) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD AM esitas 28.01.2013 Harju Maakohtule hagi AM vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 29.01.2013 määrusega ja kohustas kostja hagile vastama. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.02.2013. Kostja ei esitanud hagile vastust. Kohus rahuldas 07.03.2013 hagi tagaseljaotsusega ja mõistis AM AM kasuks välja elatise miinimummääras. Otsus on hagejale kätte toimetatud 08.03.2013. Hageja esitas 11.03.2013 kohtule avalduse, milles soovis loobuda elatise nõudest mis on välja mõistetud Harju Maakohtu 07.03.2013 otsusega. Kohus selgitas hagejale 13.03.2013 e-kirjaga hagist loobumisest tulenevaid menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja ei ole nimetatud e-kirjale vastust esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega pärast tsiviilasjas esitatud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuid edasikaebetähtaja jooksul, seega enne lahendi jõustumist. Kohus on hagejale selgitanud 2
lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lähtudes eeltoodust võtab kohus vastu AM loobumise hagist, tühistab 07.03.2013 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) ja lõpetab menetluse AM hagis AM vastu elatise väljamõistmiseks. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.