KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 16 lg 11 sisustamisel. Kaebajate hinnangul sisaldas nimetatud nõusolek endas nii nõusolekut gaasitrassiga liitumiseks kui ka gaasipaigaldise rajamiseks. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-st 1, tuleb antud nõusolekut mõista sedasi, et kolmandad isikud andsid kaebajatele nõusoleku ka gaasipaigaldise rajamiseks, sest selleta ei oleks olnud füüsiliselt võimalik gaasiühendust majja tuua. Kolmandad isikud olid gaasipaigaldise ehitamisega jooksvalt kursis ning juba ehitustööde käigus tutvusid kolmandad isikud ka projektdokumentatsiooniga ega omanud toona ühtegi vastuväidet. Linnavalitsuse eksimuse ja õigusvastase korralduse andmise tingis asjaolu, et jäeti välja selgitamata kolmandate isikute 1. veebruari 2010. a tahteavalduse sisu, kus kaebajatele anti nõusolek

§ 16lg 11 alusel linnavalitsusele taotluse esitamiseks.

Kolmandate isikute antud tahteavaldus on kehtiv, mistõttu ei ole võimalik seda ühepoolselt tagasi võtta. Järelikult on linnavalitsus vaide alusetult rahuldanud ning

1. jaanuari
2. a korraldusega linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna
3. novembri
4. a kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistanud.
5. Tartu Halduskohtu
6. juuli
7. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole
8. veebruari
9. a teatist võimalik käsitleda korteri kaasomanike enamuse otsusena ehitise tehnosüsteemide muutmiseks

§ 16lg 11 kohaselt.

Kuna kaasomanike enamuse nõusolek puudus, oli ehituse tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku väljastamine XXX korteriomanike taotluse alusel õigusvastane ning linnavalitsuse

1. jaanuari
2. a korraldusega tehtud otsus selle nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks oli põhjendatud ja õiguspärane. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud kaebusega püüavad kaebuse esitajad saada halduskohtus lahendust kaasomanike vahelistele erimeelsustele ühise vara kasutamise osas. Nimetatud probleemi lahendamine kuulub aga maakohtu pädevusse. Kolmandate isikute nõusoleku tõlgendamine tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse regulatsioonile ei ole asjakohane. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 16

lg 1 p-s 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamise vaidlustamine halduskohtus ei võimalda kaebajatel saavutada taotletavat eesmärki, milleks on kaebajatele kuuluva korteri gaasiküttele üleviimine. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kolmandate isikute kulud õigusabile on igati põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahukust. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku kuni

1. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 92 lg-dest 1 ja 7, mõistab kohus kaebajatelt kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 883,50 eurot. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2
2. K. Poolak ja A. Kala esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a)

§ 16lg 11 eeldused on täidetud, sest kolmandad isikud on 1.

veebruaril 2010 esitanud Eesti Gaas AS-le teatise, mille kohaselt oldi nõus kaebajatele kooskõlastust andma. Seadus ei näe kaasomanike enamuse otsusele ette mingisugust konkreetset vormi ega sisu, mistõttu tuleb eelpool nimetatud kuupäeval antud kaasomanike otsus lugeda kehtivaks. 1. veebruari 2010. a nõusolekuga andsid kolmandad isikud nõusoleku gaasiühenduse majja toomiseks kohalikult omavalitsuselt nõusoleku saamiseks. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et tahteavalduse tõlgendusele ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse regulatsioon. Kaebajate hinnangul eraõiguslik ja tsiviilõiguslik tahteavaldus oma olemuselt ei erine. Nõusolekust tuleb aru saada sedasi, et kolmandad isikud andsid kaebajatele nõusoleku gaasipaigaldise rajamiseks, sest selleta ei oleks füüsiliselt olnud võimalik gaasiühendust majja tuua. Lisaks anti nõusolek linnavalitsusele taotluse esitamiseks. Kaebajate teadlikkust gaasipaigaldise rajamisest kinnitab tunnistaja ütlus, mille kohaselt oli kolmandatel isikutel võimalik projektiga tutvuda. Tööde teostamise ajal mingeid vastuväiteid ei esitatud. Praktikas on tavaline, et kaasomanik arutab eelnevalt oma plaanid suusõnaliselt teiste kaasomanikega läbi. Saades teistelt kaasomanikelt plaanitavale tegevusele heakskiidu, antakse asjadele ametlik käik. 27. septembri 2010. a kirja ei saa käsitada tahteavalduse tagasivõtmisena, sest see ei oma selleks vajalikku kvaliteeti ehk ei ole täidetud TsÜS § 72 nõuded, mille kohaselt ei saa tahteavaldusest enam ühepoolselt taganeda.

1. b)Kohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud HKMS v.r § 93 lg 5, kuna kolmandate isikute kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu selle koostajana ja kolmandate isikute esindajana Andrus Lillot. Järelikult on ebaõigesti rahuldatud kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise taotlus summas 313,50 eurot. 5. Tartu Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Linnavalitsus jääb oma vaideotsuse põhjenduste juurde ja lisab järgmist:
2. a)Käesoleva vaidluse raames püütakse lahendada kaasomanike erimeelsusi, mis tegelikkuses tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Käesoleva avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel ei ole oluline asjaolu, et kolmandate isikute tahteavaldust tuleks tõlgendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete järgi. Antud juhul ei ole üldse tõendatud, et 1. veebruaril 2010 esitatud teatis on käsitatav tahteavaldusena avaliku õiguse kontekstis. Teatise sõnastus ja adressaatide ring olid ebaselged, mistõttu ei ole kindel, kas see oli suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Kolmandad isikud ei ole kõnealuses teatises selgesõnaliselt andnud arhitektuuri ja ehituse osakonnale nõusolekut kirjaliku nõusoleku taotlemiseks. Kuna kolmandad isikud esitasid 27. septembril 2010. a kirja arhitektuuri ja ehtituse osakonnale, milles nad keeldusid nõusoleku andmisest, tuleb asuda seisukohale, et eelnevat teatist ei saa nõusolekuks lugeda, sest hilisem nõusolek anti muutunud asjaolude pinnalt. Kuna kirjaliku nõusoleku taotlus ei vastanud ehitusseaduses sätestatud nõusoleku tingimustele, oli kirjaliku nõusoleku väljastamine 10. novembril 2010 olla õiguspärane. Seetõttu on linnavalitsus õiguspäraselt rahuldanud kolmandate isikute vaide ning kõhealuse kirjaliku nõusoleku vaideotsusega kehtetuks tunnistanud. b)

§ 16

lg 1 p-s 2 nimetatud kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamine ei aita kaebajatel soovitud eesmärki, milleks on XXX gaasiküttele üleviimine, saavutada. c) Menetluskulude väljamõistmisel oli kaebajatel võimalus esitada kohtuistungil menetluskulude taotluse osas vastuväiteid, mida ei esitatud. 6. Kait Tamme ja Leo Tamme seisukohas apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Seisukoha põhjendused: 3 palutakse a)

§ 16lg 11 eeldused ei ole täidetud.

1. veebruaril 2010, mil anti nõusolek gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks, ei andnud kolmandad isikud nõusolekut elamu tehnosüsteemide muutmiseks. Tehnosüsteemide muutmine ei piirdu gaasiühenduse majja toomisega, vaid see eeldab majasiseste ehitustööde teostamist, mida kaebajad ongi taotlenud. Isegi kui kolmandate isikute Eesti Gaas AS-le antud nõusolekut saaks tõlgendada kaasomanike otsusena, ei sisalda see dokument kolmandate isikute nõusolekut elamu küttesüsteemide muutmiseks ja gaasikatla ehitamiseks. Kuna ehitise tehnosüsteemide muutmine puudutab oluliselt ehitise kaasomanike huve, on vajalik, et

§ 16

lg-s 11 nimetatud kaasomanike otsus oleks antud kõigiks kavandatavateks tehnosüsteemide muudatusteks. Kaasomanikud ei ole väljendanud selget tahet ja nõusolekut konkreetse tehnosüsteemide muudatuse tegemiseks. Eesti Gaas AS-le teatise andmise ajal ei olnud kolmandad isikud teadlikud, mis eesmärgil kaebajad gaasiühendust soovivad. Tehnosüsteemide muutmise taotlusele lisatud projektdokumentatsiooniga said kolmandad isikud esmakordselt tutvuda alles

1. a septembris. Kuna seaduse nõuded nõusoleku andmiseks ei olnud täidetud, puudus vastustajal õigus anda kaebajatele nõusolek XXX elamu tehnosüsteemide muutmiseks. b) Tartu Halduskohus on seaduslikult mõistnud kaebajatelt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas 883,50 eurot. Asjaolu, kui lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumendile kirjutab alla menetlusosaline ise või tema lepinguline esindaja, sõltub menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja vahelisest vastavast kokkuleppest. Esindaja koostatud dokumendi allkirjastamine menetlusosalise poolt ei muuda olematuks esindaja poolt kliendile osutatud õigusteenust selle dokumendi koostamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
3. Vaidlus asjas käib Tartu Linnavalitsuse
4. jaanuari
5. a vaideotsuse üle (vormistatud korraldusena), millega tunnistati kehtetuks Tartu Linnavalitsuse
6. novembri
7. a kirjalik nõusolek XXX asuva ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Nõusolekus oli märgitud, et „Kirjalik nõusolek on väljastatud krt 1 tehnosüsteemide muutmiseks – gaasipaigaldis.“ (tl 11). Muid täpsemaid selgitusi tehnosüsteemide muutmise olemuse kohta nõusolekus ei olnud. Menetlusosaliste seisukohtadest võib aru saada, et sellega oli antud nõusolek gaasipaigaldise (gaasiküttekatla) väljaehitamiseks. Elamu tehnosüsteemide muutmiseks tuleneb kohaliku omavalitsuse nõusoleku olemasolu

§ 16lg 1 p-st 2.

Sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitab kirjaliku nõusoleku taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

1. Kaebajate põhiseisukoht on, et juba antud nõusolekut ei oleks tohtinud kehtetuks tunnistada seetõttu, et kolmandad isikud L. Tamm ja K. Tamm olid andnud
2. veebruaril 2010 nõusoleku gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks ja et TsÜS §-dest 71-72 tulenevalt ei olnud see kui tahteavaldus enam ühepoolselt tagasivõetav. Selle seisukohaga ei saa nõustuda.
3. Esiteks nähtub vaidlusalusest L. Tamme ja K. Tamme kooskõlastusest, et see anti üksnes „gaasitrassiga liitumiseks ja gaasiühenduse majja toomiseks.“ (tl 8). Sellest ei nähtu nõusolekut gaasipaigaldise rajamiseks. Seda ei saa sellest kooskõlastusest ka kuidagi 4 järeldada, sest isegi kui nõustuda sellega, et gaasiühenduse majja toomine eeldab teatavate tehniliste lahenduste kasutamist, siis ei saa üksnes liitumise faktiga nõusolek tähendada seda, nõus ollakse ükskõik missuguste tehniliste lahenduste väljaehitamisega majas ja seadmete paigaldamisega. Gaasitrassiga liitumine võib toimuda erinevate lahenduste teel. Kooskõlastusest ei nähtu, et L. Tamm ja K. Tamm oleksid olnud teadlikud, millist gaasipaigaldist kavatsetakse liitumise järgselt kasutusele võtta, kuhu seda plaanitakse rajada jne. Seega ei saa sellest kooskõlastusest kuidagi järeldada seda, et L. Tamm ja K. Tamm oleksid kooskõlastuses soostunud ka gaasipaigaldise väljaehitamisega, milleks linnavalitsus
4. novembril 2010 nõusoleku andis. Kaebajate paralleel elektriühenduse majja toomisega ja elektrikilbi paigaldamisega ei ole asjakohane. Esiteks on elektriühendus ja gaasiühendus erinevad asjad. Elektriühendus on tänapäeval praktiliselt kõikides majapidamistes ning asjaolu, et elektriühenduse tarbimiseks paigaldatakse ka elektrikilp, on üldteada. Seevastu gaasitrassiga liitunud majapidamisi ei ole kaugeltki nii palju ning vastavalt ei pruugi isik, kes nõustub gaasiühenduse majja toomisega, hoomata täpselt seda, milliseid tehnilisi seadmeid ja muudatusi see endaga täpselt kaasa toob. Lisaks võib gaasiühendust kasutada ka erineval moel – nt gaasikütteks, gaasipliidi kasutamiseks vms. Vastavalt on erinevad ka gaasiühendusega kaasnevad tehnilised muudatused. See võib piirduda ka vaid gaasitorustiku toomisega läbi maja seina, nagu on osundanud kolmandad isikud. Arvestades seda, mida on L. Tamm ja K. Tamm linnavalitsusele esitatud pöördumises välja toonud (kaebajad soovivad muuta maja kaasomandis oleva keldri katlaruumiks ja kavandavad elamu soojavarustuse gaasikatlale, lammutatud on põrandad, paigaldatud gaasikatel ja sellega seotud küttetorustik, vee- ja kanalisatsioonitorud, betoneeritud põrandad jms, vt tl 17-18), on ilmne, et üksnes nõustumine „gaasiühenduse majja toomisega“ seda hõlmata ei saanud.
5. Seda, et L. Tamm ja K. Tamm ei saanud anda selle kooskõlastusega nõusolekut ehitise tehnosüsteemi muutmiseks ja gaasipaigaldise väljaehitamiseks, kinnitab ilmekalt ka fakt, et see kooskõlastus oli adresseeritud AS-le Eesti Gaas. Sellel äriühingul ei ole pädevust anda lubasid ehitiste tehnosüsteemide muutmiseks. Selle saab nõusoleku vormis anda

§ 16lg 1 p-st 2 tulenevalt ainult kohalik omavalitsus.

1. Mis puudutab väidet tahteavalduse tagasivõtmise keelu kohta, siis haldusmenetlusse ei saa absoluutsena üle tuua eraõiguse regulatsiooni tahteavalduse kohta (TsÜS § 71-72), nagu püüab väita apellant. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse – HMS - § 6) ning haldusorgan ei tohi piirata isikute õigusi seadusliku aluseta ega ebaproportsionaalselt (HMS 3). Sellest tulenevalt lasub haldusorganil kohustus selgitada haldusmenetluses välja isikute tegelik tahe ning sellega arvestada. Isikute omavahelises suhtluses antud seisukohad ei pruugi olla haldusmenetluses siduvad, kui haldusmenetluse käigus selgub, et need on vastuolus isiku tegeliku tahtega. Vastasel juhul muutuks sisutuks haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud ärakuulamiskohustus, samuti uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus. Puuduks mõte nõuda haldusorganilt selgitamiskohustuse täitmist näiteks isikule haldusmenetluse tagajärgede selgitamise näol, kui isikul puuduks võimalus vastavalt sellele oma käitumist korrigeerida. Siduvad tagajärjed saavad sellistest isiku antud seisukohtadest tuleneda eeskätt siis, kui see tuleneb õigustloovate aktide erinormidest (sealhulgas ka menetlustähtaegadest). Samuti ei pruugi isiku seisukohamuutus enam tähendust omada siis, kui haldusmenetlus on isiku algsest seisukohast lähtudes juba lõpuni viidud. Selle tulemusena antud haldusakt on pärast kehtivuse omandamist siduv ja täitmiseks kohustuslik isegi siis, kui see osutub õigusvastaseks (HMS § 60 lg 2). 5 Käesoleval juhul kummagagi neist situatsioonidest tegemist ei olnud. Nõusoleku andmise menetluses lasus linnavalitsusel seega kohustus XXX -2 korteriomanikud ära kuulata ja nende tegelik seisukoht välja selgitada. Sellele, et kaebajate antud tõlgendus L. Tamme ja K. Tamme poolt AS-le Eesti Gaas suunatud kirjale ei vastanud L. Tamme ja K. Tamme tegelikule tahtele haldusmenetluses, kinnitab ka asjaolu, et enne nõusoleku väljastamist olid
2. septembril
3. L. Tamm ja K. Tamm saatnud linnavalitsusele kirja, milles vaidlesid muuhulgas gaasitorustikuga ühendamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamise vastu (tl 17-18). Seega lisaks sellele, et L. Tamme ja K. Tamme antud
4. veebruari
5. a kooskõlastus ei tähendanud nõustumist gaasipaigaldise väljaehitamisega, oli neil võimalik haldusmenetluse käigus oma seisukohti täpsustada.
6. Eeltoodust tulenevalt ei saa rääkida, et L. Tamme ja K. Tamme poolt
7. veebruaril 2010 antud kooskõlastus AS-le Eesti Gaas oleks hõlmanud endas ka nõustumist ehitise tehnosüsteemide muutmisega

§ 16lg 1 p 2 ja lg 11 mõttes.

Kuna XXX elamus asub kaks korterit, siis oli sõltumata sellest, kas käsitada L. Tamme ja K. Tamme korteriomanikena või ehitise kaasomanikena, linnavalitsuse nõusolek tehnosüsteemide muutmiseks õigusvastane, sest

§ 16

lg-st 11 tulenevalt sai sellise taotluse esitada üksnes ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Seega on vaideotsus, millega tehnosüsteemide muutmiseks antud nõusolek tühistati, õiguspärane ja halduskohus on jätnud selle põhjendatult tühistamata.

1. Situatsioon, kus isikud nõustuvad gaasiühenduse majja toomisega, kuid ei nõustu suuremahuliste ehitustöödega, mis kaasnevad ühe korteri gaasiküttele üleminekuga, ei ole kaugeltki ebamõistlik, nagu väidab apellant. Gaasitrassiga liitumine ja gaasiühenduse olemasolu majas ei tähenda kaugeltki seda, et sellega kaasnevad vältimatult suuremahulised ehitustööd ja gaasi kasutamine korteri kütmiseks. Gaasi võib majapidamises kasutada ka muuks otstarbeks, mistõttu polnud kolmandatel isikutel põhjust kooskõlastusest AS-le Eesti Gaas keelduda.
2. Apellatsioonkaebuse väide, et L. Tamm ja K. Tamm olid algselt kaebajate plaanidega nõus, kuid muutsid meelt tänu hiljem tekkinud erimeelsustele, ei muuda olematuks asjaolu, et nende nõusolekut maja tehnoseadmete muutmiseks ei olnud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu poolt väljatooduga, et isikutevahelisi erimeelsusi ei lahendata halduskohtus, vaid maakohtus.
3. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ka menetluskuludega seonduvas osas. Apellant leiab, et L. Tamme ja K. Tamme kasuks ei saanud välja mõista osa menetluskuludest (313,50 eurot), kuna nende poolt
4. aprilli
5. a seisukohtadest ei nähtu, et selle oleks koostanud advokaat. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. L. Tamme ja K. Tamme
6. aprilli
7. a seisukoht on allkirjastatud küll vaid L. Tamme ja K. Tamme poolt digitaalselt, kuid sellest ei saa teha järeldust, et seisukohta ei koostanud advokaat või et selleks ei kasutatud õigusabi. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et õigusabi kasutamise tõendamiseks peab 6 menetlusdokumendile olema alla kirjutanud advokaat. Allkirja olemasolu või puudumine kohtumenetluses esitataval seisukohal ei näita selle koostajat ega seda, kas selle dokumendi koostamiseks kasutati õigusabi. Allkirjaga tõendatakse üksnes seda, kes on menetlusdokumendi esitajaks. Menetluskulude kandmist tõendati HKMS vr § 93 lg 1 järgi kohtukulude nimekirja ja kuludokumentidega. Need dokumendid on asja materjalides olemas. Nõuet dokumentide allkirjastamiseks advokaadi poolt ei tulene ka kehtivast halduskohtumenetluse seadustikust. Enamgi veel – vaidlust ei ole selles, et L. Tamm ja K. Tamm on arvetel näidatud õigusabi eest täies ulatuses tasunud (tl 95, 97) ja seega on need kulud kantud. Raske on näha põhjust, miks pidanuks L. Tamm ja K. Tamm tasuma õigusabi eest, mida tegelikult ei saadud.
8. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Seetõttu jäävad ka apellandi menetluskulud HKMS § 285 lg-st 1 ja HKMS vr 92 lg-st 1 tulenevalt apellandi enda kanda. Kolmandad isikud L. Tamm ja K. Tamm on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajatelt summas 285 eurot. Taotlusele lisatud konto väljavõtte järgi on see summa tasutud. Ringkonnakohus ei jaga apellantide seisukohta, et need kulud oleksid põhjendamatult suured. Arvestades apellatsioonimenetluses esitatud seisukoha mahtu, selle erinevust halduskohtus esitatud seisukohtadest, apellatsioonkaebuse põhjenduste analüüsi ja tavapärast kohtupraktikat menetluskulude suuruse osas, on ringkonnakohtu hinnangul need menetluskulud mõistliku suurusega. Advokaadi allkirja puudumine sellelt seisukohalt ei takista eelnevalt toodud põhjendustel ka nende menetluskulude väljamõistmist. Agu Timmi Maili Lokk 7 Einar Vene