) §131 lg-le 1 peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks.
lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend. Nimetatud sättest tulenevalt on vajalik määrata AKerieestkostja osaühingu osa omandamiseks.
209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha ja lg 4 kohaselt kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. PK on taotlenud määrata erieestkostjaks SH, kes on AK ema NK vend. SH andis nõusoleku tema erieestkotjaks määramiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv, mis tuleb jätta avaldaja kanda, avaldaja on riigilõivu juba tasunud. Muid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.