Obsah (7)

§ 17§ 18§ 207§ 19§ 37§ 203§ 235

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-58 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Va

) § 5 lg-st 1, § 37 lg-st 2, § 45 lg-st 2 ja §-st 48 on käesolevas asjas määruskaebuse esitajal õigus esitada kohtule tuvastamiskaebus Tallinna Vangla vastu ning menetlusökonoomiast tulenevalt tuleb see läbi vaadata käesolevas haldusasjas. Tegemist on sama asjaoluga, mis on vaidluse all ka käesolevas haldusasjas, ehk määruskaebuse esitaja televiisori hooletu hoidmisega, mille tagajärjel teler purunes.

1. Vastustaja palub oma 28.08.2012 kohtule esitatud vastuses (tl 182) jätta määruskaebus rahuldamata ning leiab, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks Tartu Halduskohtu 29.06.
2. a kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu määruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 29.06.
4. a määrus tühistada, kaasata haldusasjas vastustajana Tallinna Vangla ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
5. Halduskohus on leidnud, et Tallinna Vangla vastustajaks kaasamine ei ole antud juhul võimalik. Määruskaebuse esitaja saab taotleda käesolevas haldusasjas vaid siis Tallinna Vangla vastustajana kaasamist, kui ta esitab sama kohustamisnõude ka Tallinna Vangla vastu ning tal oleks eelmenetlus läbimata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga.

§ 17

lg 1 järgi on vastustajaks on isik või asutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.

§ 18lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus.

Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Riigikohtu halduskolleegium on neid norme tõlgendanud järgmiselt: „

§ 17

lg 1 kohaselt on vastustajaks riigiasutus, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Siinkohal ei ole määrav, millist riigiasutust peab kaebaja vastustajaks. Kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevusest või 3 tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamisele on kaebus suunatud (

§ 18lg 1).

Kui kahju võib olla tekkinud erinevate riigiasutuste tegevuse(tu)sest, tuleb vastavad riigiasutused

§ 17korras vastustajana kaasata“ (RKHKm 06.03.2012, 3-3-1-73-12, p 10).

Eelnevast järeldub, et vastustajat ei määra kindlaks kaebaja, vaid õige(

1. d)vastustaja(
2. d)selgitab välja ja määrab kindlaks kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt. 15. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu

§ 18

lg-le 2, mis sätestab, et kui kohus leiab menetluse käigus, et kaasatud ei ole kõik vastustajad, kaasab ta täiendava vastustaja. Kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja. Tartu Ringkonnakohus märkis 27.03.2012. a otsuses, et välistatud ei ole televiisori purunemine Tallinna Vangla süül. Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevas asjas vastustajana kaasata ka Tallinna Vangla. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja

§ 207

lg-st 1, mille kohaselt teeb ringkonnakohus muuhulgas need menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata, kaasab ringkonnakohus teise vastustajana Tallinna Vangla, sest halduskohus on jätnud Tallinna Vangla põhjendamatult vastustajana kaasamata. 16. Määruskaebuse esitaja on soovinud esitada Tallinna Vangla vastu tuvastamiskaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud kaebaja televiisori hooletul hoidmisel, mille tagajärjel kaebaja teler purunes. Põhjendatud huvina on määruskaebuse esitaja märkinud soovi esitada kahjunõude Tallinna Vangla vastu. Tartu Halduskohus asus 20.06.2012 kirjas (tl 169) seisukohale, et ühes haldusasjas kaebaja poolt vastustajatele esitatud nõuded peavad olema samad. Ringkonnakohus selgitab, et poolte paljusust reguleerib

§ 19

lg 1, mille p 3 kohaselt mitu kaebajat võivad esitada ühise kaebuse ja kaebuse võib esitada ühiselt mitme vastustaja vastu, kui nõude esemeks olevad mitme vastustaja haldusaktid või toimingud on omavahel õiguslikult seotud, eelkõige kui üks haldusakt või toiming on teise õiguslikuks aluseks või kui need on antud või tehtud sama haldusmenetluse raames. Ringkonnakohus on seisukohal, et see norm kohaldub ka siis, kui on teada, et kinnipeetavale kuuluv ese on saanud kahjustada, kuid ei ole teada, kelle süül, sest kõne alla tulevad mitme erineva vangla toimingud.

§ 37

lg 2 p 4 järgi saab halduskohtusse pöörduda hüvitamiskaebusega ja p 6 kohaselt tuvastamiskaebusega.

§ 37

lg 3 sätestab liitkaebuse instituudi: „Kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet. Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.“ Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt erinevatele vastustajatele esitatud nõuded peavad olema samad ja sellist asja ei saa välja lugeda ka käesolevas asjas 27.03.2012 tehtud ringonnakohtu otsuse p-st 8. Piisavaks tuleb pidada, kui kaebaja esitatud nõuded on omavahel eelkirjeldatud viisil seotud. 17. Käesolev määrus on lõplik.

§ 18

ei sisalda erisätet, mis annaks määruskaebuse esitajale õiguse esitada määruskaebus vastustaja kaasamata jätmise peale. Järelikult tuleneb määruskaebuse esitaja õigus esitada käesolev määruskaebus üldsättest (

§ 203lg 1).

Samade eeldustega

§ 235

lg 1 järgi saab määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale esitada vaid siis, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või määrus takistab asja edasist menetlust. Käesolev määrus ei takista, vaid soodustab asja edasist menetlust. Eelnevast tulevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. 18. Ühtlasi juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu

§ 18

lg-le 3, mis sätestab, et pärast vastustaja asendamist või täiendava vastustaja kaasamist arutatakse asja uue 4 vastustaja taotlusel algusest peale, välja arvatud juhul, kui uus vastustaja tegutseb varem kaasatud vastustaja koosseisus või alluvuses. Maili Lokk Agu Timmi 5 Madis Ernits