Obsah (5)

§ 179§ 413§ 162§ 178§ 190

Tsiviilasi nr. 2-11-8566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2012.a Tallinn, Tartu maantee k

§ 179

lg 6, 7).

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud AHN´i kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik TT esitas 31.01.2011.a Harju Maakohtusse hagiavalduse AHN vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid EMPOÜ ja AHN 11.08.2008.a lepingu moodulelamu paigaldamiseks. Lepingu maksumuseks oli 110 350 eurot. Lisaks nimetatud summale on kostja kohustatud tasuma koostatud vundamendi projekti, transpordikulude, vajalike ehituskraanade, tellingute, valgustuse, elektri, suruõhukompressori, redelite, vundamenditöödega seotud kulude eest. Ühtlasi ei sisaldanud lepingu hind katuse pinnakatet, vihmavee äravoolu süsteeme ning paigaldust; vundamendi materjale, eritöid – vee-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemi-, ventilatsioonija elektritöid; tööliste elukoha kulusid tööperioodil; tellinguid, tõstetehnikat, prügikonteinereid ning objekti järelevalvet. Kostja on kõik tööd üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastu võtnud, kuid arved 35 026,95 euro suuruses summas on kostja poolt tasumata. Seetõttu palus hageja mõista kostjalt välja 35 026,95 eurot ning viivis summas 7 636,63 eurot. Hagiavaldusele oli lisatud TT taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks 80% ulatuses. Kohus rahuldas 20.06.2011.a hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas hageja TT täielikult riigilõivu summas 2 515,14 euro tasumisest ning kohustas TT tasuma ülejäänud riigilõivu 1 000 euro suuruses summas 20 päeva jooksul alates määruse jõustumisest arvates. Hageja esitas Harju Maakohtule riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused 11.07.2011.a, mille järgselt võttis kohus hagiavalduse 14.07.2011.a määrusega menetlusse kohustades kostjat hagile vastama. Kostja esindaja sai hagimaterjalid 18.07.2011.a kätte, kuid jättis kohtu määratud tähtajaks hagile vastamata. Harju Maakohtu 02.09.2011.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 42 663,58 eurot, millest põhivõlgnevus oli 35 026,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7 636,63 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 766,80 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv oli 1000 eurot ja kulud õigusabile 766,80 eurot, ning menetluskulud summas 2 515,14 eurot riigituludesse. 17.04.2012.a esitas kostja kohtule kaja Harju Maakohtu 02.09.2012.a tagaseljaotsusele. 16.07.2012.a kohtumäärusega rahuldas kohus kaja ning taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-
2. 14.11.2012.a toiminud eelistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist ning vähendas oma nõuet Soomes täitemenetluses saadu võrra varasema tagaseljaotsuse alusel 2 504,33 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (

§ 413lg 1).

Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (

413 lg 3 p-1-3). Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus 14.11.2012.a toimuva eelistungi kohtukutse kostja lepingulisele esindajale kätte 06.09.2012.a. Kostja ega kostja lepinguline esindaja 14.11.2012.a toimunud eelistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuva põhjuse olemasolust istungile ilmumata jätmiseks. Ühtlasi ei ole kostja esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Hageja taotles Harju Maakohtu 14.11.2012.a istungil hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. 14.11.2012.a laekus kohtule MA´i allkirjastamata e-kiri, mille kohaselt ei olnud kostja lepingulisel esindajal võimalust 14.11.2012.a toimunud eelistungil osaleda seoses kriminaalmenetlusega politseiametis. Samuti laekus kohtule 15.11.2012.a e-kiri Rahapesu andmebüroo järelvalvetalituse juhatajalt AT, mille kohaselt viibis kostja lepinguline esindaja 14.1.2012.a kella 10:00 kuni 14:00 rahapesu andmebüroos menetlustoimingute tegemisel rahapesu andmebüroo haldusmenetluses nr 1201754. Kostja ega kostja lepinguline esindaja ei ole kohtule esitanud põhistust, millisel mõjuval põhjusel ei ilmunud kostja ega kostja lepinguline esindaja istungile. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada, kuna puuduvad tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud

§ 413

lg 3 punkti 3 mõttes – kostja oli kutsutud istungile õigeks kuupäevaks ning kellaajaks; kostjat oli istungile ilmumata jäämise tagajärgedest hoiatatud; kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega ole andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks või asja lahendamiseks ilma kostja osavõtuta. Hageja esindaja esitas 15.11.2012.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 1 000 eurot ja õigusabi kulud summas 1 210,80 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetelt nähtub, et hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi 15 tundi.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja piirmääraks tsiviilasjas hinna summas 38 300 eurot osas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 11 500 eurot. Seega hageja esitatud õigusabikulud jäävad alla maksimaalset piirmäära. Samas tuleb kohtul kaaluda, kas esindaja tasu summas 1 210,80 eurot on käesolevat tsiviilasja arvesse võttes mõistlik. Tsiviilasja nr 2-11-8566 toimiku kohaselt on hageja esitanud kohtule 31.01.2011.a hagiavalduse, hagiavalduse täpsustuse (06.04.2011.a), seisukoha kaja esitamise suhtes (12.07.2012.a) ja vastuse kostja vastusele (17.09.2012.a). Ühtlasi osales hageja esindaja 14.11.2012.a kohtu eelistungil. Võttes arvesse õigusabile osutatud aega ning lähtudes käesoleva tsiviilasja mahust ja olemusest, on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud mõistlikus suuruses. See tähendab, et kohtu hinnangul on õigusabile kulutatud aeg vastavuses asjas tehtud tööga, mistõttu kuuluvad hageja õigusabikulud 1 210,80 euro suuruses summas kostjalt välja mõista.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja vabastati 20.06.2011.a määrusega riigilõivu summas 2 515,14 euro nõude tasumisest hagi esitamisel AHN´i vastu võlgnevuse nõudes. Kuivõrd kostja ei ilmunud 14.11.2012.a toimunud kohtuistungile ning hageja on esitanud kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja menetluskulud 2 515,14 euro suuruses summas riigituludesse. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (

§ 179

lg 6, 7).

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Anu Uritam Kohtunik