← Eesti

2-12-24527/21

Obsah (7)§ 428§ 429§ 173§ 1741§ 168§ 178§ 150

2-12-24527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-24527 Tsiviilasi RBA

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohus võttis 05.11.2012 määrusega menetlusse RBAS-i (hageja) hagi OÜ M(kostja I) ja KK(kostja II) vastu võlgnevuse 4713,27 euro solidaarseks väljamõistmiseks. 06.12.2012 esitas kostja II pankrotihaldur kohtule vastuse, milles teatas, et kostja II suhtes on tsiviilasjas nr 2-1234444 on välja kuulutatud pankrot. Harju Maakohtu 28.02.2013 määrusega jäeti hagi kostja II suhtes läbi vaatamata. Määrus on käesolevaks hetkeks jõustunud. Hageja esitas 07.03.2013 taotluse tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Hageja täpsustas 12.03.2013 avaldust, teatades, et soovib hagist loobuda. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. -2- 2-12-24527 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 1741

lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 168

lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei taotle hagist loobumise avalduses kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt on kostjal I vaid üks juhatuse liige (kostja II, KK), kes on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pankrotivõlgnik ning ärikeelu tõttu juhatuse liige olla ei saa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub kostjal ka muu esindaja. Seetõttu puudub kostjal isik, kellele edastada hageja hagist loobumise avaldust. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072123 (maksekorralduse nr 25190) 05.10.2012 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 325 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kuulub tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik -3-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.