3-12-2670 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-12-2670 Haldusasi MAZ Eesti OÜ kaeb

) § 3 punktis 3 nimetatud riikidest, s.o Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigist.

1. MAZ Eesti OÜ esitas 30.11.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile ( VAKO ) vaidlustuse HT osa III p.2.
2. alapunktile 4 ja osa III p 2.2 alapunktile
3. VAKO rahuldas 13.12.2012 otsusega MAZ Eesti OÜ vaidlustuse osaliselt, kohustades hankijat viima õigusaktide nõuetega vastavusse hanketeate osa III p 2.2 alapunkti 1, ülejäänud osas jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata.
4. MAZ Eesti OÜ esitas 21.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 13.12.2012 otsuse nr 240-12/138917 peale. Samuti esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
5. Tallinna Halduskohus võttis 27.12.2013 määrusega kaebuse menetlusse, sama määruse punktiga 4 rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus vaatas asja läbi 08.01.2013 kohtuistungil.
6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Tallinna Linnatranspordi AS määruskaebuse ja tühistas 10.01.2013 määrusega Tallinna Halduskohtu 27.12.2013 määruse punkti
8. 15.01.2013 määrusega uuendas halduskohus haldusasja arutamise ning andis kaebuse esitajale tähtaja muutunud asjaoludest tulenevalt kaebuse eesmärgi selgitamiseks ning eeltoodust lähtuvalt kas senise nõude juurde jäämise kinnitamiseks või kaebuse nõude muudatuse esitamiseks. 7.21.01.2013 esitas kaebaja kaebuse nõude muutmise taotluse, millega taotles kaebuse nõude muutmist tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebuseks.
9. Hankija esitas seisukoha muudetud kaebusele 25.01.2013.a.
10. 28.01.2013 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses , andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. II KAEBUSE MOTIIVID 9.MAZ Eesti OÜ soovib esitada ühispakkumuse Valgevenes asuva Minski Autotehasega. (Минский автомобильный завод (МАЗ)) Kehtivate hanketingimuste kohaselt MAZ Eesti OÜ ja Minski Autotehase ühispakkumust ei aktsepteeritaks, sest Minski Autotehas asub väljaspool

§ 3

p 3 loetletud riike, vaatamata sellele, et pakkumus vastaks kõigile pakkumusele esitatavatele tingimustele. 10.HT osa III p.2.

1. alapunktis 4 seatud osalemistingimus:„Käesolevas hankes saavad osaleda taotlejad, kelle asukoht on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis.“ rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust mitte olla diskrimineeritud olukorras, kus õiguste piiramiseks, konkreetsel juhul hankemenetluses osaleda võivate isikute ringi kitsendamiseks puudub sisuline alus, s.t. hankija ei ole pakkujate ringi piiramist mingil viisil põhjendanud, ja pakkuja tunnistatakse ebasobivaks üksnes tema päritolu tõttu. 11.HT osa III p.2.
2. alap.4 kohaselt peavad pakkujad olema pärit

§ 3p 3 nimetatud riikidest.

Seega on tegemist taotleja individuaalsele seisundile esitatava nõudega. Riigihangete praktika kohaselt on kvalifitseerimistingimus vastav ja proportsionaalne, kui ta on kohane ja vajalik.Tingimus on vajalik, kui taotleja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Hankija on kasutanud

§ 12

lg 3 sätestatud õigust piirangu kohaldamiseks, tehtud otsust , millele kohalduvad haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuded aga põhjendanud ei ole. Hankija ei ole tõendanud, et hankelepingu täitmise võimekus on vaid

§ 3p3 nimetatud riikides oleva asukohaga isikutel.

12.HT puhul on tegemist eelhaldusaktiga ja HT-s toodule kohaldub HMS –i regulatsioon. Otsustus, mille osas hankija ei ole teostanud HMS põhimõtetest tulenevat kaalutlust, läheb vastuollu lisaks HMS-le ka

§ 3p 2 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb tagada hanke läbipaistvus.

VAKO on otsuses märkinud, et HT-s ei pea olema kaalutlusi toodud, samas on ta ka märkinud, et hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust taotlejate ringi kitsendamise osas vastuses vaidlustusele. Seega on VAKO toonud välja põhjendamiskohustuse vajalikkuse, kuid kaebajale arusaamatult ei ole põhjenduste puudumist seadusevastaseks pidanud. Haldusorgani poolt esitavad põhjendused peavad kohtupraktika kohaselt veenma asja arutavat organit selles, et haldusorgan on oma otsust tehes teostanud kaalutlust vastavalt ettenähtud regulatsioonile, s.h.arvestades head haldust ning kaalutlusõigusega seonduvaid kohustusi. Seega on tegemist haldusaktiga, mis ei vasta HMS sätestatud nõuetele ja on seetõttu tühine. 13.Oluline on, et asukohariigi piirang ei kohalduks hankeobjektile. Ühispakkumises koos kaebaja osalev isik toodab busse, mis vastavad kõigile EL ja Eesti nõuetele ja mida ka kasutatakse Eestis. Kuna bussid vastavad nõuetele, ei ole hankijal võimalik hankedokumentides sätestada nõudeid, mis selliste busside pakkumise välistaksid. Hankija on esitanud kõnealuse nõude eesmärgiga välistada hankemenetlusest koos kaebajaga ühispakkumust esitada sooviva isikuga ka tema poolt toodetavate busside pakkumus.Kaebaja märgib, et busside garantiihoolduse jm hankelepingu tingimuste edasise täitmisega tegeleks kaebaja kui tootja ametlik esindaja Eestis. Hankelepingus on võimalik kõik lepingu täitmiseks vajalikud tingimused määratleda , s.h. juhuks, kui üks ühispakkujatest on asukohaga väljaspool

§ 3p 3 nimetatud riike.

Eeltoodust tulenevalt on HT vaidlustatud tingimus arusaamatu. 14.

§ 3p 2 kohustab hankijat tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Vaidlustatud tingimuse seadmise puhul peab olema HT põhjal arusaadav nimetatud tingimuse vajalikkus . Hankija ega ka VAKO ei ole asja menetluses vastavaid selgitusi andnud.Seega ei ole tingimuse seadmine olnud kaebaja jaoks läbipaistev. Põhjenduse esitamata jätmine piirangu kohaldamiseks rikub kaebaja õigusi . Samuti leiab kaebaja, et VAKO taunis hankija poolt põhjenduste esitamata jätmist, seega on VAKO esile toonud põhjendamiskohustuse vajalikkuse. 15.Kaebaja suhtes on rikutud

§ 1

sätestatud põhimõtet hankemenetluses osalevate isikute võrdsest kohtlemisest, sealjuures diskrimineerimise põhjust nimetamata. Kaebajal puudub võimalus veenduda, kas piirangu kohaldamine on olnud õigustatud või mitte. Kaebaja märgib, et kui VAKO rõhutab otsuses riigihanke põhimõtteid, mille kohaselt kvalifitseerimise tingimused ei tohi põhjustada diskrimineerimist, ebavõrdset kohtlemist ja välistada konkurentsi, siis samas toob VAKO otsus kaasa nende põhimõtete rikkumise. 16.Alternatiivse nõudena juhul, kui kohus leiab, et

§ 3

p 3 saab hankija kohaldada mistahes põhjenduse äratoomiseta, taotleb kaebaja

§ 3

p 3 kohaldamata jätmist, kuivõrd nimetatud säte on kaebuse väitel vastuolus Põhiseaduse §-ga 12. Hankija on piiranud kaebaja õigust osaleda hankemenetluses pakkumusega tulenevalt pakkuja asukohariigist. Samas vastab muus osas pakkumus kõigile hankija polt esitatavatele nõuetele. Seatud tingimusega on hankija rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi ja pakkumuse esitajat alusetult diskrimineerinud, seetõttu, et ühispakkumuses osalev Minski Autotehas ei vasta asukohariigi kriteeriumile, mille kehtestamise põhjendust ei nähtu seadusest ega HT-st. Seega koheldakse isikuid võrreldes

§ 3

p 3 toodud riikidest pärinevate isikutega erinevalt üksnes seetõttu, et nende päritoluriik ei ole aktsepteeritav. Kaebaja hinnangul ei ole erinev kohtlemine mingil viisil objektiivselt põhjendatud.

1. Täiendavalt on kaebaja väitnud, et võrdsuspõhimõttest kõrvalekaldumise põhjenduseks ei saa olla Valgevene Vabariigi poolt takistuste tegemine Eesti Vabariigi ettevõtjatele, osalemaks Valgevenes toimuvatel riigihangetel, sest olukorras, kus Eesti Vabariik ei sea Valgevene ettevõtjatele põhjendamatult takistusi, ei tee seda ka Valgevene Vabariik Eesti ettevõtjate suhtes. Kui aga selliseid takistusi tehakse, siis saab see olla tingitud üksnes sellest, et Eesti Vabariik on rakendanud esimesena piiranguid Valgevene ettevõtjate osas. Võrdsuspõhimõttest kõrvalekaldumise aktsepteeritavaks põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et pärast põhjendamatute piirangute rakendamist on teine riik vastanud riigihankemenetluses omapoolsete piirangutega. III VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, mistõttu kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse esitaja on Eestis registreeritud ja äriregistrisse kantud äriühing, s.o Eesti juriidiline isik , Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik. Seega vastab kaebuse esitaja hanketeate punktis III.2.1 alapunktis 4 sätestatud tingimusele. Järelikult ei saa vaidlusalune hanketeate punkt mitte mingil juhul piirata kaebuse esitaja õigusi. Ühtlasi ei ole kaebuse esitaja õiguste rikkumine antud asjaoludel isegi mitte võimalik, sest kaebuse esitaja vastab vaidlustatud tingimusele. Kaebus on esitatud teise isiku – Minski Autotehase õiguste kaitseks, kelle poolt ühispakkujana või eraldivõetuna esitatud (tegelikkuses väidetavalt esitada soovitav) pakkumine ei kvalifitseeruks hankel hanketeate punkt III.2.1 alapunktist 4 tulenevalt. Teise isiku õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist aga HkMS ega ükski muu asjakohane seadus kaebuse esitajale käesoleval juhul ette ei näe. 19.Vaidlustatud hanketingimus on õiguspärane. HT koostamisel on hankija lähtunud

§ 12

lg 3 tulenevast õigusest piirata taotlejate ringi hankemenetluses, lubamata hankemenetluses osaleda muudest kui

§ 3

punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikutel.

§ 12

lg 3 ja § 3 p 3 nähtub üheselt, et hankijal oli seadusest tulenevalt õigus näha hanketeates ette selle piirang hankes osalevate isikute päritolule, eeldusel, et piirangu mõju ei puuduta

§ 3p 3 loetletud riikidest pärit isikuid.

Seega ei saa kuidagi olla õige kaebuse esitaja väide, nagu oleks hanketeate punkti III.2.1 alapunktis 4 sätestatud tingimus õigusvastane. Kaebuse esitaja on tõlgendanud seaduses sätestatud võrdse kohtlemise ning mittediskrimineerimise keeldu oluliselt laiendavalt, jättes nii kahe silma vahele

-is tegelikult sätestatu ning selle mõtte. 20.

§ 12

lg 3 ei kohusta eelkirjeldatud piirangu kehtestamisel hankijat piirangut põhjendama või neid põhjendusi hanketeates märkima. Lisaks on VAKO õigesti leidnud, et hanketeate formaat ei eelda ega võimalda selles kehtestatud tingimuste põhjendamist. Niisiis on alusetu ka kaebuse väide, et tingimus on õigusvastane selle põhjendamiskohustuse täitmata jätmisest tingituna. Ka VAKO on sõnaselgelt oma otsuses märkinud, et üksnes asjaolu, et hankija ei ole põhjendanud

§ 12

lg 3 kohaldamist, ei muuda hanketeate punkti III.2.1 alapunktis 4 sätestatud tingimust õigusaktidega vastuolus olevaks.Seda eriti olukorras, kus õigusakt näeb tegelikkuses otsesõnu ette õiguse seesugune tingimus sätestada. 21.Vaidlustatud hanketingimuse kehtestamise aluseks olev

§ 3p 3 on kooskõlas põhiseadusega.

PS § 12 sätestatud põhiõiguste kandjaks saavad olla füüsilised isikud, keda erinevalt juriidilistest isikutest, saab iseloomustada rahvuse, rassi, nahavärvuse jms asjaolude või tunnuste alusel, mille alusel diskrimineerimise keelu PS § 12 sätestab. Niisiis ei saa kaebuse esitaja olla PS § 12 sätestatud õiguste adressaadiks. Rääkimata sellest, et kõnealune

säte ei saa kuidagi piirata ega rikkuda kaebuse esitaja enda õigusi. Abstraktset normi põhiseaduslikkuse kontrolli Eesti seadus aga ei võimalda. 22.Täiendavalt on vastusaja leidnud, et juba esialgses kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et VAKO otsus rikuks tema õigusi vaidlustuse esemest sõltumata. Seesugust asjaolu ei ole välja toodud ka muudetud kaebuses. Ometi seisneb kaebuse esitaja täpsustatud nõue (vt kaebuse resolutsiooni p 1) selles, et ta nõuab VAKO otsuse osalist õigusvastaseks tunnistamist. Kuivõrd VAKO otsust seaduse kohaselt eraldiseisvana vaidlustada ei saa, siis ei vasta kaebus HKMS § 37 lg 2 ja HKMS § 38 lg 1 p 5 nõuetele. 23.HkMS § 44 lg 1 sätestatu kehtib nii tühistamis- kui tuvastamiskaebuse kohta. Ka teatud asjaolu või haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine on võimalik üksnes kaebuse esitaja enda õiguste või õigustatud huvi kaitseks.Vastustaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a kohtumääruse p 10 põhjendustes ei ole arvestatud asjaoluga, et kaebuse esitaja ja Minski Autotehas on juriidiliselt täiesti eraldiseisvad isikud. Mistõttu asjaolust, et Miski Autotehas, kellega koos soovis kaebuse esitaja teha kõnealuses hankemenetluses ühispakkumise, ei vasta hanketeate punkti III.2.1 alapunktile 4, ei saa tuletada kaebaja enda õiguste riivet olukorras, kus kaebaja ise sellele tingimusele vastab. Ainuüksi soov esitada pakkumine koos tingimustele mittevastava ühispakkujaga ei saa samuti kaebajale endale seesugust õiguspärast ootust luua, rääkimata õigusest hankel osaleda.Kaebaja õiguste riivet ei saa tuletada läbi teise isiku subjektiivsete õiguste väidetava piiramise, sealjuures olukorras, kus vastav hanketingimus on seatud seaduse alusel ning selle seadmisel ei ole rikutud ühegi õigusakti sätteid. 24.Kaebuse esitaja poolt esitatud tõlge väidetavast Valgevene riigihangete seadusest (vastustajal puudub esitatud tõendite pinnalt võimalus veenduda, et tegemist on Valgevene seadusega ning selle kehtiva redaktsiooniga) kinnitab samuti, et Valgevene kohaldab nn „rahvuslikku režiimi“ välismaistele kaupadele ja teenustele, s.t piirab ligipääsu riigihangetele lähtuvalt pakkuja päritolust. Miski selles sättes ei tõenda, et Eesti ja/või Euroopa Liidu ettevõtjate suhtes tervikuna seesugust režiimi ei kohaldataks. Arvestades Eesti seaduse võimalusi tuleb pigem eeldada, et seda nn rahvuslikku režiimi kohaldatakse ka Eesti ettevõtjate suhtes. Seejuures mingit tähendust ei oma, missugune riik oma regulatsiooni varem kehtestas.
3. Mööndes, et HT-s ei saa kajastada piirangute põhjendusi, on kaebaja leidnud, et piirangud peavad olema lõppastmes kohtulikult kontrollitavad. Piirangu peamised sisulised põhjendused on vastustaja 08.01.
4. a toimunud kohtuistungil andnud. Seega kui kohus nõustub kaebajaga kontrollitavuse vajalikkuse küsimuses, on kohtul lõppastmes ka võimalik neid põhjendusi (nende olemasolu) kontrollida. Samas ei tähenda see, et kohus saaks sekkuda vastustaja diskretsiooniõigusse.
5. Riigihanke tingimusi ei saa käsitleda haldusaktina. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigihanke tingimuste dokument ei tekita ühelegi isikule õigusi ja kohustusi ega ka muuda või lõpeta neid. Seetõttu ei saa viidatud dokumendi või mistahes selle tingimuse õiguspärasuse kontrollimisel ka lähtuda haldusaktile esitatavatest nõuetest (m.h põhjendatuse nõue). IV KOHTU SEISUKOHT
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 267 lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada riigihangete seaduse § 117 lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HkMS § 268 lõike 2 kohaselt võib riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. 27.12.2012.a. määruses, millega kohus võttis kaebuse menetlusse, kohus märkis ( põhjendava osa p.4): „Käesoleval juhul on kaebus esitatud VAKO 13.12.2012 otsusele nr 240-12/
7. VAKO otsuse vaidlustamine on seotud vaidlustuse esemega, mistõttu tõlgendab kohus kaebust viisil, et VAKO otsust ei ole vaidlustatud HkMS § 268 lõike 2 kohaselt eraldiseisvalt, vaid kaebuse põhiesemeks on riigihanke „Uute busside ostmine“ (registreerimisnumber 138917) hanketeate tingimused.“. Kaebuse menetlusse võtmisel tõlgendas kohus kaebust, lähtudes sealjuures kaebuse motiividest ja võttes arvesse, et VAKO otsus ei riku kaebaja õigusi vaidlustuse esemest sõltumata üksnes seetõttu, et VAKO jättis hanketeate punktis III.2.1 alapunktis 4 sisalduvale tingimusele esitatud vaidlustuse rahuldamata, mistõttu vaidluse esemeks ühes hankija tegevuse vaidlustamisega on ka VAKO otsus. Kaebuse esitaja sellisele tõlgendusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuigi kaebuse esitaja on kaebuse nõude muutmisel (tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebuseks) 21.01.2013.a. menetlusdokumendis esitanud nõude VAKO otsuse osaliselt õigusvastaseks tunnistamist, s.o.osas, millega VAKO jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata, on kaebaja 31.01.2013 menetlusdokumendis muudetud kaebuse nõuet täpsustanud,taotledes lisaks eeltoodule hanketeate õigusvastasuse tuvastamist osas, millega nähakse ette tingimus, mille kohaselt võivad hankes „uute busside ostmine“ osaleda taotlejad, kelle asukoht on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis ( hanketeate p III.2.1.4). Seega käesoleval juhul ei ole kaebuses vaidlustatud vaidlustuse esemeks olnud HT osa III p.2.1.alap.4 . üksnes VAKO otsust, vaid ka
8. Seoses MAZ Eesti OÜ kaebeõigusega leiab kohus, et käesolevas haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2013 määruses juba käsitletud vastustaja seisukohta kaebuse esitajal kaebeõiguse puudumisest, sest kaebaja hanketeate vaidlusaluse punkti tingimustele vastab. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebaja õigusi hanketeade piirab ning on osundatud määrusega lahendanud kaebeõiguse küsimuse, asudes seisukohale, et täidetud on HkMS § 44 lg 1 sätestatud kaebeõiguse olemasolu eeldus kummagi ühispakkuja jaoks, sest ühe ühispakkuja mittevastamine HT osa III p.2.1.alap 4 toob kaasa ka teise ühispakkuja võimetuse hankes osaleda. Asjas ei ole ilmnenud selliseid uusi asjaolusid ning menetlusosalised ei ole esitanud seisukohti, mille puhul peaks halduskohus asuma uuesti kindlaks tegema ringkonnakohtu poolt juba tuvastatud kaebeõiguse olemasolu.
9. HkMS § 267 lg 2 sätestab: „ Isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja dokumentide suhtes, kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Muude hankija otsuste ja dokumentide suhtes kohaldatakse toimingute kohta sätestatut.“ Tsiteeritud regulatsioonist tuleneb, et sellest, kas hankija tegevus on käsitletav haldusakti või toiminguna sõltub, mida saab halduskohtule esitatavas kaebuses taotleda ja teisalt -millised on kaebuse lahendamisel halduskohtu volitused . Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 (otsuse p.16) selgitanud; „Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidlusalune otsus on haldusakt, kuna sellega määratakse siduvalt kindlaks tingimused, millele ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks esitatav taotlus peab vastama ja kellel on õigus sellist taotlust esitada. Kolleegium on seisukohal, et eeltoodud põhjusel vastab otsus nr 295 eelhaldusakti tunnustele, millega HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Otsus on sarnane hanketeate või hankedokumentidega, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused ja mida kolleegium on oma praktikas samuti pidanud eelhaldusaktiks (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1-52-11 (p 21), 3-3-1-87-10 (p 16) ja 3-3-1-99-09 (p 16)).“. Samadel põhjustel on ka kontsessiooni teade, millega määratakse kindlaks pakkujate kvalifitseerimise tingimused, eelhaldusakt.“. Hanketeate eeltoodud õiguslik määratlus ei tähenda aga, et hanketeatele kohalduksid haldusmenetluse seaduses (HMS) eelhaldusaktile sätestatud vorminõuded. Vaidlus puudub selles, et HMS § 2 lg 2 tulenevalt ei ole riigihangete teostamine haldusmenetlus HMS tähenduses ning et Riigikohus on praktikas korduvalt ( nt kohtuasjas 3-3-1-69-00, 3-3-1-5806, 3-3-1-69-00) rõhutanud, et riigihankemenetlus toimub riigihangete seaduses määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu.

§ 12

lg 3 teine lause sätestab, et hankija võib piirata hanketeates pakkujate ja taotlejate ringi hankemenetluses, lubamata hankemenetluses osaleda muudest kui käesoleva seaduse § 3 punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikutel või andes § 3 punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikute esitatud pakkumustele eeliseid muudest riikidest pärit isikute esitatud pakkumuste ees. Osundatud sätte rakendamise põhjendamist

ette ei näe. Samas panevad

vastavad sätted hankijale kohustuse põhjendatud kirjaliku otsuse tegemiseks pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta, pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta,kõige soodsama pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, mis samuti kinnitab, et kui seadusandja oleks soovinud hanketeates kehtestatud piirangute põhjendamist, siis oleks seda ka analoogiliselt viimatiloetletud hankija otsustele esitatud nõuetega tehtud hanketeate piirangute puhul. VAKO on lisaks eeltoodule põhjendatult märkinud, et hankemenetluses puudub ka dokument, milles hankija saaks või peaks hanketeates kehtestatud piiranguid põhjendama. Käesolevas haldusasjas tehtud 10.01.2013 kohtumääruses asus ka Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et hanketeate tingimuste põhjendamist

ette ei näe ning samuti ei tulene selline nõue riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Siinkohal märgib kohus, et 21.01.2013 menetlusdokumendis on kaebaja ka ise möönnud,et „neid põhjendusi ei saa kajastada pakkumise kutse dokumentides“ ( ilmselt on kaebaja pidanud silmas hanketeadet). Kuigi VAKO on otsuses pidanud taunimisväärseks, et hankija ei ole esitanud vaidlustusmenetluses ühtegi põhjendust, miks on kitsendatud taotlejate ringi, siis on selline etteheide hankijale tehtud mitte seetõttu, et

-st tuleneks hanketeates kehtestatud piirangute põhjendamiskohustus ja et sellest tulenevalt oleks hanketeate osa III.2.1 alap 4 õigusvastane, vaid sellepärast, nagu on märgitud ka kõnealuses otsuses, et vaidlustaja tugines oma väidetes nimelt hankija poolsete põhjenduste puudumisele. Ülaltoodust tulenevalt on kohus kokkuvõtlikult seisukohal, et HT tingimuste põhjendamist

ette ei näe ning hankija poolt

§ 12

lg 3 kohaldamine ei eelda piirangu kohaldamise põhjendamist kirjalikku ega suulist põhjendamist. Siiski osundab kohus, et asja arutamisel kohtuistungil08.01.2013 on vastustaja piirangu kohaldamise osas ka vastavad selgitused andnud. 30. Halduskohus jagab Tallinna Ringkonnakohtu ülalnimetatud kohtumääruses väljendatud seisukohta, et riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust, konkurentsi ärakasutamist ning

§ 3

lõikes 3 nimetatud pakkujate võrdset kohtlemist on võimalik saavutada ka ilma hankija poolt hanketeates hanketingimuste põhjenduste esitamiseta. Riigihangete seaduse eelnõu (816 SE I) seletuskirjast nähtub, et „Riigihangete regulatsiooni abil püütakse edendada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 28 tuleneva kaupade vaba liikumise, artiklist 49 tuleneva teenuste pakkumise vabaduse ja artiklis 43 mainitud asutamisvabaduse põhimõtete teostumist. Riigihangete regulatsiooni puhul, nagu ka ülejäänud ühenduse õiguse alla kuuluva tegevuse puhul, tuleb lisaks rakendada asutamislepingu artiklist 12 tulenevat diskrimineerimise keeldu./../ Eelnõu §-s 3 toodud riigihangete üldpõhimõtted vastavad Euroopa Ühenduse asutamislepingu eesmärkidele kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta. Hankijal on siseriiklikul tasandil märkimisväärsed võimalused arendada riigihangete kaudu ettevõtlust, eelkõige andes rohkem võimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele osalemiseks riigihangetel. Direktiivides sätestatud regulatsiooni esmaseks eesmärgiks on pakkujate ja taotlejate võrdne ja rahvusest sõltumatu kohtlemine ning kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamine riigihangete korral./../ Eelnõu § 3 punktis 3 nimetatud taotlejate ja pakkujate erapooletu ja võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et hankemenetluse igal etapil koheldakse taotlejaid ja pakkujaid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega. Niisugusteks teguriteks on eelkõige taotlejate ja pakkujate päritolu või asukoht mingis liikmesriigis või piirkonnas. Seega eeldab võrdne kohtlemine ka seda, et mujalt pärit taotlejaid ja pakkujaid koheldakse samal moel nagu oma piirkonna ettevõtteid. Euroopa Kohtu otsustes C-31/87, Beentjees ja C243/89, Storebelt on võrdse kohtlemise põhimõtet tõlgendatud nii, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonna pakkujaid soosivad ega diskrimineerivad./../Riigihanke üldpõhimõtteid peaks järgima kõikides hankemenetluse etappides. Seega ei tohi näiteks koostada hankedokumente nii, et hanke objekti määratlus seab pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Hankedokumendid peavad olema kõikidele soovijatele kättesaadavad. Pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumuste hindamisel eeldab võrdse kohtlemise nõue seda, et esitatud nõudmised puudutavad ühtmoodi kõiki pakkujaid. Vastavalt proportsionaalsuse nõudele peavad need nõudmised olema mõistlikus suhtes hanke objektiga. Kui pakkumus jääb konkurentsist välja seetõttu, et see ei vasta hankedokumentides sätestatud nõuetele, tuleb ka teised vastavat puudust sisaldavad pakkumused tagasi lükata.“. Seega mittediskrimineerimine tähendab läbipaistvuse tagamise kohustust ning sel eesmärgil on sätestatud hanketeate/hankedokumentide teatud avalikustatuse tagamine huvitatud isikutele, mis omakorda võimaldab avatud konkurentsi tekke kaupade või teenuste pakkumisel, samuti tagab avalikustatus hankemenetluse erapooletuse ning selle kontrolli. Kohus on juba eespool märkinud, et

paneb hankijale kohustuse põhjendatud kirjaliku otsuse tegemiseks pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta, pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta,kõige soodsama pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, samuti on hankijal kohustus pakkujaid ja taotlejaid otsustest teavitada Lisaks ei saa jätta tähelepanuta , et hanke läbipaistvamaks ja kontrollitavaks muutmisele on suunatud ka riigihanke aruande esitamise kohustus. 31.

§ 3

p 3 sätestab, et hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja on tõlgendanud seaduses sätestatud võrdse kohtlemise ning mittediskrimineerimise keeldu oluliselt laiendavalt, jättes tähelepanuta, et osundatud sätte eesmärgiks on tagada hanketuru avamine ja soodustada konkurentsi lepinguosaliste riikide ( Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik ) vahel, samuti hanketuru avamine konkurentsile Euroopa Liidu siseturul ning on seatud nõue nimetatud lepinguosaliste riikide hankijate /pakkujate võrdseks kohtlemiseks, seadmata takistusi või eelistamata mõne lepinguosalise riigi hankest huvitatud isikuid. Ülaltoodud põhjendustel on ka ekslik kaebuse väide

§ 3

p 3 loetlemata isikute teiste isikutega ebavõrdse kohtlemise põhiseadusevastasusest. Tallinna Ringkonnakohtu osundatud määruses on leitud, et riigihankes osalejate piiramine

§ 3p 3 nimetatud riikide ettevõtjatega on leidnud aset avalikes huvides.

Kohus jagab seda esitatud põhjendustele tuginevat järeldust. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, hinnates kaebaja täiendavalt esitatud dokumente , et nii Eesti kui Valgevene seadused võimaldavad teineteise ettevõtjate suhtes riigihangetel piiranguid kehtestada, mistõttu ei saa rääkida ebavõrdsest kohtlemisest. Ülaltoodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivselt esitatud taotlus. 32. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt menetluskuludena 939,00 euro väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud , taotlus põhjendatud ning menetluskulude väljamõistmise taotlus kuulub rahuldamisele /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik