Obsah (11)

§ 632§ 633§ 445§ 229§ 5§ 230§ 232§ 405§ 122§ 129§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2013, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2113 Tsiviilasi AM hagi AK

§ 632lg 1).

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 1. AM esitas 19.01.2011 oma lapse AM(hageja) seadusliku esindajana AK(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja on lapse isa ja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 210 eurot kuus. Harju Maakohus rahuldas 06.07.2011 otsusega isaduse tuvastamise nõude ja tuvastas, et kostja on lapse isa. Samal päeval tegi maakohus ka määruse, millega kinnitas poolte kompromissilepingu ja lõpetas elatise nõudes menetluse. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu 06.07.2011 määruse tühistada ja jätkata tsiviilasja menetlemist, sest hageja loobus tahteavaldusega kompromissist, mistõttu ei saanud kohus seda enam kinnitada. Samuti ei vasta kompromiss kostja varalisele seisundile ja jätab kostjaga koos elavad lapsed halvemasse olukorda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2011 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Riigikohus määras 21.03.2012 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-3-12 tühistada Harju Maakohtu 6.07.2011 ja Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-2113 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Harju Maakohus jätkas menetlust elatise nõudes. Tulenevalt hagihinnast menetles kohus elatise hagi lihtmenetluses. Kostja seisukoht.
2. Kostja esitas 26.10.2012 kohtule seisukoha ja taotluse tõendite lisamiseks. Kostja avaldab, et on esitanud 02.05.2011 hagile vastuväited ja dokumentaalsed tõendid. Kostja võttis elatise nõude omaks osaliselt ja põhjusel, et tema sissetulekud (ehk varanduslik seis) ei võimalda elatist tasuda 210 eurot kuus. Samuti palus kostja vähendada nõutavat elatist 70 euroni kuus kuna tema ülalpidamisel on PKS § 97 p 1 ja p 2 tähenduses lisaks AM veel neli alaealist last (K K , K K , K K ja K K ), kellel on seadusest tulenev õigus saada ülalpidamist, mida kindlasti kahjustaks AM elatise summas 210 eurot kuus tasumine. Nimetatud asjaolule on viidanud ka käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 21.03.2012 kohtumääruse p 16, s.t. et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks, kui hageja. Kuivõrd kostja ja tema abikaasa sissetulekud ei ole põhimõtteliselt muutunud, siis jääb kostja oma Riigikohtule esitatud määruskaebuses toodud väidete juurde, mille kohaselt ei ole tal võimalik 210 eurot igakuiselt maksta põhjusel, et: 2 2-11-2113 -
8. kostja ülalpidamisel on veel vanuses 11-18.a neli alaealist last, kellest vanim omandab keskharidust; - kostja netosissetulek kuus on 270,57 eurot ning pere igakuine sissetulek kuus ligi 580,25 eurot, mis teeb 6-liikmelise pere iga liikme kohta 96,7 eurot. Seega hagejale elatise summas 210 eurot tasumisel jääks igakuiselt kostja ülalpidamisel oleva iga lapse kohta summa 61,70 eurot, mis teeks hageja ja kostja ülejäänud laste ülalpidamiseks mõeldud summade vahe ligi kolme ja poole kordseks ehk 148,3 euro suuruse vahe. Eeltoodud summad ei ole vastuvõetavad ja nendega ei ole võimalik kostjal ülejäänud nelja alaealist last inimväärselt ülalpidada ja eakohast arengut tagada. Eelnimetatud summad jäävad tunduvalt alla 2004.a Sotsiaalministeeriumi tellimuse alusel valminud “Lapse ülalpidamiskulude arvutamisemetoodikas ”http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1.pdf toodud lapse ülalpidamiskulusid, mis laste vanust arvestades peaks olema vähemalt 139,45-205,15 eurot kuus. Kostja kinnitab, et tema ja tema abikaasa sissetulekute osas võrreldes 2011 (ka kostja 02.05.2011 vastuse lisad nr 1 ja 2) ei ole muutusi toimunud ning esitab selle kinnituseks enda ja tema abikaasa töötasude tõendid 2012 kohta ning taotleb PKS § 104 alusel nimetatud tõendite lisamist tsiviilasja toimikule. Kostja avaldab, et on võimeline tasuma hagejale igakuiselt elatist summas 70 eurot ja seda alates hagi esitamisest. Juhul, kui kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks igakuiselt elatist välja 70 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, siis palub kostja kohtult

§ 445

lg 1 alusel määrata hagi esitamisest ehk 19.01.2011 ja kuni kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahemikus tekkiva elatise summa osade kaupa tasumiseks koos tulevikus tasumisele kuuluva igakuise elatise maksega. See tähendab, et kostjal on võimalik alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast tasuda jooksvalt elatist 70 eurot kuus ning hagi esitamisest tasumisele kuuluvat elatist tagantjärgi samuti kuni 70 eurot kuus ehk kokku hagejale 140 eurot kuus kuu 15.-ndaks kuupäevaks. Kostja avaldab, et on peale 01.07.2011 pöördunud hageja seadusliku esindaja poole nii kirjalikult kui ka nende ühise lapse AM kaudu suulise ettepanekuga sõlmida kohtulik kompromiss, saavutamaks õigusrahu ning säästmaks kohtu ja mõlema osapoole aega ning rahalisi vahendeid, kuid kostja ettepanekule ei ole suuliselt ega ka kirjalikult vastatud. Samuti soovis kostja hageja seadusliku esindaja arveldusarvele tasuda vabatahtlikult elatist, kuid AM saadud teabe kohaselt, oli 2011.a AM konto arestitud. Kui kostja tegi AM ettepaneku kanda lapse kontole elatist, siis avaldas AM, et ka tema konto on arestitud, mistõttu ei ole kostjal olnud võimalik elatist kohtumenetluse ajal temast sõltumatutel põhjustel tasuda. Kuigi hageja seaduslik esindaja ei ole vastanud kostja eelpool nimetatud kompromissi ettepanekutele, siis teeb kostja kohtu vahendusel veel kord hageja seaduslikule esindajale ettepaneku sõlmida kohtulik kompromiss järgmistel tingimustel: - Kostja tasub igakuiselt hageja esindajale alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist 70 eurot kuus kuu 15.-ndaks kuupäevaks. - Kostja on nõus lisaks eelmainitud elatise maksele tasuma perioodi 19.01.2011 kuni kohtulikku kompromissi kinnitava määruse jõustumiseni tasumisele kuuluvat elatist osade kaupa (igakuiselt) mitte rohkem kui 70 eurot kuus kuni nimetatud perioodi eest täieliku elatise tasumise kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 140 eurot kuus. - Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Hageja täiendav seisukoht.

1. Hageja esitas 01.11.2012 täiendava seisukoha kostja 26.10.2012 vastusele ning taotluse. Hageja tutvus kompromissiettepanekuga ning teatab, et ei ole nõus pakutud summaga järgmistel põhjendustel. 3 2-11-2113 - Kostja oma seisukohas väidab, et ei ole võimeline maksma nõutud elatise summat, kuna temal on veel ülalpidamisel neli last ja tema sissetulek kuus moodustab 270,57 eurot kuus. Kostja lisab seisukoha juurde oma palga tõendi perioodil aprillist 2012 kuni septembrini
2. Käesolev tõend oli antud CPOÜ poolt ja allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Selleks, et selgitada välja kas kostja omab vara või mitte, hageja esindaja riigi õigusabi korras tegi järelepärimise ja võttis andmed Krediidiinfost, nn isikuandmete raporti, mille kohaselt on näha milline vara isikul ja millised osakud erinevates äriühingutes isikul on. Tehtud väljavõttest tuleneb, et kostja omab erinevate äriühingute osakuid, kus ta on osanik ja juhatuse liige, samuti kostjale kuulub kinnisasi, mis on hageja andmetel eramaja, kus kostja elab oma perega. Mis puudutab sissetuleku tõendit, siis CPOÜ-s kostja on osanik ja juhatuse liige. Seega, antud tõend ei ole usaldusväärne, kuna kostja saab ise otsustada kui suur tema palk võib olla, kuna see sõltub temast. Samuti tehtud väljavõtte alusel meie saame teha järelduse, et kostja on ärimees, kellel puuduvad võlad ja tegelikkuses ei ole teada tema tõeline majanduslik olukord, kuna see ei ole tõendatud. - Kostja oma seisukohas väidab, et ta ei saanud maksta elatist, sest lapse ja lapse ema konto on arestitud. Hageja on arvamusel, et see ei või olla mõjuvaks põhjuseks selleks, et elatist mitte maksta. Kostja peab täitma oma ülalpidamiskohustust sõltumata sellest kelle konto on arestitud, sest tema kohustus seisneb selles, et ülal pidada oma last, aga mitte selles, et leida põhjust lapse elatiseta jätmiseks, arvestades seda asjaolu, et antud asi on menetluses alates jaanuarist
3. Hageja AM sõitis sel suvel sõbrannaga Saksamaale ja pöördus kostja poole palvega osutada talle abi, kuna temal oli vaja raha. Kostja lubas teha lapsele ülekande, kuid ei teinud seda, vaatamata sellele, et laps ootas seda ja lootis, et isa täidab oma lubadust. Kogu selle aja jooksul hageja seaduslik esindaja peab last üksi ülal pidama, selles aitab vanem tütar KM, kes töötab .
4. Taotlus tõendite kogumiseks. Antud vaidluses objektiivse lahendi tegemiseks ning kostja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks peab hageja esindaja vajalikuks koguda täiendavalt järgmised tõendid: - Teade Maksu- ja Tolliametilt selgitamiseks alates 01.01.2011 aastast kuni 01.11.2012, milliselt palga suuruselt kostja maksis makse. - Krediidiasutustelt, millistes pankades kostjal on kontod ja pangakonto (kaasaarvatud kogumisarved) väljavõtted alates 01.01.2012 aastast kuni 01.11.2012 aastani. Hageja jääb oma esitatud hagiavalduses nõude juurde. Kostja vastus.
5. Kostja esitas 22.11.2012 seisukoha ja taotluse. Kostja hinnangul puudub vajadus AM 01.11.2012 esitatud taotluse rahuldamiseks, kuivõrd kostja esitab kohtule ise vajalikud dokumendid ja teabe alljärgnevalt: - Kostja on 2011 algusest seotud kolme äriühinguga, milledest vaid CPOÜ kaudu tehakse kostjale rahalisi väljamakseid palga näol ning selle kohta on kostja kohtule juba varasemalt tõendid esitanud. CPOÜ majandustegevus seisneb teisele äriühingule teenuse osutamises, mistõttu on äriühingu käive üliväike ning ühes kalendrikuus keskmiselt summas 1500 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summast tehakse palga väljamaksed, tasutakse tasumisele kuuluvad maksud ning kantakse äriühingu muud tegevuskulud. Seega vastavad kostja palgatõendid tegelikkusele. - P OÜ osas on kostja seotus osaniku ja juhatuse liikmena, kuid faktiliselt kostja äriühingu majandustegevuses ei ole kunagi osalenud. Antud äriühingu käive oli samuti üliväike, mida kinnitab ka OÜ P 2011.majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli 2011 majandustegevuse tulemiks kahjum. - K OÜ kanti registrisse XXX ning mingit majandustegevust ei ole olnud, mistõttu ka mistahes rahalisi väljamakseid ei ole tehtud. - Kostja eluase, asukohaga XXX, on kostja ja tema abikaasa ühisvaraks olev kinnisasi, kus elavad ka nende ühised lapsed. Seega on tegemist kostja ja tema pere ühise eluasemega, mistõttu jääb arusaamatuks hageja esindaja viide ühisvaraks olevale kinnistule käesoleva tsiviilasja kontekstis. 4 2-11-2113 Seega lähtudes ülaltoodust, on hagejale jäänud kostja varanduslikust seisundist ebaõige mulje. Kostja ja tema pere igakuised sissetulekud ja väljaminekud on käesoleva kohtuasja vältel jäänud peaaegu samaks, mis tähendab, et kostjal ei ole võimalik maksta hageja soovitud suuruses elatist. Kostja esitab eelnimetatud väite tõenduseks Keila Linnavalituse tõendi nr XXX, mille kohaselt toetab Keila linn kostja perekonda rahaliste toetustega ja alaealiste laste KK, K K ja K K osas tasuta toitlustamisega 2011 kui 2012 aastal. Ka toetab rahaliselt kostjat tema vend.
6. Kostja viitab PKS § 102 ning juhib hageja tähelepanu sellele, et võrreldes kehtetu PKS regulatsiooniga elatise väljamõistmise eelduste tuvastamisel, ei ole ülalpidamiskohustuse tuvastamisel vajalik hinnata kohustatud vanema varalist seisundit, kui siis üksnes PKS § 102 kontekstis. Nimelt hinnatakse kohustatud isiku varalist seisundit ülalpidamiskohustuse osalise vabastamise või elatise suuruse vähendamisel alla PKS § 101 lg 1 nimetatud määra. Seega kuulub kostja tõendamisesemesse tema varalise seisundi tuvastamine ning seda on kostja teinud (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-93-08 ja nr 3-2-1-127-09).
7. Seonduvalt hageja 01.11.2012 menetlusdokumendi ja ülalmainitud varalise seisundi küsimusega, avaldab kostja, et käesoleval hetkel puudub hageja nõude arutamiseks ülevaade hageja sissetulekute ja lapse tegelike vajaduste osas, mis oleksid dokumentaalselt tõendatud (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-119-07). Kostja ei pea usaldusväärseks ega ammendavaks ülevaateks lapse tegelike vajaduste kohta esitatud pistelisi kuludokumente rõivaste/jalanõude kohta või ravimite ostmiseks Laagri alevikus. Ülalpidamise ulatus on toodud PKS § 99 (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-93-08 ja 3-2-1-33-11) ning seda peab tõendama hageja.
8. Kostja võtab omaks, et ühine laps AM küsis seoses reisiga Saksamaale kostjalt raha 100 eurot, mida kostjal ei olnud tol hetkel anda ning mida ta ka lapsele selgitas. Kostja avaldab siinjuures, et ta täitis oma lubaduse lapse ees ning kandis küsitud 100 eurot lapse sõbranna kontole, kui laps saabus Saksamaalt, põhjusel, et AM konto oli arestitud.
9. Kostja on põhjendanud kohtule ja vastaspoolele, et hoolimata asjaolust, et tal on võimalik talle jõukohaste summade kaupa lapse tarbeks elatist tasuda, kuid seda ei ole võimalik teha põhjusel, et puudub sellise konto number, kuhu saaks elatist kanda. Seega oli kostja esindaja sunnitud tegema hageja esindajale eraldi päringu, mille tulemusena sai kostja konto numbri, kuhu elatist tasuda. Vastav ülekanne on lisatud käesolevale vastusele. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et konto number puudub ka hagiavalduses, samuti on hagiavalduses nimetatud nõude sisus ja 01.11.2012 hageja seisukoha lõpus avaldatu vahel õiguslik vastuolu.
10. Kostja taotleb käesolevale seisukohale lisatud dokumentaalsete tõendite ( CPOÜ kehtivate üld- ja isikuandmete elektrooniline väljavõte, P OÜ kehtivate üld- ja isikuandmete elektrooniline väljavõte, P OÜ 2011.a majandusaasta aruanne, K OÜ kehtivate üld- ja isikuandmete elektrooniline väljavõte, Keila Linnavalitsuse tõend nr. XXX, kostja esindaja 05.11.12 e-kiri hageja esindajale ning vastus sellele, kostja 08.11.2012 maksekorraldus nr 1245) lisamist toimikule. Kostja taotlus.
11. Kostja esitas 06.02.2013 taotluse tõendite lisamiseks toimikule. Kostja on tasunud perioodil 09.11.2012-05.02.2013 (kaasa arvatud) hageja AM kontole elatise makseid kokku summas 245 eurot alljärgnevalt: XXX 05.02.2013 summas 35.-EUR – elatis ½ 2012 septembri eest. Võttes arvesse, et vaidluse esemeks on elatise suurus ja elatise väljamõistmine kostjalt alates hagi esitamisest, siis on eelmainitud teave asjas tähtsust omav asjaolu, mistõttu taotleb kostja

§ 229

, 230 alusel elatise tasumist tõendavate maksekorralduste lisamist tsiviilasja juurde. Kohtuistung 13.02.

1. 5 2-11-2113
2. Kohtuistungil arutasid pooled erinevaid kompromissivariante, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Kostja ei ole nõus miinimummääras elatist maksma, kuna tal on lisaks hagejale veel ülalpeetavaid. Kostja on nõus, et igakuine elatis oleks 80 eurot. Kostja palk on 271 eurot, kostja abikaasa töötasu on 295 eurot kuus ja pere saab ka lapsetoetusi. Kostja vend ja kostja täiskasvanud lapsed aitavad kostja peret. Kostja kinnitab, et on 25 kuu jooksul elatist nii vähe, s.o. 245 eurot maksnud. Kostjal on võimalik 160 eurot kuus maksta alates veebruarist, nii kaua kuni saaks võlg tasutud ja kuni laps täisealiseks saab. Kostja täpsustab, et käesoleval momendil on ta juhatuse liige K OÜs, mis on vennaga kahe peale. Teine ettevõte ei ole kostja omandis ja ta ei ole seal ka juhatuse liige. Põhitulu tuleb K OÜ-st. Kostja lepinguline esindaja viitab Riigikohtu seisukohale, et tuleks teisi lapsi arvestada ning teised lapsed kannataks selle võrra, kui kostja peaks ebamõistlikult suure summa tasuma. Kostja palub osaliselt hagi rahuldada ning alandada elatise nõuet 80 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 18.01.
3. Kostjal on hetkel 5 ülalpeetavat last. Kostja selgitab, et vend andis talle sularaha, et kostja maksaks firmas arved ära ning et hageja volitatud esindaja väited, et see raha on sissetulek, ei ole õige. On selge, et kui on sugulasi, siis nad toetavad, sest selle rahaga palju kostja ja ta abikaasa kuus saavad, ei ela see perekond ära. Mõlema vanema varalist seisundit tuleks hinnata, mitte ainult kostja oma. Kostja leiab, et see hagi tuleks osaliselt rahuldada. Kostja saaks maksta elatise summaks 80 eurot kuus maksimaalselt.
4. Hageja seaduslik esindaja jääb hagis esitatud nõude juurde ja palub välja mõista kostjalt elatise 210 eurot kuus alates hagi esitamisest 19.01.2011 kuni AM keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Hageja II AM õpib Keskkooli
5. klassis. Hageja soovib elatist miinimummääras, kuid kostja ei ole nõus. Eraisiku andmete kohaselt on kostja ärimees, ta on juhatuse liige ja toimikus on kostja pangakonto väljavõte. Kostjal on seal teine sissetulek ja see on 2000 eurot kuus ja ta on võimeline maksma soovitud miinimumi. Swedbank kontost nähtuvalt teeb kostja pidevalt sularahas sissemakseid oma kontole. See ei ole kostja palk. Kontoväljavõtetest nähtub, et kostja ei piira oma kulutusi. Kostja on maksnud vaid 245 eurot ülalpidamiseks 25 kuu jooksul. Hageja jääb endiselt hagiavalduse juurde. Hageja seaduslik esindaja on hetkel töötu ja saab toimetulekutoetust. See kui kostjal on mitu last, ei tähenda seda, et kostjal puuduvad rahalised vahendid. Kõiki pangakonto väljavõtteid tuleb arvestada ja kui palju ta igale lapsele saab raha maksta. Tuleb arvestada, et hageja seaduslik esindaja on töötu ja kostja teenib rohkem. Hageja seaduslik esindaja jääb hagiavalduse juurde 210 eurot kuus alates 18.01.2011 kuni lapse keskkooli lõpetamiseni.
6. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse hiljemalt 25.03.
7. Kohtu seisukoht
8. Vastavalt

§ 5

lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

23.

§ 405

lg 1 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

§ 405

lg 3 kohaselt, kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil 6 2-11-2113 asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 108 alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
3. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et nii enne
4. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
5. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
6. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-1 märkinud, et enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi tuli elatise suurus määrata kindlaks vastavalt lapse põhjendatud vajadustele ning üldjuhul pidi kumbki vanem kandma pool lapse põhjendatud vajaduste 7 2-11-2113 rahuldamiseks tehtavatest kulutustest, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud miinimum. Vanema töövõimetus ja teised ülalpeetavad lapsed andsid alust mõista vanemalt välja miinimummäärast väiksem elatis üksnes juhul kui vanema varaline seisund ei võimaldanud sellises suuruses elatist maksta. Kehtivas õiguses sõltub lapse ülalpidamise nõude suurus lapse vajadustest. Arvestada tuleb lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Elatise suuruse määramiseks tuleb tuvastada nii lapse mõistlikud vajadused kui ka vanemate varaline seisund ning asjakohaste tõendite puudumise korral lähtuda eeldusest, et lapsel on õigus saada üksnes miinimumelatist. Laste huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna nii enne
7. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg-s 4 kui ka kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud.
8. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 asunud seisukohale, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista (vt ka 3-2-1-33-11, p 36).
9. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, hageja seadusliku esindaja seisukohtadega ning kostja vastustega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on kohustatud hagejale elatist maksma. Kostja ei ole elatise maksmise nõudele vastu vaielnud. Poolte vahel on vaidlus väljamõistetava elatise suuruse üle.
10. Hagiavalduses taotleb hageja elatise väljamõistmist igakuiselt summas 210 eurot. 13.02.2013 kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et jääb hagis esitatud nõude 8 2-11-2113 juurde ja palub välja mõista kostjalt elatise 210 eurot kuus alates hagi esitamisest 19.01.2011 kuni AM põhi või keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on igakuised kulutused hageja AM ülalpidamiseks kokku 421 eurot, s.h.elamiskulud 60 eurot, koolitarbed ja raamatud 20 eurot, jalgpallitreeningud 20 eurot, ravimid, vitamiinid, hügieenitarbed 30 eurot, toitlustamine 150 eurot, meelelahutused (kino, ujula, ekskursioonid) 50 eurot, riided, jalatsid, kotid 60 eurot, sõidukipilet 6 eurot, juuksur 15 eurot, sidekulud 10 eurot.
11. Hageja seaduslik esindaja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks hagiavaldusele lisanud järgmised kviitungid 2010 sooritatud ostude kohta: jalatsid 5 ostu kokku summas 1155 krooni e. 73,82 eurot; riided 3 ostu kokku summas 2140 krooni e. 136,77 eurot; spordiriided ja jalatsid 3 ostu kokku summas 926 krooni e. 59,18 eurot; lennupiletid Tallinn – London – Tallinn summas 2039,74 krooni e. 130,36 eurot.
12. Hageja seaduslik esindaja on lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud 01.11.2012 järgmised kviitungid 2012 sooritatud ostude kohta: riided 2 ostu kokku summas 35,99 eurot; kingad, kott 3 ostu kokku summas 145,39 eurot; koolitarbed 3,24 eurot; sporditarbed 17,23 eurot; apteegikaubad 13,39 eurot.
13. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema ülalpidamiseks kulub igakuiselt kokku 421 eurot, millest kostjalt oleks põhjendatud välja mõista 210 eurot. Kuna tulenevalt PKS § 101 lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis ei pea hageja oma igakuiseid kulutusi põhjendama miinimumelatise suuruses.
14. Kostja on 02.05.2011 vastuses hagile avaldanud, et kostja ja kostja abikaasa igakuine sissetulek 2011.a. on kokku ~695,11 eurot (kostja netotöötasu 270,54 eurot, kostja abikaasa netotöötasu 294,57 eurot, peretoetus 130 eurot). Seega on kostjal võimalik kulutada enda töötasust igakuiselt kostjale ja temaga kooselavale neljale alaealisele lapsele igaühele 54,10 eurot. Arvestades kostja abikaasa igakuist sissetulekut, on sama palju on võimalik alaealistele lastele igakuiselt kulutada ka kostja abikaasal. Kostja on nõus maksma hagejale igakuiselt elatist 70 eurot.
15. Kostja on 26.10.2012 esitatud seisukohas avaldanud, et kostja ja kostja abikaasa igakuine sissetulek 2012.a. ei ole võrreldes 2011.a. muutunud.
16. 22.11.2012 on kostja esitanud kohtule 08.11.2012 maksekorralduse nr 1245, millega kostja tõendab hagejale elatise maksmist summas 175 eurot. Samuti esitas kostja kohtule Keila Linnavalitsuse tõendi, millega tõendab, et kostja perekond on 2011 saanud Keila linnalt sotsiaaltoetust 467,19 eurot ning 2012 on kostja kolmel lapselt koolis tasuta toitlustamine.
17. Kohtu tehtud päringust Swedbank AS-i nähtub, et ajavahemikul 01.01.2012-01.11.2012 on kostja pangakontole laekunud 25 082,04 eurot. Seega oli kostja 10 kuu keskmine sissetulek 2508,20 eurot. Märgitud laekumise hulgas on määratlemata maksjaga sissemakseid tehtud kokku 21 650 eurot ja sissemakse eraisikult 661 eurot. Samal ajavahemikul on kostja samalt pangakontolt teinud väljamakseid 24 929,15 eurot. Seega oli kostja 10 kuu jooksul kulutanud keskmiselt ühes kuus 2492,92 eurot.
18. Kostja on pangakontole tehtud laekumisi põhjendanud venna ja täiskasvanud laste abiga kostja perekonnale, samuti olevat vend andnud kostjale sularaha, et kostja maksaks firmas arved ära. Kohus peab nimetatud väiteid paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, missuguste äriühingute missuguste arvete tasumiseks on kostja tema isiklikule pangakontole laekunud raha kasutanud.
19. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 kohaselt, raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas 9 2-11-2113 seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 kohaselt, majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. RPS § 6 lg 2 kohaselt, raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RPS § 6 lg 4 kohaselt, iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
20. Kohus eeldab, et kostja poolt nimetatud arvete tasumine on kajastatud ka vastavate äriühingute raamatupidamisdokumentides ning et märgitud äriühingute raamatupidamine on korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Nimetatud laekumiste seos äriühingutega ei ole tõendatud. Kuna kohtule ei ole usutavalt tõendatud, et kostja pangakontole ajavahemikul 01.01.2012 – 01.11.2012 laekunud maksed on tegelikult osaliselt mõnele äriühingule kuuluv raha, siis loeb kohus kostja pangakontole laekunud raha kostja sissetulekuks.
21. Tulenevalt kostja igakuisest tegelikust keskmisest sissetulekust 2508,20 eurot oli kostjal võimalik kulutada 2012.a. iseenda, 3 alaealise lapse ja ühe täisealise lapse (sünd. 07.02.1994) peale igakuiselt 501,64 eurot, seega oli 2012.a. kostja teistele alaealistele lastele, v.a. hageja, kindlustatud kostja poolt ülalpidamine vähemalt miinimummääras. Käesoleval ajal on rahvastikuregistri andmetel kostjal peale hageja 3 alaealist last. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et laps, kes sai täisealiseks 07.02.2012, jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuna kostja sissetulekust piisab laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei analüüsi kohus kostjal muu vara olemasolu ülalpidamiskohustuse täitmise seisukohalt. Kohus leiab, et kostja on kohustatud oma kulutuste kavandamisel arvestama seadusest tuleneva kohustusega anda ülalpidamist oma alaealistele lastele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks kostja vastuväiteid hageja poolt nõutavale elatisele miinimummäära ulatuses.
22. Kostja on 06.04.2013 esitanud kohtule maksekorraldused, millega tõendab, et on hagejale maksnud ajavahemikul 15.12.2012 – 05.03.2013 elatist kokku 245 eurot järgmiselt: XXX
23. Kostja on 2012.a. 10 kuu jooksul pangakontole laekunud rahast teinud sama 10 kuu jooksul väljamakseid kokku 24 929,15 eurot. 2012.a. jooksul on kostja maksnud hagejale elatist 245 eurot ja 2013.a. 175 eurot. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja on hagejale elatist maksnud 2011.a.
24. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda siiski täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale. (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-172-11 p 10). Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha 10 2-11-2113 on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Seega lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. (Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-3-07 p. 12, 13). Kohus selgitab, et tulenevalt eeltoodust on pooltel kohustus kokku leppida alaealisele lapsele elatise maksmise viisis ja hageja seaduslik esindaja peab kindlustama, et kostjal on võimalik kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise maksmise kohustust kohaselt täita. Täisealisele lapsele tuleb elatist maksta arveldusarvele, mille määrab elatist saama õigustatud isik (laps) ise.
25. Kostja on kohtuistungil 13.02.2013 jäänud seisukohale, et on võimeline maksma hagejale igakuiselt elatist 80 eurot. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus ka kostja objektiivset varalist seisundit 2012.a. Kohus leiab, et väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ja ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on pidanud rahaliselt võimalikuks osaleda oma lapse poolt esitatud elatise nõudele vastuvaidlemisel kohtumenetluses koos lepingulise esindajaga, mis osundab samuti asjaolule, et kostja võimalused sissetulekut saada ei ole nii vähesed ja piiratud kui kostja on kohtule esitatud menetlusdokumentides kirjeldanud. Ka ei osutu kostja teised lapsed kostja poolt esitatud tõenditest lähtudes hagejale elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka kostjal teiste alaealiste laste olemasoluga ning kostja võimalusi sissetulekut saada. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi teenida sissetulekut, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras. Kohus mõistab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja alates 01.01.
26. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012 (k.a.) igakuiselt miinimummääras ja alates 01.01.2013 igakuiselt summas 100 eurot, arvestades hagejale juba makstud elatisega.
27. Seega tuleb kostjal hagejale maksta elatist järgmiselt: - hagi esitamisest 19.01.2011 kuni 31.12.2011 oli elatise miinimummäär 139,01 eurot, seega tuleb 2011.a. eest maksta hagejale elatist 1598 eurot; 2012 oli elatise miinimummäär 145 eurot (12 x 145 =1740), kostja on 2012 hagejale 11 2-11-2113 tasunud elatist 245 eurot, seega tuleb 2012.a. eest maksta hagejale elatist 1495 eurot; alates 01.01.2013 tuleb kostjal maksta hagejale elatist igakuiselt 100 eurot, kostja on 2013 hagejale tasunud elatist 175 eurot, seega tuleb ajavahemiku 01.01.2013-31.03.2013 eest hagejale maksta elatist 125 eurot ja alates 01.04.2013 100 eurot kuus. - Kostja elatise võlgnevus hagejale on kokku 3218 eurot, mille kohus mõistab välja tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana.
28. Kostja on palunud kohtul

§ 445

lg 1 alusel määrata hagi esitamisest ehk 19.01.2011 ja kuni kohtuotsuse tegemise kuupäeva vahemikus tekkiva elatise summa osade kaupa tasumiseks koos tulevikus tasumisele kuuluva igakuise elatise maksega. Kostja on selgitanud, et see tähendab, et kostjal on võimalik alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast tasuda jooksvalt elatist 70 eurot kuus ning hagi esitamisest tasumisele kuuluvat elatist tagantjärgi samuti kuni 70 eurot kuus ehk kokku hagejale 140 eurot kuus kuu 15.-ndaks kuupäevaks. 49.

§ 445

lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 mõistnud elatise tagasiulatuva perioodi eest välja ühekordse summana. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuotsuse täitmise korda täiendavalt kostja poolt taotletud viisil reguleerida ja leiab, et otsus on täidetav resolutsioonis märgitud korras. Tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatise võimalikus osadena maksmises on pooltel võimalik kokku leppida omavahel ja kokkuleppe mittesaavutamisel edaspidi täitemenetluses. - Tsiviilasja hind. 50. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuiselt summas 210 eurot. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks elatise nõudes 1890 eurot (9x210). Menetluskulude jaotus. 51.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu saaks menetluskulud jaotada erinevalt

§ 164

lg 1 sätestatust ning peab õiglaseks ja õigeks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Raivo Einula 12