-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur asub kogutud andmete põhjal seisukohale, et võlgniku juhatus võib olla põhjuseta jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, millega juhatuse liige Viktor Leonov võib olla rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Muu oluline informatsioon - Käesoleva aruande punktis 5.1.3. toodud sõidukite võõrandamise tehingud võivad olla tagasivõidetavad. Võlgniku juhatuse liige Viktor Leonov on 12.09.2012.a. võtnud pangast välja sularaha (selgitus oli ka sularaha) 1 000 eurot, kuid äriühingu kassasse seda üle antud ei ole. Võlgniku juhatuse liige Viktor Leonov on teinud endale väljamakseid selgitusega (avansiaruanne, töötasu) veel ka jaanuaris, veebruaris 2013, mille tulemusena on nii pangakontod kui ka kassa viidud sisulisel 0-i (kontod suletud, kassas 0,49 eur). Samas ei ole esitatud ajutisele haldurile andmeid ei töölepingu olemasolu, ega väljamaksete äriühingu igapäevase majandustegevusega seotuse kohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et OÜ Milann Grupp pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku OÜ-l Milann Grupp pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ Milann Grupp pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise 6/8 2-13-10229 tõttu
Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada oma kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ Milann Grupp dokumentide hoidjaks Viktor Leonov. Eeltoodu alusel lõpetab kohus OÜ Milann Grupp pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg –te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine haldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 585,00 eurot (lisandub käibemaks 117 eurot) ja kulude hüvitamise summas 50 eurot (lisandub käibemaks 11 eurot) määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt kulus pankrotimenetlusele 6,5 tundi tunnitasuga 90,00 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Kulude hüvitamiseks 55 eurot, millele lisandub käibemaks 11 eurot. 7/8 2-13-10229 (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.