Obsah (9)

§ 467§ 444§ 173§ 1741§ 162§ 180§ 190§ 138§ 144

2-12-12354 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Astrid Asi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-12354

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Kõik menetluskulud jätta täies ulatuses A K kanda.
2. Yulija Kirikovale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude riigituludesse väljamõistmine
3. Välja mõista A K Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud: - riigilõiv summas 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 23 senti; - riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Riigilõiv (1278,23 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on 2900078583), selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number. Riigi õigusabi kulud (36,40 eurot) tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on 2800049900), 1/4 2-12-12354 selgituses tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number.
4. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
5. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.
6. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Kohtuotsus saata menetlusosalistele ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohus selgitab, et menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab 2/4 2-12-12354 kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu seisukoht Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte 17. mail 2012. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Lähtuvalt

§ 162lg-st 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hagejale oli käesolevas menetluses antud riigi õigusabi ja menetlusabi riigilõivu tasumisel. Menetluskulude nimekirja ei ole hageja esitanud. Kohus järeldab sellest, et hageja ei ole seoses käesoleva menetlusega muid menetluskulusid kandnud. Menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine Viru Maakohtu

1. veebruari 2012 kohtumäärusega anti hagejale riigi õigusabi ning hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Viru Maakohus määras
2. märtsi 2013 määrusega vandeadvokaadile väljamaksmiseks tasu summas 38,40 eurot. Viru Maakohtu
3. mai 2012 määrusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati riigilõivu summas 1278,23 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus määras hagihinnaks 12143,21 eurot. Kuni
4. juulini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli nimetatud nõudelt tasuda riigilõiv summas 1278,23 eurot. Kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.

§ 180

lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest; täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. 3/4 2-12-12354 Vastavalt

§ 190

lg-le 3 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Lähtuvalt

179 lg-st 1 mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuluks riigilõiv.

§ 144lg 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

Käesolevas menetluses on jäänud tasumata riigilõiv summas 1278,23 eurot ning riigi õigusabi kulud 38,40 eurot. Eeltoodust lähtuvalt tuleb A K välja mõista riigituludesse tasumata jäänud riigilõiv summas 1278,23 eurot ning riigi õigusabi tasu 38,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4/4