3-12-2585/21

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel 28.03.2013, Tartu 3-12-2585 Veljo Ahase kaebus Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 07.02.

1. a määrus Veljo Ahase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Veljo Ahas Vastustaja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Veljo Ahas pöördus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poole saamaks nõu kinnipeetavate terviseprobleemide lahendamise osas. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 10.12.
4. a vastuses märgiti, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ei tegele kinnipeetavate terviseprobleemide lahendamisega ning palus V. Ahasel pöörduda oma küsimustega Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole.
5. V. Ahas esitas 12.12.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt solvas ja diskrimineeris Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kaebajat oma 10.12.
6. a vastusega kaebaja avaldusele. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on kaebajat kohelnud inimväärikust alandavalt.
7. Tartu Halduskohtu 15.01.
8. a määrusega jäeti V. Ahase kaebus käiguta, kuna kaebuses ei olnud V. Ahas märkinud nõuet vastavalt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 37 lg-le 2 ja § 38 lg 1 p-le
9. Halduskohus selgitas kaebajale nõude valiku võimalusi. Lisaks ei olnud V. Ahas tasunud kaebuselt riigilõivu ega esitanud ka taotlust menetlusabi võimaldamiseks.
10. V. Ahas esitas 17.01.2012 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles esitas nõude Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendas, et tervise kaitse peab kehtima kõigi jaoks, kaasa arvatud kinnipeetavad. Kaebaja proovis kõiki vahendeid leidmaks probleemile lahendust, sealhulgas pöördus Justiitsministeeriumi poole, kuid ei saanud sealtki abi. Talllinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ei tohiks tervise kaitsest keelduda. Koos puuduste kõrvaldamise avaldusega esitas V. Ahas taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi võimaldamiseks.
11. Tartu Halduskohtu 07.02.
12. a määrusega tagastati V. Ahase kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jäeti rahuldamata taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei leidu kaebaja õiguste kaitseks efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebus. Kaebaja on märkinud, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tegevuse tulemusena on rikutud kaebaja inimväärikust, kuid ei ole selgitatud, kuidas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine saaks kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele. Kohtule ei ole tuvastamisnõude menetlemise vajadus ka asjaoludest tulenevalt selge. Kohtu hinnangul sai kaebaja õiguste riive olla vaidlusaluse kirjaga sedavõrd väheintensiivne, et kohus ei pea võimalikuks ka kaebajale kahju tekkimist, mistõttu oleks ka kahju hüvitamise nõude esitamine perspektiivitu. Vaidlusalune kiri on selgitav ning ei sisalda hinnanguid. Kohtu hinnangul ei sisalda kiri ka solvavaid väljendeid ega kõneviisi. Kaebaja väide, et tema tervise kaitse on ohustatud, kuna ta on kinnipeetav, ei vasta tõele, sest vangistusseadusest tulenev regulatsioon tagab piisavalt kaebaja tervise kaitse. Järelikult ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav, kuna see ei võimaldaks kaebajal saavutada õiguslikult soodsamat olukorda. Riigi õigusabi ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohus on leidnud, et kaebajal puudub vaidlusaluses küsimuses õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, ei ole põhjendatud ka riigi õigusabi määramine. Kuna RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. V. Ahas esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.02.
14. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt välistab HKMS § 45 lg 2 kaebajal võimaluse kaitsta end solvangute eest. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja vastus oli kaebaja inimväärikust alandav. Vangistusseaduses reguleeritud tervishoiu tagamise kord ei funktsioneeri reaalsuses. Kaebajal on õigus riigi õigusabile, kuna kaebaja on maksejõuetu ja ei ole võimeline kohtumenetluses oma õigusi kaitsma.
15. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et V. Ahas ei ole määruskaebuses märkinud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus tema arvates õigusvastane. Kaebaja on asunud ekslikult seisukohale, et tema viibimine kinnipidamisasutuses mõjutab tema kaebeõigust. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamine ei võimalda kaebajal saavutada õiguslikult soodsamat olukorda. Vastustaja kiri ei ole solvav. Halduskohus on õigesti märkinud, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korraldab Tallinna linna elanikele osutatavat tervishoiuteenust ning kaebajast kinnipeetava suhtes kohaldatakse vangistusseaduses sätestatud tervishoiuteenuse regulatsiooni. Sellise fakti nentimine ei saa kaebajat kuidagi solvata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17. Tartu Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et kuna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastus kaebaja avaldusele on toiming, siis seetõttu on kõige efektiivsem õiguskaitsevahend 2 toimingu vaidlustamiseks selle õigusvastasuse tuvastamine. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele seab aga piirid HKMS § 45 lg
18. Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et mainitud säte ei võimalda kinnipeetavale kaitset solvangute eest. HKMS § 45 lg 2 kohaldamine ei sõltu sellest, kas kaebaja on kinnipeetav või mitte. Tuvastamiskaebuse esitamine peab eelkõige aitama kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka määruskaebuses on V. Ahas sedastanud, et vaidlustatav kiri on teda solvav ja rikub tema inimväärikust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusalune Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastus kaebaja avaldusele ei sisalda endas halvustavaid noote. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on kirjas selgitanud, kuhu kaebaja saab oma probleemi lahendamiseks pöörduda ning kasutanud selleks viisakat tooni.
19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et vastustaja vastus ei saanud tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju, mistõttu oleks ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamine perspektiivitu.
20. Kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses väitnud, et vangistusseaduse regulatsioon ei taga kinnipeetava tervise piisavat kaitset, samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta oleks vabadusekaotuslikku karistust kandes jäänud arstiabita. Järelikult on tegemist oletusliku väitega, mis ei ole kinnitust leidnud.
21. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kui Tallinna linna ametiasutuse eesmärgiks on tegeleda eelkõige Tallinna elanike terviseprobleemide lahendamisega ja nende elukvaliteedi tõstmisega. Kuna kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas, siis eelduslikult ei olegi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet pädev kaebaja terviseprobleeme lahendama. Tulenevalt kaebaja õiguslikust staatusest, kohaldub tema suhtes vangistusseaduse regulatsioon, mis ringkonnakohtu hinnangul on piisav, et võimaldada kinnipeetavatele samaväärseid arstiabiteenuseid kui vabaduses viibivatele isikutele. Kuna Justiitsministeeriumi vanglate osakond kontrollib vanglate tegevust, oli Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti soovitus pöörduda Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole igati asjakohane ning ei saanud kuidagi kaebajat solvata.
22. Määruskaebuses on vaidlustatud ka riigi õigusabi andmata jätmist. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna RÕS § 7 lg 1 p 5 näol esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kuna vähemalt ühe aluse esinemine on tuvastatud, mille kohaselt keeldutakse riigi õigusabi andmast, ei pea kohus kontrollima teiste aluste esinemist. Järelikult ei tule kindlaks teha ka kaebaja majanduslikku seisundit.
23. Lähtudes eelpool esitatust, tuleb V. Ahase määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.02.
24. a määrus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk /digitaalselt allkirjastatud/ Agu Timmi 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel