Obsah (8)

§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 40§ 150§ 23

2-13-5460 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-5460 Tsiviilasi XXX

§ 102lg 2).

Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada RL’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 22.04.2013 kell 14.
2. Kui võlgnik ei täida vande andmise kohustust, võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
3. Määrata Ly Müürsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, ja tehtud vajalike kulutuste katteks 200 eurot pankrotivara arvelt.
4. Määrus teha teatavaks

§ 33

lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata kinnistusosakonnale (talka.info@kohus.ee). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus XXXKorteriühistu (võlausaldaja) esitas 04.02.2013 maakohtule avalduse RL’i (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on kostja korteriühistu (KÜ) liige, kellel on täitmata kohustused KÜ ees. Seisuga 01.02.2013 on võlgniku võlgnevus 3932.82 eurot, millest põhivõlg on 3109.73 eurot ja viivis 823.09 eurot. Pärnu Maakohus on teinud maksekäsud 07.10.2009 (tsiviilasi nr 2-0940095, 04.02.2010 (tsiviilasi nr 2-09-69117) ja Harju Maakohus on 11.01.2011 teinud tagaseljaotsuse (tsiviilasi nr 2-11-12484) võlgniku suhtes võla väljamõistmiseks. Võlausaldaja on nende täitedokumentide alusel esitanud kohtutäiturile avaldused täitemenetluste alustamiseks. 19.03.2010 sõlmiti võlgnikuga maksegraafik, kuid võlgnik pole maksegraafikust tulenevalt kohustusi täitnud. Võlgnikule kuuluvale varale on seatud hüpoteek, kuid hüpoteegipidaja ei ole soovinud täitemenetlusega ühineda. 05.03.2013 määrusega kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlgnik ei ole vastuväiteid pankrotiavaldusele esitanud. 27.03.2013 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes toodud asjaoludega. Kohtumääruse põhjendused 2 2-13-5460 Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada RL’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus kirjaliku nõusoleku alusel Ly Müürsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 37 000 eurot ja kohustusi kokku 45 156.15 eurot. Ajutise halduri seisukohast tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks töökaotus 2009.a, mis ei võimaldanud kohustuste täitmist. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on alates 01.03.2013 töötuna arvele võetud. Võlgnik ei vaidle ajutise pankrotihalduri aruandes toodud asjaoludele vastu.

§ 31

lg 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Võlgnikule kuulub korteriomand (registriosa nr XXX), mistõttu tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta teha märkus kinnistusraamatusse pankrotimääruse alusel (

§ 40lg 1 p 1, lg 2).

Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 10 tunni eest kokku summas 800 eurot ja kulutuste eest 200 eurot (tl 175).

§ 150lg 1 p 2 ja 5 järgi on tegemist pankrotimenetluse kuludega.

Menetlusosalised vastuväiteid tasu ja kulutuste suurusele ei esitanud.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 800 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 200 eurot.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 160 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).

§ 150

lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3