2-12-55525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2013 Tsiviilasja number 2-12-55525 Tsiviilasi OÜ KJ ha

) § 34 kohaselt, tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu.

§ 396

lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt

§ 101

lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist (p 1), lepingu üles öelda (p 4) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6).

§ 102

kohaselt, võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada.

§ 416

lg 1 kohaselt, krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 416

lg 2 kohaselt, krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 186

p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas lepingu ülesütlemisega.

§ 195

lg 1 kohaselt, lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 195

lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

§ 415

lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa 6 2-12-55525 kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

§ 415

lg 4 kohaselt, krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. TsMS 236 lg 3 kohaselt, tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS 238 lg 1 kohaselt, kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt, füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 18 lg 2 kohaselt, täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt, Eesti riigikeel on eesti keel.

1. Hageja ja kostja SL sõlmisid 08.11.2011 järelmaksulepingu nr XXX(edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 557,49 7 2-12-55525 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.12.
2. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused.
3. Lepingu sõlmimise ajal 08.11.2011 oli kostja täisealine teovõimeline isik, seega oli kostja õigustatud sõlmima hagejaga järelmaksulepingu nr XXX. Lepingus on kostja aadressiks märgitud XXX, Tallinn. Nimetatud leping on sõlmitud eesti keeles, mis on Eesti riigikeel. Kostja on isiklikult allkirjastanud järelmaksulepingu, maksegraafiku ja lepingu üldtingimused, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on täielikult aru saanud järelmaksulepingust tervikuna, samuti üldtingimustest ja järelmaksugraafiku alusel maksete tegemise korrast ja et märgitud dokumentidest arusaamist ja nendega nõustumist on kostja kinnitanud oma allkirjaga.
4. Järelmaksulepingu nr XXXüldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p 2.1 kohaselt, krediidisaaja kohustub tasuma püsimaksetena järelmaksu ja järelmaksu intressi vastavalt lepingu maksegraafikule. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt, väljastatud krediidisumma kuulub viivitamatule tagastamisele koos selle tagastamise hetkeni arvestatud krediidiintressiga. Üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt, krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

§ 416lg 1 ja lg 2 sätestatud nõudeid.

Kostjat on hoiatatud lepingu ülesütlemisest, ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikult ja on saadetud kostja poolt allkirjastatud lepingus märgitud aadressil XXX Tallinnas. Kostja ei ole tasunud ühtegi lepingujärgset makset, samuti ei ole kostja teavitanud krediidiandjat kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, samuti kontaktandmete muutumisest. Lähtudes eeltoodust loeb kohus hageja poolt lepingu ülesütlemise kehtivaks ning seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustuste täitmist. Hageja on 28.12.2012 esitanud hagiavalduse kostja vastu tagastamata krediidisumma €557,49, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi €7,8, võla sissenõudmisega seotud kulude €63,90 ja sissenõutavaks muutunud viivise €115,88 väljamõistmiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt, lepingu ülesütlemiseni oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress 7,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress summas 42,07 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on hagejal üldtingimuste p-de 2.
2. ja 6.
3. ning seaduse alusel õigus nõuda lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi summas €7,80 eurot ning tasumata järelmaksuintressi summas €42,07 tasumist. 34.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni 21.03.2012 – 27.12.2012 (281 kalendripäeva) seisuga on muutunud sissenõutavaks viivisemääraga 27% tagastamata krediidisummalt 557,49 eurolt aastas viivis summas €115,

1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 9 2-12-55525 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagis taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel.
2. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku €63,90 eurot kostjale 21.12.2011 ja 26.01.2012 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 28.02.2012 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 21.03.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega on põhjendatud hagejal kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine summas €63,
4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Kostja ei ole nõude suurusele põhjendatud vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ei ole kuni hagi esitamiseni ühtegi lepingujärgset makset tasunud ning ei ole maksete tasumist ka tõendanud. Kostja on põhjendanud oma kohustuse täitmata jätmist eestikeelsetest lepingutingimustest valesti arusaamisega. Kohus leiab, et nimetatud põhjendus ei ole asjakohane. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping eesti keeles, mis on Eestis riigikeel. Samuti oli kostjal enne lepingule alla kirjutamist võimalik nõuda lepingutingimuste täpsustamist ja selgitamist. Samuti on ainetu kostja väide, et ta ei tea, miks tema aadressina on järelmaksulepingus märgitud XXX, Tallinn ning seetõttu ei ole ta kätte saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust ning lepingu ülesütlemise hoiatust ning –avaldust. Kostja on nimetatud aadressi õigsust kinnitanud järelmaksulepingul oma allkirjaga. Kuna kohus rahuldab hageja nõude, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue.
5. Kostja on pärast hagi esitamist hagejale tasunud 04.02.2013 €300,17 ja 11.03.2013 €199,20, mida kostja on tõendanud vastavate maksekorraldustega. Kostja on 11.03.2013 esitatud teatises selgitanud, et kostja on tasunud maksevõlgnevuse koos intressidega perioodi detsember 2011 kuni veebruar 2013 eest summas €300,17 ja 11.03.2013 ettemaksuna koos intressidega hagejale €199,20 perioodi märts 2013 kuni detsember 2013 eest vastavalt järelmaksulepingu maksegraafikule. Tulenevalt asjaolust, et hageja on 08.11.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr XXX üles öelnud, loetakse

§ 88

lg 8 kohaselt, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on ajavahemikul 04.02.2013-11.03.2013 hagejale tasunud €499,

1. Seega loeb kohus, et nimetatud maksetega kokku summas €499,37 on täitmine toimunud võla sissenõudmisega seotud kulude €63,90, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi €42,07, tasumata krediidiintressi €7,8, sissenõutavaks muutunud viivise €115,88 ja tagastamata krediidisumma €269,72 katteks.
2. Arvestades kostja poolt pärast hagi esitamist hagejale tasutud makseid kokku summas €499,37, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata krediidisumma €287,77, viivis €30,10 (arvestatud tasumata krediidisummalt €557,49 ajavahemiku 28.12.2012-10.03.2013 eest) ja viivis 27% aastas põhinõudelt (krediidisummalt €287,77) alates 11.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulud.
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja rahuldas hageja nõude osaliselt pärast hagi kohtusse esitamist, ei anna alust kõrvale kalduda TsMS § 162 sätestatud põhimõttest. 10 2-12-55525
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu €125 ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulud €
6. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab käesoleva kohtuotsusega hageja menetluskulud kostjalt välja hageja poolt taotletud suuruses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 11