sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohtule esitatud avaldusele, millega hooneühistu liikmed on palunud juhatusel kokku kutsuda erakorraline koosolek, on alla kirjutanud 30 hooneühistu liiget. Avalduselt nähtub, et hooneühistu juhatuse liige A.M on avalduse kätte saanud 30.11.2009. Hagejate selgituse kohaselt oli tegemist avaldusega, millele vastamiseks vajasid nad aega ja seetõttu ei kutsunud nad kokku hooneühistu üldkoosolekut.
lg 3 p 2 sätestab, et erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku oma äranägemise järgi. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme. Tulenevalt hooneühistu Kuramaa põhikirja punktist 6.
lg 40 lg 3 p-st 2 tulenev nõue ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist on taotlenud vähemalt 1/10 liikmetest. 02.12.2009 vaatas kostja juhatus avalduse läbi ja esitas 04.12.2009 sellele kirjaliku vastuse. Hagejate vastuväidete kohaselt palusid nad initsiatiivgrupilt kirjalikku seisukohta 19.11.2009 toimunud erakorralise üldkoosoleku kohta. Kostja vastuväite kohaselt ootasid nad juhatuse vastust oma 30.11.2009 avaldusele, kuid vastust ei tulnud ja infotahvlile ilmus kuulutus 16.12.2009 toimuva koosoleku kokkukutsumise kohta hoopis teise päevakorraga.
lg 4 kohaselt kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed, nõukogu, audiitor või revident koosoleku ise kokku kutsuda.
lg 1 p 3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Puudub vaidlus, et informatsioon initsiatiivgrupi poolt 17.12.2009 kokkukutsutud erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta tehti teatavaks hiljemalt 04.12.2009. Sellega rikuti hooneühistu põhikirja p-st 6.4 tulenevat 2 nädala pikkust tähtaega. Tegemist ei ole olulise rikkumisega. Tuleb arvestada, et
lg 1 kohaselt peab teade koosoleku toimumise kohta olema edastatud liikmetele hiljemalt nädal enne koosoleku toimumist. Seega ei olnud erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate avaldamise tähtaeg vastuolus
lg 1 nõudega.
lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Hagejate esitatud hooneühistu liikmete 17.12.2009 seisuga nimekirja kohaselt on hooneühistu liikmetel kooskõlas põhikirja punktiga 6.7. 222 häält. 17.12.2009 toimunud erakorralise koosoleku protokolli kohaselt oli erakorralisele üldkoosolekule ilmunud 174 hooneühistu liiget või nende esindajat. 20.06.2012 toimunud kohtuistungil avaldasid hagejad, et erakorralisel üldkoosolekul osales nende hinnangul vaid 119 inimest. Kuna puudub vaidlus selles, et 17.12.2009 toimunud erakorralisel üldkoosolekul osales vähemalt 119 liiget, siis osales 17.12.2009 toimunud erakorralisel koosolekul enam kui pool hooneühistu liikmetest. Seega oli täidetud
tulenev nõue, et koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt pooled hooneühistu liikmed.
lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama nõue tuleneb hooneühistu põhikirja punktist 6.10. Kõik 17.12.2009 toimunud erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastu võetud vähemalt enamushäältega, seega kooskõlas
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus A. M palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis tähelepanuta hagejate väite, et initsiatiivgrupi 30.11.2009 avaldus on vormistatud ebakorrektselt ja ei vasta vorminõuetele. Avalduse esimene ja teine leht on erinevalt vormistatud ning allkirjad teisel lehel ei kinnita väiteid teisel lehel. Initsiatiivgrupi avalduse on allkirjastanud ainult seitse inimest, mis ei anna neile seaduslikku alust kokku kutsuda erakorralist koosolekut. Kohus jättis tähelepanuta, et 30.11.2009 avalduses nõudis initsiatiivgrupp erakorralise koosoleku kokkukutsumist 14 päeva jooksul. Seega olid hagejad kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 14.12.2009, teatades sellest teadetetahvlil ning koosolek oleks pidanud toimuma mitte varem kui 28.12.2009. Kostja on põhjendanud initsiatiivgrupi 04.12.2009 teadetetahvlile pandud koosoleku kokkukutsumise teate panemist sellega, et juhatus ei rahuldanud nende taotlust. Juhatuse koosoleku kokkukutsumise teade ei ole kuidagi seotud initsiatiivgrupi alustatud protsessiga. Seda 3
Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes hindamata hagejate väite, et initsiatiivgrupi 30.11.2009 taotlus (II kd, tl 106-107) on allkirjastatud vaid seitsme ühistu liikme poolt. Nimetatud rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Eelnimetatud taotlus koosneb kahest leheküljest ja on allkirjastatud 30 isiku poolt. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et initsiatiivgrupi nimel kirjutasid alla vaid taotluse esimese lehe allkirjastanud isikud. Hagejad ei ole andnud mõistlikku selgitust selle kohta, milleks on kogutud allkirjad nr 8-30 avalduse teisel lehel. Allkirjad on mõlemal lehel jaotatud kolme tulpa: garaažiboksi number, ees- ja perekonnanimi ning allkiri. Esimene avalduse lehekülg lõpeb järjekorra numbriga seitse ja teine algab numbriga kaheksa. Avalduse esimese lehe ülaäärele allkirja kättesaamise kohta 30.11.2009 andnud A.M ei ole taotlenud enda vande all ärakuulamist. Seega ei ole hagejate sellekohane väide tõendatud ja maakohtu rikkumine hagejate väite mittehindamisel ei toonud kaasa ebaõiget lahendit. Vaidlust ei olnud selles, et juhatus saatis avalduse esitanud isikutele 02.12.2009 dateeritud vastuse, milles teatas, et 19.11.2009 oli juba erakorraline koosoleku sama päevakorraga, nõudis selle protokolli esitamist ja seisukoha esitamist 19.11.2009 toimunud erakorralise koosoleku kohta (III kd, tl 48-73). Kirjadest nähtub, et selles ei ole vastamise tähtaega, samuti ei võta juhatus seisukohta, kas erakorraline koosolek kokku kutsutakse. Kui juhatus ei täida üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet mõistliku aja jooksul, võivad nõude esitanud liikmed koosoleku ise kokku kutsuda (
Ka käesoleva asja menetlemisel ei täpsustanud hagejad, millal nad oleksid koosoleku kokku kutsunud. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna juhatus ei asunud koosoleku kokkukutsumiseks samme astuma ega teatanud avaldajatele, et kavatseb koosoleku kokku kutsuda, võis initsiatiivgrupp seda ise teha. 4
lg 1 p 3 mõttes, kuna seadus näeb erinevalt põhikirjast ette miinimumina ühenädalase etteteatamise tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist imperatiivse põhikirjast tuleneva tähtaja sättega, mis tagab liikmete võimaluse saada koosoleku toimumisest piisavalt varakult teada, valmistuda koosoleku päevakorra punktides kajastatud teemadeks ette ja langetada koosolekul kaalutletud otsuseid. Seetõttu on selle tähtaja rikkumine oluline põhikirjarikkumine ka siis, kui tähtaega rikuti vaid ühe päeva võrra. Tulenevalt eeltoodust on juba üksnes nimetatud rikkumise tõttu 19.12.2009 kostja erakorralise üldkoosoleku otsused tühised. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, kas kostja rikkus koosoleku läbiviimisel muid põhikirja sätteid. Seega kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele, maakohtu otsus tuleb tühistada ja tuvastada tuleb kostja 17.12.2009 koosoleku otsuste tühisus. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. A.M menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.