Obsah (8)

§ 163§ 657§ 459§ 442§ 230§ 229§ 392§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-39539 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2012, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsivi

§ 163lg-ga 1 jäävad kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ja palus mõista kostjalt välja elatise 320 eurot kuus. Maakohtu otsusega väljamõistetud elatis on väike, arvestades, et hageja tegeleb aktiivselt spordiga ja muude huvialadega. Jääb arusaamatuks, mida on kohus hageja ema poolt esitatud tõenditest arvestanud, mida mitte. Vastavalt aastaajale muutuvad ka kulutused. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ei saa arvestada kulusid, mis on seotud eluaseme hooldamise või remondifondi raha kogumisega. Hageja elukoht on vajanud ja vajab parandamist (remonti) ning seetõttu ka täiendavaid kulutusi. Eluasemekulud kuus on 70 eurot ja remondikulud 40 eurot. Hageja emal kulub 31 eurot kütusele, et hageja saaks rattavõistlustel osaleda. Jalgrattaspordile kulub 30 eurot, millele lisandub 10 eurot võistlustele kohale sõitmise tasu. Hageja ema ostis hagejale rattakingad, mis maksid 35 eurot. Breigis hageja hetkel ei käi, kuid üldiselt kulus nelja trenni eest kuus 56 eurot. Hagejale annab tugiõpet matemaatikas ja inglise keeles hetkel tema ema ise. Muusikakoolile kulub kuus 30 eurot (sh laagritasu). Roheliste rattaretkeks paneb hageja ema kõrvale 8 eurot kuus. Hageja ema ostis hagejale ka uue lumelaua summas 190 eurot ja arvestas hageja lumelauaspordi maksumuseks kuus kokku 10 eurot (mäepilet + söök + transport). Fotograafiale kulub kuus 10 eurot. Meelelahutusele (sünnipäevad, kino, kontsert, tsirkus, bowling, Nõmme seikluspark, Tartu AHAA keskus) kulub 35 eurot kuus. Hageja toit (koos taskurahaga) kuus kokku on 180 eurot. Vitamiinid, ravimid ja hügieenitarbed on kuus 35 eurot. Sidekulud kuus on kokku 28 eurot. Hagejale sai ostetud uus nutitelefon summas 250 eurot, kuu maksumuseks 24 kuu peale oleks 10,41 eurot, millele lisandub veel hagejale Elisas sõlmitud leping 10 eurot kuus ja internet 7,50 eurot. Koolitarbed (dressid, sise- ja välisjalanõud, koolikott, suusad, vihikud, sulepead) on kuus 30 eurot. Riietele ja jalanõudele võib kuluda 50 eurot kuus. Kohus pole lemmikloomi üldse arvestanud. Kostjaga koos elades otsustati Ale võtta koer, kes on käesoleval hetkel 11.a vana. Hagejal on rott. Lemmikloomade tarbeks arvestas hageja ema 10 eurot kuus. Need kulud on kärbitud miinimumini. Hageja ema on kandnud hageja ülalpidamise kuludest suurema osa. Kostja jagab elamispinda elukaaslasega ja seega on ka kommunaalkulud pooleks. Kostja sõidud tööle ja telefoniarved maksab kinni tema tööandja. Rahaliselt on kostja võimeline toetama hagejat täiel määral. Määrata kindlaks elatise maksmine kindla kuupäevaga ehk et kostja tasuks hagejale igakuist elatis
2. kuupäevaks. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi ise kõrvaldada ning asjas lõpplahendit teha. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist. Maakohus kohaldas ekslikult PKS sätteid, kuivõrd kohaldamisele kuulub

§ 459, mis sätestab korduvate kohustuste osas tehtud kohtuotsuse muutmise eeldused.

Vastava normi kohaselt võib pärast kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud või kui maksete suuruse muutmise hagemise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Käesoleva hagi raames tugines hageja sellele, et lapse vajadused on varasema ajaga võrreldes suurenenud. Kostja vaidles nendele väidetele vastu ning leidis, et tema materiaalne olukord ja sissetuleku suurus võrreldes 2009.a ei ole muutunud ning hageja nõue on ebamäärane ja alusetu. Sellises olukorras tulnuks maakohtul kontrollida, kas ja mil määral on maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb elatusraha kindlaksmääramisel lähtuda muuhulgas lapse vajadustest. Juhul, kui kostja hageja väidetele vastu vaidleb, tuleb kohtul hageja poolt esitatud väiteid sisuliselt kontrollida. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada selged kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esinevad. Käesolevas kohtuotsuses luges maakohus üldtuntud asjaoluks selle, et 2009.a detsembriga võrreldes on elukallidus suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul elatise asjas sellisel viisil asjaolusid tuvastada ei saa. Elatise suuruse muutmise küsimuse lahendamisel on oluline täpselt määrata, millisel määral konkreetsed kulud muutusid. Elatist saab suurendada või vähendada konkreetse summa võrra. Selleks on vaja tuvastada, kui palju konkreetsel juhul lapse põhjendatud kulud muutusid. See, et eluasemele tehtavad kulud on keskmiselt üldjoontes suurenenud, ei tarvitse tähendada, et vastavad kulud on ka konkreetsel juhul suuremad. Kuid elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada konkreetse isiku vajadusi, st konkreetse isiku põhjendatud kulusid. Kohus peab kohtuotsuse põhjendavas osas esitama kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud ja põhjendused, miks ta kostja väidetega ei nõustu. Antud juhul elatise suuruse muutmise eelduste osas kohtuotsuse põhjendused puuduvad, mis on vastuolus

§ 442lg-ga 8.

Maakohus ei ole võrrelnud, milliste konkreetsete vajaduste osas on lapse vajadused varasema ajaga võrreldes muutunud. Selleks oleks maakohtul tulnud hinnata, millised on lapse põhjendatud vajadused praegu ja millised olid lapse vajadused 2009.a. Praeguste vajaduste põhjendatust hinnates oleks maakohus pidanud seisukoha kujundama muuhulgas ka kõikide kostja poolt esitatud vastuväidete osas. Asja uue arutamise käigus tuleb kohtul täita selgitamiskohustust. Selle raames tuleb kohtul selgitada pooltele hagi rahuldamise eeldusi ja hagi rahuldamata jätmist tingivaid asjaolusid, tõendamiskoormist ning võimalikku tõendite esitamise vajadust.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas hageja väidetele igakuuliste vajaduste suuruse kohta vastuväite, siis tuli hagejal oma väidet tõendada ehk esitada

-s ettenähtud tõendeid kulude nimekirjas esile toodud kululiikide ja nende rahaliste suuruste kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu 6 tõendamiseks, siis on kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada.

Lahendis nr 3-2-1-137-07 on lisaks selgitatud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Asjakohane ei ole hageja arusaam, nagu piisaks lapse vajaduste tõendamiseks kulude detailsest arvestusest (t lk 51). Sellise arvestuse esitamine iseenesest on asjakohane, kuid kui kostja esitab kulude arvestusele vastuväite, peab hageja iga kululiigi ja selle suuruse vajalikkust ja põhjendatust tõendama. Tõendamine aga toimub

§ 229lg-s 2 sätestatud tõenditega.

Maakohus on otsuse rajanud suuresti sellele, et hageja ei ole kulutusi tõendanud ja sellele on ka kostja 04.10.2011 istungil tähelepanu juhtinud (t.lk. 23). Tsiviilasja materjalist nähtub, et kostja esitas alates esimesest menetlusdokumendist hagile vastuväited (t.lk 11), sealjuures istungil kulutuste suurusele. Kuna maakohus ei selgitanud hagejale peale kostja vastust tekkinud tõendamiskohustust, jättis ta olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja muuhulgas menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 230

lg 2 kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Elatise pealt tulumaksu maksmise kohustuse nägi ette kuni 31.12.2010 kehtinud tulumaksuseadus. Põhimõtteliselt võib elatise väljamõistmisel ja elatise suuruse muutmisel kuni 31.12.2010 välja mõistetava elatise osas tulumaksu maksmise kohustusega arvestada, kuid selleks peab kohus tuvastama kindlad asjaolud, mida kohus antud juhul teinud ei ole. Selleks, et kohus saaks elatist tulumaksu maksmise kohustuse tõttu kas osaliselt või täielikult tulumaksu osa võrra suurendada, tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on muid sissetulekuid ning ega hageja ei saa teha tulumaksust mahaarvamisi, mille tõttu hagejal tulumaksu (ka osaliselt) tasuda ei tule. Kuni 30.06.2010 perioodi osas tuleb tulumaksu maksmise kohustusi ning mahaarvamiste võimalikkust kontrollida Monika Veelma osas ning alates 01.07.2010 perioodi osas tuleb kontrollida tema muid sissetulekuid ning tema tulude osas mahaarvamiste võimalikkust. Alates 01.01.2011 välja mõistetava elatise puhul tuleb lähtuda 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest (tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11). Kohus ei ole vastanud kostja vastuväitele, et hageja elatis on alates 01.01.2011 tulumaksu võrra suurenenud ja elatise suurendamiseks puudub alus. Eespool käsitletud puuduste tõttu tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtusse. Apellant esitas Tallinna Ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid, millega soovis tõendada lapse vajaduste suurenemist. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei ole uusi tõendeid võimalik apellatsioonikohtule

§ 652lg 4 alusel esitada ja tõendid tuleb apellandile tagastada.

Kuid kuivõrd käesolev tsiviilasi saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, on hagejal võimalik esitada tõendid maakohtule asja uue arutamise käigus. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 7