Obsah (7)
§ 218§ 187§ 657§ 651§ 231§ 163§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-25032 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi A S hagi D S vastu elatise saamise
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud A S ja D S abielust on sündinud 25.05.2006 tütar A S, kes elab koos emaga. Kostja ei võta piisavalt osa lapse ülalpidamisest. Hageja vajalikud kulutused ühes kuus on kokku 430 eurot, millest toit 150 eurot, eluasemekulud 120 eurot, vabaaja veetmine 20 eurot, juuksur, hügieenivahendid 30 eurot, riided, pesu, jalanõud ja spordivahendid 50 eurot, joonistamisvahendid, raamatud 25 eurot, ravimid, vitamiinid 15 eurot, keeleõpe, joonistamistunnid ja sport 30 eurot. A S töötasu on 400 eurot ning tema ülalpidamisel on veel üks tütar. Kostja töötasu on 2000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 285 eurot kuus. Kuna kostja ei täida ülalpidamiskohustust nõudis hageja kahju hüvitist tagasiulatuvalt perioodi eest 28.06.2011 kuni 28.06.2012 summas 3420 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. A Sga lahkuminekust 01.01.2011 jätkas kostja regulaarselt lapsega kohtumist ning maksis kõik korteriga seotud maksed ja eluasemelaenu summad, ostis lapsele riideid. Põhjendatud ei ole rahaline nõue 3420 eurot, kuna kostja on A S, A S ja K S pidevalt rahaliselt aidanud ning seda suuremas summas kui nõutakse. Kostjal puudus ajavahemikul 01.06.2011-10.10.2011 alaline töökoht. Alates 10.10.2011 kostja sissetulek 600-800 eurot, mis ei võimalda maksta elatist hageja poolt nõutavas summas. Kostja maksab igakuiselt lasteaiamaksu 60 eurot kuus, on nõus seda tegema edaspidi ja lisaks maksma elatist 150 eurot kuus. Hageja poolt näidatud lapse vajalikud kulutused on ülemäära suured. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise 210 eurot kuus. Kohus mõistis välja hageja kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1884,20 eurot. Menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on näidanud kuludeks 430 eurot kuus, mis on ülemäära suured ja tõendamata. Ülemääraseks võib pidada kulutusi toidule 150 eurot. Kuna laps käib lasteaias, siis on põhjendatud toidu kuluks 130 eurot kuus. Tõendatud ei ole eluasemekulu 120 eurot kuus. Korteri kommunaalmaksed on kuni 2011 juulikuuni tasunud kostja kokku 210 eurot kuus. Kuna korteris elab kolm isikut, siis A S osa on umbes 70 eurot. Lasteaia kulu, mis on keskmiselt 60 eurot kuus, on kandnud käesoleva ajani kostja. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja soovi ise maksta edaspidi lasteaia tasu. Seega moodustavad 6 aastase A S vajalikud ja põhjendatud kulud koos lasteaiatasuga kokku 420 eurot, millest ½ peaks kandma D S. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest summas 210 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks maksnud elatist enne hagi esitamist ühe aasta 2
(5)jooksul. Laenumakseid ei saa lugeda lapse ülalpidamiskuludeks ning eluasemekulude tasumine kostja poolt pärast 28.06.2011 ei ole tõendatud. Seega kostjalt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju välja mõista. Kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on maksnud nõutava aja perioodil lasteaiamaksu kokku summas 635,80 eurot, mis tuleb lugeda otseseks lapse ülalpidamiskuluks. Eeltoodust kuulub kostjalt välja mõistmisele kahju summas 1884,20 eurot (210 x 12 – 635,80). Kostja on väitnud, et on pidevalt rahaliselt aidanud A S ja tema lapsi A ja K, kuid kohaseid tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole. A S ja tema tütre K rahalist abistamist aga ei saa lugeda tütre A suhtes ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus D S palub tühistada maakohtu otsuse ja vähendada elatise suurust kuni 150 euroni kuus. Kostja on A Si ülalpidamisest reaalselt osa võtnud. Kostja lahkus ühiselt elamispinnalt 01.01.2011 ning sinna jäid elama A S koos oma kahe tütrega. Kuni korteri müügini tasus kostja ainuisikuliselt laenumakseid ning elektrit, kuigi mõlemal abikaasal on võrdsed õigused ja kohustused ühisvaraga seoses. Elatusraha suurusega 430 eurot ei ole kostja nõus. Kostja vaidlustab kommunaalkulude, vaba aja veetmise kulude, riiete ja jalanõude, raamatute, ravimite ja vitamiinide kulude suuruse. Tänaseks on kostja leidnud uuesti töökoha. Nordea Panga kuldkliendi staatus oli kostjal ainult tänu korteri ostule ja laenumaksete tasumisele. Sellega ei kaasnenud mingeid hüvesid. Elatis lasteaias käivale lapsele 430 eurot kuus on ülemäära suur ja tõendamata. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses menetlusõiguse normi rikkumisega elatise ja kahjuhüvitise suuruse osas, muus osas tuleb otsus jätta muutmata (
§ 657lg 1 p 2).
Ringkonnakohus saab selles osas teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
§ 651lg 1).
Hageja pidi tõendama oma keskmisi igakuiseid ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Maakohus rahuldas hageja nõude, kuigi tõendeid kulutuste suuruse kohta ei olnud. Nimetatud vea saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, mille kohaselt kulub lapsele 130 eurot kuus toidule ja 60 eurot lasteaiale. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et osade kululiikide osas on hageja esitatud seisukohad kulutuste suuruse kohta ülepaisutatud. Ringkonnakohus muudab seetõttu nimetatud osas maakohtu põhjendusi: - Põhjendatud kuluks 6-aastasele lapsele riiete, jalanõude ja spordivahendite ostmiseks tuleb pidada 50 eurot kuus. Nimetatud summaga on võimalik tagada, et laps käivad korralikult ja kliimale vastavalt riides. - Kulutused seoses tervishoiu, hügieeni ja juuksuriga on ülepaisutatud. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu
§ 231lg 1 3
(5)kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja perearsti tõendist nähtub, et hageja põeb sageli ülemiste hingamisteede haigusi, kusjuures tarvitatavad ravimid ei ole alati kaetud 100 % soodustusega. Eeltoodust tulenevalt on 20 eurot lapsele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nimetatud kulutuste tegemiseks. - Laps külastab kultuuriüritusi, käib aegajalt väljas söömas, mängutoas või veekeskuses ja tema arenemiseks on vaja osta mänguasju, mänge, raamatuid jmt, on põhjendatud lapsele arvestada nimetatud kuluartiklile 30 eurot kuus. - Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja on tasunud elektrienergia arveid. Seejuures ei vaidlustanud hageja kostja nimetatud väidet maakohtus. Arvestada saab asjaoluga, et kostja on tasunud elektrienergia eest ajavahemikul 04.02.201114.10.2012 605.13 eurot ehk kahekümne kuu kohta hageja osas (605.13:20:3) keskmisel 10 eurot kuus (tl 88). Nimetatud summasid saab kohus arvestada, vähendades kahjuhüvitist 28.06.2011 kuni 28.06.2012 nende kuude eest makstud elektrikulu võrra ehk 120 euro võrra. Uues elukohas üürimaksmise kohustuse olemasolu ei ole hageja tõendanud. Apellatsioonimenetluses hageja esitatud kommunaalkulude arvetega loeb kohus tõendatuks, et kommunaalkuludele kulub hagejal keskmiselt 57 eurot kuus. Nimetatule lisandub elektrienergia eest 10 eurot. AS STV abonentmaksu kohta 15.22 eurot ei ole hageja tõendeid esitanud. Seega tuleb hageja kulutuste suuruseks lugeda 67 eurot kuus. Arvestada ei saa kostja poolt esitatud arvetega (tl 110-114), kuna need ei kajasta hageja konkreetseid vajadusi. Kommunaalkulude suuruse määramisel ei saa kohus arvestada Kopli 69-7 võlgnevusega seisuga 19.10.2012 (tl 109) ega sellega, et laenumakseid korteri eest tegi kostja (tl 81-87). Nimetatud kohustused on tekkinud korteri omanikel, kelleks hageja ei ole. - Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud hageja käimine kunstiringis tasuga 13 eurot kuus, inglise keele ringis tasuga 13 eurot kuus ja tantsutreeningus tasuga 10 eurot kuus (tl 136-142). Kokku on seega tõendatud hageja kulutused huvialaringidele summas 36 eurot kuus. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on seega kokku 386 eurot. Arvestades vanemate võrdset kohustust last ülal pidada, tuleb kostjal hageja ülalpidamiseks tasuda 386:2=193 eurot. Kehtiv perekonnaseadus ei näe vanemate varalist seisundit ette ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi (vaata ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11). Seetõttu ei oma tähendust ei hageja ega kostja töötasu või tulude määr. Esitatud tõendite pinnal ei saa väita, et apellandil puudub vara elatisekohustuse täitmiseks väljamõistetud määras (PKS § 102 lg 1). Maakohus on arvestanud kahjuhüvitise väljamõistmisel asjaoluga, et kostja tasus enne hagi esitamist lasteaiamaksu 635.80 eurot ja mõistis sellest tulenevalt välja kahjuhüvitise vähendatud määras. Kahjuhüvitist tuleb vähendada veel 120 euro võrra elektri eest tasutud summade tõttu. Seega tuleb maakohtu otsust muuta väljamõistetava kahju osas ja vähendada seda 1764.20 euroni. Kostja poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt (tl 88) on ta tasunud ka hagi esitamise järgselt elektrienergia arveid perioodil juuli 2011- oktoober 2012, seega saab elatist välja mõista alates 28.06.2012 ka nimetatud kuude eest 10 eurot vähem, kokku 4 kuu eest. Apellant leiab põhjendamatult, et kui ta on lapse viinud sööma või nad on koos aega veetnud või kostja on ostnud riideid, saab seda käsitleda kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Apellant on esitanud üksikuid toidu- ja riidepoe kviitungeid (tl 115-116). Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh 4
(5)õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Nimetatu tuleneb PKS § 100 lg 1 ja lg 3 koostoimest, mille kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil; vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Sellist heakskiitu ei ole lapsega koos elav vanem väljendanud. Kuivõrd hagejate esindaja nõusolek sellisel viisil elatise tasumiseks puudus, ei arvestanud maakohus põhjendatult kostja poolt tehtud kulutustega laste söögile ja riietele. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega 10 % ulatuses hageja ja 90 % ulatuses kostja kanda (
§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).
Kohus selgitab, et
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 5
(5)