KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja nu

) § 6 lg 1 mõttes Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval; 2) kuna kaebaja pole

mõttes resident, kuulub tema suhtes kohaldamisele

§ 29

lg 9, mille järgi maksustatakse tulumaksuga Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid.

§ 43

lg 1 p 1 kohaselt peetakse mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt pensionilt kinni 21 % tulumaksu.

§ 23

² sätestab, et pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 kr maksustamisperioodil. Kuna kaebaja pole resident, siis pole

§ 23

² tema suhtes kohaldatav ning seega kuulub temale makstav riiklik pension täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga 21 %; 3)

§ 28³ (kehtetu alates 1.

jaanuarist

1. a) nägi ette, et
2. peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75 % oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni; 4) Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) art 18 lg 2 kohaselt maksustatakse pensionid, mis on makstud lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel või mõne muu sotsiaalse heaolu tagamiseks lepinguosalise riigi poolt loodud riikliku korra alusel, ainult antud riigis. Seega maksustatakse Eesti Vabariigi poolt Soome Vabariigi residendile makstav riiklik pension Eesti seaduste alusel; 5) Maksu- ja Tolliameti tõendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutatud sotsiaalmaksu kohta on näha, et
3. aastal on kinni peetud tulumaksu kaebajale makstud 109 000 kr suuruselt pensionisummalt, mitte 50 000 kroonilt, nagu ta on deklareerinud Soome maksuhaldurile. Kaebaja pensioni suurus on 5054 kr ja see summa tulnuks ka deklareerida, kaebaja poolt deklareeritud 3876 kroonist on tulumaks juba maha võetud.
4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) tulumaksuga maksustamisel liigitatakse maksumaksjad residentideks ja mitteresidentideks. Selle mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku maksukohustuse ulatus, et vältida mitmekordsete maksusoodustuste rakendamist, mis ei oleks õiglane. Kui mitteresidenti kohelda mahaarvamiste osas igas olukorras võrdselt Eesti residendiga, siis oleks kahest riigist tulu saav isik soodsamas olukorras, kui ühest riigist tulu saav isik, sest ta saaks mahaarvamisi teha kahes riigis korraga, mis ilmselgelt oleks vastuolus maksustamise põhimõtetega; 2) Maksu- ja Tolliameti poolt väljaantud füüsilise isiku residentsuse määramise juhendi järgi teeb otsuse füüsilise isiku staatuse muutumise kohta maksuhaldur. Kui isik saabub või lahkub Eestist asjaoludel, mis võivad mõjutada tema residentsust, pöördub isik residentsuse staatuse selgitamiseks maksuhalduri poole; 3) residentsus on maksuõiguslik termin ja selle määramine pole seotud isiku elukoha registreerimisega rahvastikuregistris, kodakondsusega, elamisloa olemasoluga vms. Need asjaolud on küll residentsuse määramise aluseks, kuid ühelgi neist eraldiseisvalt pole ette kindlaksmääravat jõudu, otsustamaks isiku residentsuse üle. Ka Eestis ebaseaduslikult viibiv välismaalane võib olla

tähenduses resident; 4) kaebaja ei oma küll Soomes alalist elamisluba, kuid viibib suurema osa kalendriaastast Soomes, omab seal alalist elukohta, töötab seal ning kasutab kõiki hüvesid võrdselt Soomes elavate inimestega, sh sotsiaalabi, arstiabi jne; 5) maksuhalduril puuduvad kaebaja kontaktandmed Eestis, samuti andmed seotud isikute kohta ning kaebaja pole esitanud maksuhaldurile tuludeklaratsioone, mis on residendi kohustus ka siis, kui tema Soomes saadud tulu on maksustatud Soomes. 3

-st tuleneva maksumääraga; 7)

võimaldab maksustatavast tulust mahaarvamisi teha nii residentidel kui ka mitteresidentidel.

alusel võib Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75 % oma maksustatavast tulust Eestis, teha oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust

-s lubatud mahaarvamisi, sealhulgas pensionisumma ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 kr maksustamisperioodi jooksul. Kui kogu kaebaja maksustatavast tulust moodustab Eestist saadud pension vähemalt 75 %, on kaebajal võimalus Eestis makstavalt pensionilt kinnipeetud tulumaks tagasi taotleda ning selleks tuleb tal esitada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon; 8) kaebajal pole põhjust tulumaksu tagasi saada, kuna pole toimunud topeltmaksustamist. Soomes peetakse kinni tema palgatulu, mitte pensionitulu. Soome maksuhalduri tõendilt on näha, et Eestist saadavat tulu võetakse arvesse Soomes maksustatavale tulule tulumaksu protsendi määramisel. Soome on arvesse võtnud, et Eesti on võtnud tulumaksu maha ega maksusta topelt. Kaebaja pole aga Soome maksuhaldurile esitanud tõeseid andmeid, deklareerima peab kogu tulu, mitte summat, millest maksud on maha võetud; 9) Soomes on astmeline tulumaks. Tänu nendele andmetele, mis kaebaja on esitanud, on tema tulumaksumäär Soomes saadavalt tulult 15,5 %, kui kaebaja oleks esitanud õiged andmed, siis oleks määr kõrgem. 5. Tallinna Halduskohtu 10. mai 2011. a otsusega jäeti S. B kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) arvestades vastustajate käsutuses olevaid andmeid ja

§-s 6 toodud residentsuse parameetreid on kaebaja Eestis mitteresident; 2) kaebaja ei vaidlusta Sotsiaalkindlustusameti väidet, et viibib Eestis jooksva aasta jooksul vähem kui 183 päeval ning on kantud Soome elanikeregistrisse. Kaebaja arvates on ta Eesti resident sellepärast, et on Eesti Vabariigi kodanik ega oma Soomes elamiseks alalist elamisluba. Need asjaolud pole aga isiku residentsuse määratlemisel olulised; 3) kaebaja käitumise järgi otsustades ei pea ta siiski ka ise ennast Eesti residendiks, sest pole esitanud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsioone maksustamisperioodi tulude kohta, nagu füüsilisest isikust resident

§ 44

lg 1 järgi on kohustatud tegema; 4) kaebaja on oma Soomes saadud töötasu ja osa Eestis saadud pensionist deklareerinud Soome maksuametis. Soome maksuamet pole kaebaja Eestis saadud pensioni tulumaksuga maksustanud, seega pole topeltmaksustamist toimunud; 5) tulenevalt

§ 6

lõikest 3, § 19 lõikest 2, § 29 lõikest 9 ja § 43 lg 1 punktist 1 maksab mitteresident tulumaksu Eesti riigi poolt talle makstud pensionilt 21 %. Kuna kaebaja pole resident, pole

§ 23

² tema suhtes kohaldatav ning seega kuulub temale makstav riiklik pension täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga 21 %; 6) ekslik on kaebaja arvamus, et teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes Eestis elavate töötavate pensionäridega, kelle pension on tulumaksuga maksustatud osas, mis ületab maksuvaba pensioniosa. Võrdsuspõhiõigus tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Mitteresident pole residendiga võrdses olukorras. Pensioni maksustamine tulumaksuga pole käsitatav pensioni vähendamisena. 4

§ 6

lg 3 mõistes mitteresident, kellel on tekkinud õigus pensionile Eestis, maksustatakse see vastavalt maksulepingule Eestis. Maksulepingu art 18 lg 2 punkti a kohaselt maksustatakse pensionid ainult antud riigis. Sellest tulenevalt on tulumaks Sotsiaalkindlustusameti poolt õiguspäraselt kinni peetud; 4) kohtuotsuse põhjendustest ega ka kohtuistungite protokollidest ei nähtu, nagu oleks halduskohus viidanud võimalusele, et Soome maksuameti tõendi alusel kaebajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks tagastatakse. Samuti ei saanud vastustajad sellise väitega nõustuda, kuivõrd maksulepingu art 18 lg 2 punkt a sätestab, et pensionid maksustatakse ainult antud riigis; 5) kaebaja väide, et tema pensionitulu on topeltmaksustatud, ei ole tõendatud. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses lisatud dokumentidest nähtub, et Soome maksuamet on 2011. aasta 21 %-lises maksumääras arvesse võtnud Eestist saadavat pensionit ja sotsiaalabiraha, kuid esitatud dokumentidest ei nähtu, et Soome maksuamet on Eestis saadud pensionilt tulumaksu kinni pidanud. 8. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta S. B apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud väidete juurde ning nõustudes seejuures halduskohtu seisukohtadega. 5

§ 6

lg 1 esimese lause kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Ringkonnakohus selgitab, et isiku elukoht on Eestis, kui ta elab Eestis alaliselt või püsivalt (TsÜS § 14 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et apellant viibib enamuse ajast Soomes, kuna ta seal töötab. Kui apellant viibib Eestis mõnikord puhkepäevadel ja puhkuse ajal – selle kohta siiski tõendeid pole kohtumenetluses esitatud –, omades Eestis elukohta, kus viibida vabal ajal, võib asuda seisukohale, et ta elab siin alaliselt (st ka siis, kui ta enam Soomes tööl ei käi).

§ 6

lg 5 kohaselt tuleb aga kohaldada residentsuse määramisele välislepingut, kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest. Maksulepingu art 4 lg 1 näeb ette residentsuse kindlaksmääramise vastavalt Eesti ja Soome seadustele ning lõige 2 näeb ette, et kui nende seaduste kohaselt on isik mõlema riigi resident, määratakse tema residentsus lähtudes sellest, millises riigis on tal alaline elukoht, kui selline elukoht on tal mõlemas riigis, siis lähtudes sellest, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed, või kui sellisel viisil residentsuse kindlaksmääramine ei ole võimalik, siis lähtudes sellest, kus isik pikemaajaliselt viibib. Soome tulumaksuseaduse (tuloverolaki) § 11 määratleb Soome residentsuse sarnaste kriteeriumide alusel: isik on Soome resident, kui tal on seal alaline elukoht ja kodu või kui ta püsivalt viibib seal üle 6 kuu, mille kestel muus riigis ajutine viibimine ei too kaasa Soomes elamise katkemist. Nimetatud seaduses ei ole sätestatud, et võõrtöölisena käsitletavat isikut ei peeta Soome residendiks vaatamata püsivalt Soomes töötamisele ja seetõttu Soomes viibimisele enamuse ajast kalendriaastas. Apellant pole tõendanud, et tal Soomes püsivat elukohta, kus ta ka töövälisel ajal viibiks, olemas ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et isegi, kui apellanti saaks käsitleda Eesti residendina, on ta Soome seaduste kohaselt sealne resident ning residentsus tuleb kindlaks määrata maksulepingu art 6 lg 2 kohaselt. 10. Ringkonnakohtu arvates ei ole tõendatud, et apellandil Soomes alaline elukoht puuduks. Olukorras, kus apellant töötab Soomes ja järelikult viibib seal ka töövälisel ajal, sõitmata selleks ajaks iga kord Eestisse, pole võimalik asuda seisukohale, et Eestiga oleks tal tihedam majanduslik side. Soomes viibib ta rohkem aega kui Eestis. Seetõttu tuleb apellanti lugeda Soome residendiks. 11. Kuna apellant on Soome resident, ei saa ta tugineda

§-le 232 tulust maksuvaba tulu mahaarvamise nõudmisel.

1. Maksulepingus ei ole riigi poolt makstava pensioni maksustamise reguleerimisel artiklis 18 tehtud erandit teise riigi võõrtöölistele makstavate pensionide maksustamisel. Artikli 18 lg 1 kohaselt maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja annuiteedid ainult riigis, kus pensioni saaja on resident. Siiski teeb sellest üldreeglist erandi art 18 lg 2 p a, mille kohaselt pensionid ja muud toetused, nii perioodilised kui ühekordsed kompensatsioonid, mis on makstud lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel või mõne muu sotsiaalse heaolu tagamiseks lepinguosalise riigi poolt loodud riikliku korra alusel, ainult antud riigis. Apellandile makstavat pensioni tuleb kvalifitseerida just, nagu halduskohus ja maksuhaldur õigesti selgitasid, Eesti sotsiaalkindlustuse seadusandluse alusel makstavaks pensioniks. Seega on selle maksustamise õigus ainult Eesti riigil ning topeltmaksustamise vältimiseks on keelatud selle tulu maksustamine Soomes.
2. Ringkonnakohus selgitab, et apellandi poolt viidatud EL õigusaktid ei keela teises EL liikmesriigis elavale või töötavale isikule väljamakstava pensioni maksustamist selles riigis, kelle sotsiaalkindlustusalane seadus pensioni maksmise ette näeb. EL Nõukogu määruse nr 118/97 art 10 ei keela makstava pensioni maksustamist tulumaksuga, mida tuleb 6