lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste M ja S M isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi oli 2012.a 145.- eurot ja 2013.a 160.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada seaduses ettenähtud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 145.- eurot 2012.a ja 160.- eurot 2013.a kuus ühe lapse ülalpidamiseks. Elatis kuulub väljamõistmisele tagasiulatuvalt alates 01.09.2012, s.o alates ajast, mil pooled elavad lahus. Väljamõistmisele kuuluvast elatisest tuleb maha arvata 22.- eurot, mille kostja tasus hagejale 2012.a oktoobrikuus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.