpliiatsit ei ole piisav argument, lubamaks vanglasse esemeid, millega on hõlbus vangla vara kahjustada või tätoveerida. 13. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt käsitletud kaalutlusvead - infokandjate puhul asjassepuutumatu asjaolu arvestamine ning oluliste asjaolude arvestamata jätmine, samuti kõigi esemete puhul ka õiguspärase ootuse arvestamata jätmine, kui isikutel on need asjad juba õiguspäraselt varem soetatud – ei tähenda iseenesest, et neid esemeid ei võikski keelata. Käskkirja tühistamise põhjus on praegu eeskätt kaalutlusõiguse teostamata jätmine (HKMS § 158 lg 3). Asja uuel lahendamisel saab vastustaja hinnata esemete keelamise legitiimseid eesmärke, kontrollida selle saavutamiseks proportsionaalseid lahendusi ning muuhulgas 7 hinnata, kas esineb juhtusid, kus isikul on kaitsmist vääriv õiguspärane ootus või esineb muu asjaolu, mis muudab algselt valitud lahenduse ebaproportsionaalseks. Kuna käskkirja punktid tühistatakse kaalutlusvigade tõttu, siis ei anna ringkonnakohus kõigil juhtudel hinnangut käskkirja olemasolevatele põhjendustele ega vastustaja argumentidele nende suhtes. Neis põhjendustes on valdavalt selgitatud üksnes vajadust selliseks regulatsiooniks käesoleva hetke seisuga, kuid õiguspärase ootuse ja teiste oluliste asjaolude kaalumist ei nähtu ei käskkirja põhjendustest ega ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest. Vastuses apellatsioonkaebusele esitatakse küll seisukoht, et asjaolu, et aastaid tagasi võisid teatud esemed olla kambris kasutamiseks lubatud, ei tähenda seda, et kinnipeetavatel on täna õiguspärane ootus nende esemete kasutamiseks kambris. Sellisel kujul ei saa ringkonnakohus sellise väitega nõustuda. Ringkonnakohus ei tea õigusnormi või põhimõtet, mis välistaks kinnipeetavatel sellises olukorras õiguspärase ootuse põhimõtte täielikult. Kui isikule on antud haldusakti vormis luba eseme kasutamiseks, tuleb tema õiguspärane ootus sellise olukorra säilimiseks juba haldusmenetluse seaduse § 67 lg-st 1-2, ning seda tuleb vastupidise otsustuse tegemisel kaaluda. Ka juhul, kui isik on eseme omandanud ilma lubava haldusaktita, võib pikaajaline soodsa olukorra jätkamine luua isiku jaoks õiguspärase ootuse, mida tuleb olukorra muutmisel arvesse võtta. Teisalt märgib ringkonnakohus veelkord, et ainuüksi õiguspärane ootus ei välista soodsa olukorra muutmist täielikult, kui selleks esineb legitiimne eesmärk ja tehtav muudatus on proportsionaalne. 14. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistamiskaebus jätta rahuldamata seonduvalt vaidlustatud käskkirja p-ga 1.6 (arvutite keeld), kuid rahuldada ülejäänud osas, st käskkirja p-de 1.7, 1.9, 1.11, 1.26, 1.28, 1.29 ja 1.33 osas. Kuna R. Kalda kaebusest ja vaidest nähtuvalt on ta osad neist käskkirja punktidest vaidlustanud vaid osaliselt, tuleb need käskkirja punktid samuti tühistada vaid osaliselt. Nii tuleb käskkirja p 1.7 tühistada vaid osas, milles see keelab CD-d ja mälupulga (tl 12p); p 1.9 tuleb tühistada osas, milles see keelab enne vaidlustatud käskkirja jõustumist olemas olnud kontoritehnika (tl 3p); käskkirja p 1.11 tuleb tühistada osas, milles keelatakse enne käskkirja jõustumist olemas olnud üle 10 cm-se läbimõõduga taskupeeglid (tl 4); käskkirja p-d 1.26, 1.28 ja 1.29 osas, milles keelatakse neis punktides nimetatud sellised asjad ja ained, mis on soetatud ja isikute kasutuses olnud enne vaidlustatud käskkirja jõustumist ning käskkirja p 1.33 osas, milles keelatakse enne käskkirja jõustumist isikute kasutuses olnud markerid, viltpliiatsid, värvid ja geelpliiatsid (tl 12p). Viru Vangla ei ole vastu vaielnud sellele, et nimetatud osas riivab käskkiri kaebaja õigusi, kuna ei võimalda tal soovitud esemeid kasutada. Seega on R. Kaldal kaebeõigus nende käskkirja punktide tühistamiseks olemas. R. Kalda õiguste riivet kinnitab ka asjaolu, et selle käskkirja alusel on temalt juba ära võetud 21 pliiatsit ja peegel (vt nt tl 4p). 15. Kaebuses on R. Kalda esitanud ka nõude, et vastustajat kohustataks ära võetud pliiatsite ja peegli tagastamiseks. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 peab kinnipeetav olema enne tühistamisja kohustamisnõudega kohtusse pöördumist olema läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohustuslikus vaidemenetluses on R. Kalda esitanud küll samasuguse tühistamisnõude ja esitanud ka kohustamisnõude 19 geelpliiatsi ja 2 korrektorpliiatsi tagastamiseks, kuid ei ole esitanud vaiet peegli tagastamiseks kohustamiseks (tl 20-21p). Seetõttu tuleb rahuldada küll kohustamisnõue 21 pliiatsi tagastamiseks kohustamiseks, kuid võimalik ei ole rahuldada kohustamisnõuet peegli tagastamiseks kohustamiseks. Selles osas tuleb kaebus kehtiva HKMS § 283 lg 1 ja kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastada. 16. Kuna kaebus rahuldatakse, on vajalik lahendada ka menetluskulude küsimus. Halduskohtus oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid apellatsioonkaebuse 8 esitamisel on kaebaja eest riigilõiv tasutud J.K. poolt. Ringkonnakohtu istungil palus kaebaja riigilõiv J.K. välja mõista. Arvestades Riigikohtu käitumist analoogilises situatsioonis (vt RKHKo 3-3-1-94-10, p 21) rahuldab ringkonnakohus selle taotluse ja mõistab Viru Vanglalt HKMS § 108 lg 1 alusel R. Kalda kasuks välja 15,97 eurot, kohustades selle maksma J. Kaldale. Kuna halduskohtus oli R. Kalda riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleks see summa HKMS § 118 lg 2 alusel Viru Vanglalt riigituludesse välja mõista kaebuse rahuldatud osaga võrdeliselt. Arvestades tasumisele kuulunud riigilõivu (15,97 eurot) ja kaebuse rahuldatud ja rahuldamata jäänud osa omavahelist suhet, leiab ringkonnakohus, et Viru Vanglalt tuleb riigituludesse välja mõista 12 eurot. 17. Samuti tuleb kindlaks määrata riigi õigusabi osutaja tasu, kuna R. Kaldat esindas apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat J. Valdma. Esitatud tasu kindlaksmääramise taotlustest lähtudes määrab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 351,16 eurot. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 9