Obsah (5)

§ 29§ 28§ 30§ 150§ 23

2-13-5037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-5037 Tsiviilasi Osaühingu T (likvideer

) § 29 lg 2 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 1 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste maht umbes 31 700 eurot, millest võlgnik tunnistab nõudeid 25 631 euro ulatuses (tl 37). Ajutise pankrotihalduri hinnangul koosneb võlgniku reaalne vara rahast kogusummas 1450 eurot (kassajääk summas 950 eurot ning arvelduskontol olev raha summas 500 eurot, tl 35). Lisaks ebatõenäoliselt laekuv nõue STL SIA vastu summas 1176 eurot. Seega on kohus tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad küll vara tagasivõitmise võimalused, kuid arvestades, et võlgniku lähikondne, endine juhatuse liige AA, on võlgniku suurimaks võlausaldajaks (üle 50 % kogunõuetest), siis on majanduslikult küsitav vara tagasivõitmise otstarbekus.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja

1. aasta IV kvartalis, kui otsustati müügitegevus lõpetada 2 2-13-5037 ning võlgniku põhivara oli kahjumiga võõrandatud. Samuti ei vastanud võlgniku omakapital nimetatud perioodil seaduses sätestatud normidele. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga vaid võlgniku luhtunud äriplaan. Võlgniku majandustegevus on olnud kahjumis alates
2. aastast ning kahjum suurenes järgnevate aastatega seoses müügimahtude vähenemisega. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga, mille kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

§ 29

lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.03.2013 määrusega määras kohus

§ 30

alusel pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasutud ei ole.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pankrotimenetluse kuludeks on mh ajutise halduri tasu (

§ 150

lg 1 p 2).

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu 18 töötunni eest 1440 eurot. Lisaks on ajutine haldur kandud kulutusi 58 euro suuruses summas. Kohus leiab, et

§ 23

lg 1 alusel on tasu suurus põhjendatud.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 288 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kantud kulutused kuuluvad väljamaksmisele võlgniku varast (

§ 29lg 8).

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on ÄS § 58 lg 1 p 1 nimetatud juhul juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab 10 aastaks vastutavaks dokumentide hoidjaks KM ning edastab käesoleva määruse vastava kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 46 lg 2). Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

3 2-13-5037 /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4