Obsah (4)

§ 35§ 55§ 69§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) sätestatule. Täitmiskavaga ei võetud kaebajalt hariduse omandamise võimalust.

§ 35

lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Täitmiskava koostamise juhendi § 1 kohaselt on täitmiskava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kaebaja riskid ei ole seotud tema haridusega, vaid minimaalsete tööoskustega. Hindamisrühma liikmed annavad hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale või teistele ohtlik olla. Samuti teeb hindamisrühm ettepanekud tegevuste ja abinõude kavandamiseks karistuse kandmise ajal (Juhendi § 4-5). Hindamisrühma liikmete hinnangu kujunemisel kasutatava informatsiooni ning selle allikate nõuetekohasuse kontroll ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ükski õigusakt ei näe ette kohtule võimalust ega õigust teha kohustuslikke ettekirjutusi hindamisrühma hinnangute osas.

§ 55

lg 1 järgimiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt Euroopa Vanglareeglistikus sätestatud tingimustele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.05.
2. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kogu kohtuotsuse põhjendav osa on halduskohtu poolt rajatud vastustaja poolt esitatud väidetele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses ja kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud tõendid, väited, seisukohad ning põhjendused. Halduskohus on rikkunud menetlusnormi, sest jättis kaebaja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Halduskohus ei ole analüüsinud, et protokolli parandused ühtivad halduskaebuse põhjendustega. Seega on halduskohus rikkunud uurimisprintsiipi ning kaebaja kui menetlusosalise õigust heale haldusele. Piirangute kohaldamist ja E8 osakonda paigutamist on ITK-s motiveeritud kaebaja ohtlikkusega, eelnevate kuritegude iseloomuga ja praegu poolelioleva kohtuasja, mis on

§ 69lg 1 kohaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks.

17.06.2010. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-95-09 on Riigikohus sisuliselt analoogses vaidluses kaebaja ja Tallinna Vangla vahel leidnud, et sisuliselt on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavat täitmiskava osa on Riigikohtu praktikas peetud materiaalses mõttes haldusaktiks. Seega oleks halduskohus pidanud selle otsustuse õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise kaebuse lahendamisel kontrollima ka otsuse motiivide õiguspärasust. Halduskohus seda aga kontrollinud ei ole ning on otsuses vaid ühe lausega öelnud, et Viru Vangla on ITK koostamisel toimunud vastavalt Juhendis ning

-s sätestatule. Kaebaja suhtes alustati

1. a kriminaalmenetlust ning ITK koostamise hetkel oli asja lahendamine Harju Maakohtus ning käesolevaks ajaks ei ole kohtuotsus jõustunud. Kaebaja ei ole süüdi temale esitatud süüdistuses. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et ITK on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi osas, kus on arvestatud poolelioleva kohtuasjaga. Viru Vangla ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava kaebaja ohtlikkuse, vägivaldsuse, agressiivsuse jne kohta. Koolide poolt on kaebajale antud positiivne iseloomustus. Halduskohus on jätnud hindamata sotsiaaltöötaja poolt tehtud riskihindamise töölehed 1.1, kus tuleb üheselt välja, et 20 palli süsteemis olid kaebajal kõik riskid väga madalad, s.o 5 palli. Väga solvav ja väärikust alandav on Viru Vangla käitumine, kus tegelikkusele mittevastavatele väidete alusel on loodud kaebajast üdini negatiivne pilt, samas pole isegi Juhendile vastavat riskihindamist tehtud, 2 rääkimata kaebaja ärakuulamisest ning võimaluse andmisest vastuväidete esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Alles käesolevas vaidlusaluses ITK-s paigutati kaebaja jätkuvalt alates 14.04.2010 tugevdatud järelevalvega osakonda E
2. Seega rikub ITK kaebaja õigusi alates selle vastu võtmisest 14.04.2010 kuni uue ITK vastuvõtmiseni 17.05.2011 ning tähtust ei oma asjaolu, et enne 14.04.2010 oli kaebaja ka osakonnas E
3. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning asunud seisukohale, et ITK-ga ei võetud kaebajalt ära hariduse omandamise jätkamise võimalust. Kohus on jätnud kaebaja põhjendustele vastamata ja tõendeid hindamata.
4. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohus on hinnanud esitatud põhjendusi ja tõendeid kogumis, mille tulemusena on kohus jätnud kaebuse rahuldamata. Otsus on põhjendatud ning kohus on otsuse tegemisel tuginenud kõikidele asjakohastele sätetele. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud õigusaktidest ning esitatud tõenditest ja hinnanud vangla tegevuse kooskõla õigusaktidega. Hindamise tulemusena on kohus põhjendatult leidnud, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Seega on kaebaja väited kohtuotsuse põhjendamatuse ning tõendite hindamata jätmise kohta alusetud. Vastustaja on oma seisukoha protokolli parandamise osas andnud ja kuna kohus on vastutaja seisukohaga nõustunud, siis kohus ei ole sellepärast erapooletu. Kohus ei ole pidanud protokolli parandamist vajalikuks ning sellekohase taotluse lahendamiseks ei ole ka esinenud vajadust lahendada taotlus kohtuistungil. Kui haldusorgani tegevus muudab aga ainult isiku faktilist olukorda, mitte õiguslikku olukorda, ei ole tegemist haldusaktiga. Kinnipeetava vanglasisene ümberpaigutamine ühest avatud osakonnast teise ei muuda isiku õiguslikku staatust. Vangla on kohustatud tagama nt võimaluse tegeleda kehakultuuriga, liikuda osakonna territooriumil, võimaldama kokkusaamisi vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale, võimaldama telefonikõnesid jne. Asjaolu, et õiguste realiseerimise viis võib osakonniti erineda, ei ole mitte õigusliku olukorra muutus, vaid faktilise olukorra muutus. Õigusliku olukorra muutumisega on tegemist juhul, kui vanglasisese paigutamisega muutub kinnipeetava õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste maht. Osakonnas E8 viibivatele kinnipeetavatele on tagatud kõik seadustest tulenevad õigused ning erinevus seisneb ainult õiguste realiseerimise viisis. Tegemist ei ole kaebaja suhtes

§ 69alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.

ITK-s märgitu kaebaja paigutamise kohta ei vasta haldusakti tunnustele ning kohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub õigus ITK vaidlustamiseks. Kaebaja suhtes ei ole ITK alusel kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ITK ei ole haldusakt, mistõttu on ITK-s sisalduv hinnang kaebaja ohtlikkuse osas vaid hinnang, mis ei allu kohtulikule kontorollile. Asjassepuutumatu on kaebaja kohta koolide poolt antud iseloomustus, sest see tugineb vaid informatsioonil, kuidas kaebaja on õppinud ning ei arvesta kõiki kaebajat iseloomustavaid andmeid. ITK-s kajastatud hinnang ohtlikkuse osas tugineb riskihindamise andmetele. 22.12.

1. a ITK-s on märgitud, et kaebaja on kõrgohtlik, uute kuritegude riskidega on märgitud riskiv/hoolimatu eluviis, agressiivne käitumine, teo ja tagajärje seoste mõistmatus ning riskide maandamiseks on muuhulgas peetud vajalikuks korrigeerida väärtushinnanguid. Kaebaja poolt täidetud töölehtedest tuleb selgelt välja, et kaebajal on riskid olemas. Kaebaja on vaid lühiajaliselt vanglas töötanud ning haginõuded on kaebajal tasumata. Kaebajal on olemas kutseharidus, mis võimaldab vabanedes tööle asuda, kuid puudub vajalik tööharjumus, mistõttu on prioriteetsem just töötamine, mitte õppimine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohtu istungil loobus kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebusest seoses sellega, et tema suhtes on 17.05.20011 vastu võetud uus ITK. Samas kinnitas kaebaja, et ta soovib vaidlustatud ITK õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et vastustaja uue ITK koostamisel arvestaks

§ 16ja Juhendi sätteid.

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.05.

1. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 3 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.
3. a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITK-d, mis vastab Juhendi nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on Juhendile vastav.

§ 16

näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja selle paragrahvi lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga. Juhendi § 5 lg 2 sätestab, et inspektor-kontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja selgitusi, et 14.04.2010 selgitasid sotsiaaltöötaja M. Laanemäe ja inspektor-kontaktisik K. Luuri kaebajale riskihindamise tulemusi ning seda, miks ei ole võimalik arvestada kaebaja poolt esitatud ettepanekutega ITK koostamisel. Vaidlustatud ITK vastab ka Juhendi § 4 lg 2 nõuetele. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks.

1. Kaebaja on leidnud, et ITK on õigusvastane ka seetõttu, et kaebaja suhtes on sellega kehtestatud täiendavaid piiranguid ja ta on paigutatud E8 osakonda. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Nagu nähtub vaidlustatud ITK-st, viibis kaebaja juba selle koostamise ajal E8 osakonnas ja seega ei toimunud ITK koostamisega kaebaja ümberpaigutamist teise osakonda. Lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 26 on kolleegium leidnud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudus halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna praegusel momendil on kaebaja suhtes jõustunud ITK koostamise ajal kohtulikul arutamisel olnud kriminaalasjas süüdimõistev kohtuotsus, ei ole seega kaebaja suhtes ohtlikkuse asjaolu ära langenud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on jätnud hinnangu andmata riskihindamise töölehele 1.1d. Nagu nähtub nimetatud dokumendist (tl 10) on tegemist kaebaja endapoolse hinnanguga probleemidele ning seda hinnati ITK koostamisel koostoimes teiste kogutud materjalidega. Asjaolu, et kaebaja on ise riske hinnanud madalalt, ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud selle hinnanguga nõustuma. Töölehel 1.1b on kaebaja ka ise tunnistanud, et on sõprade tunnustuse saamiseks nõus toime panema kuritegu, valetamine on lubatud ja tavaline ning seadust võib rikkuda, peaasi et vahele ei jääks (tl 77-78). Seega võib väita, et kaebaja väärtushinnangutes ei ole toimunud vajalikke muutusi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ITK-s pole märgitud hariduse omandamise jätkamist, aga samas on kaebajale pakutud võimalust osaleda erinevates tegevustes. Kuna kaebajal on juba omandatud haridus, siis on ITK-s prioriteediks märgitud kaebaja esimesel võimalusel tööle asumine, kuna sellega oleks tal võimalik omandada tööharjumusi, mis oleks kaebaja isiksusele hädavajalikum.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme seoses sellega, et jättis kaebaja taotluse kohtuistungi protokolli paranduste sisseviimiseks rahuldamata. 4 TsMS § 53 lg 1 sätestab, et protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväidete alusel, kui kohus sellega nõustub. Antud juhul on halduskohus leidnud, et puudub vajadus kohtuistungi protokollis paranduste tegemiseks. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohtuistungi protokoll ei pea kajastamata isiku ütlusi täies mahus, vaid seal peavad kajastuma isiku põhilised väited. Seega puudub alus väita, et halduskohtu poolt on rikutud menetlusnorme.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv ja tasu koopiate väljastamise eest) kaebaja enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi