Obsah (6)

§ 654§ 436§ 164§ 657§ 230§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-12819 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2013, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ande Tänav ja Malle Seppik Tsiviila

§ 654lg 22) järgmiselt: Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista Ü Jlt T J kasuks välja igakuine elatusraha tagantjärele alates 17.03.2009 kuni 17.03.2010 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks sent) eurot lapse K-J J ülalpidamiseks kokku summas 1 668,12 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa eurot ja kaksteist senti) eurot. 1 Mõista Ü Jlt T J kasuks välja igakuine elatusraha lapse K-J J ülalpidamiseks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks sent) eurot alates 18.03.2010 kuni 30.06.

1. Mõista Ü Jlt K-J J kasuks välja igakuine elatusraha 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks sent) eurot alates 01.07.2010 kuni 31.12.
2. Mõista Ü Jlt K-J J kasuks välja igakuine elatusraha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 01.01.2012 kuni 31.12.
3. Mõista Ü Jlt K-J J kasuks välja igakuine elatusraha 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, kuid mitte vähem, kui seaduses sätestatud elatise igakordne miinimumsuurus alates 01.01.2013 kuni K-J J täisealiseks saamiseni 10.08.
4. K-J J kasuks välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks T J pangakontole. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
5. T J (hageja) esitas K-J J (laps) seadusliku esindajana 17.03.2010 Ü J (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks alates 17.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 7000 krooni (447,38 eurot) kuus.
6. Hagiavalduse kohaselt kasvatab hageja last üksinda, ei tööta ja tema ainsaks sissetulekuks on peretoetus 300 krooni kuus. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest alates
7. aastast osa võtnud. Hageja arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 8000 krooni (511,29 eurot) kuus.
8. Kostja majanduslik seisund on väga hea. Kostja elab suursuguses majas ning on eduka osaühingu Varleton omanik. Tema sissetulek on tunduvalt üle keskmise. Hageja palus nõuda kohtul välja dokumendid kostja varalise seisundi kohta. Kuna poolte majanduslik olukord on ebavõrdne, palus hageja kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist ning jätta 2 enamik lapse ülalpidamiskuludest kostja kanda, s.t mõista kostjalt välja elatisraha 7000 krooni (447,38 eurot) kuus. 25.04.2011 istungil vähendas hageja oma nõuet 444 euroni kuus. Kostja seisukoht
9. Kostja vaidles hagile lapse vajaduste ja elatise suuruse osas vastu. Kostja laste arvu ja töövõime kaotust arvestades ei saa temalt välja mõista miinimumelatisest suuremat elatist.
10. Kostja ei ole enam Varleton OÜ omanik, kuna võõrandas osaluse 4 aastat tagasi. Juhatuse liikmena ta palka ei ole saanud, kuid kostja sissetulek oli kuni trauma saamiseni
11. a alguses hea ning kostja maksis lapse ülalpidamiseks hagejale selle ajani sularahas 191,73 eurot (3000 krooni) kuus. 2010 jaanuaris hakkas hageja raha juurde nõudma. Kostja maksis lapsele kuni
12. a lõpuni elatist, mistõttu on tagasiulatuv elatisenõue alusetu.
13. 25.09.2009 tuvastati kostjal püsiv töövõime kaotus 40%. Seetõttu sai kostja palka üksnes perioodil september 2009 kuni veebruar
14. 18.02.2010 tuvastati kostjal püsiv töövõime kaotus 70%. Asjaolu, et kostja sai tänu traumaeelsele heale palgale suhteliselt suurt töövõimetuspensioni, ei tähenda, et kostjalt võiks selle järgi välja mõista elatise. Töövõimetuse tõttu lõppeb kostjal töösuhe Varleton OÜ-ga.
15. Hageja nimetatud hoonestatud kinnisasi kuulub kostja elukaaslasele ja seda ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Asjaolu, et sellel asuvate hoonete renoveerimiseks võttis laenu kostja ning sooritas ka tagasimakseid, oli tingitud sellest, et kostja sissetulek oli laenu võtmise ajal hea ja kostja pidi ülal pidama elukaaslasega saadud nelja last. Kostja töövõimetuse tõttu jäävad laenumaksed edaspidi tõenäoliselt kostja elukaaslase kanda. Asjas tuleb arvestada, et kostjal on veel neli last, keda ta on kohustatud ülal pidama.
16. Hageja nimetatud ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured ja tõendamata. Ebausutavalt suured on kulutused toidule, riietele, jalanõudele, prillidele, samuti kommunaalkulud. Lapse ülalpidamiseks ei tohiks kuluda üle 255,65 euro (4000 krooni) kuus.
17. Kostja ja hageja varaline seisund ei ole võrdne. Hagejale kuulub abielu ajal omandatud korter XX külas ja 3,5 ha suurune kinnisasi, mille jagamist ei ole kostja nõudnud. Hageja saaks sissetulekut maatulundusmaalt. Kostjale ei kuulu kinnisasju ning kostja on töövõimetu. Esimese astme kohtu otsus
18. Pärnu Maakohus rahuldas 06.06.2011 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139 eurot 1 senti (2175 krooni) kuus alates 17.03.2009 kuni 30.06.2010 lapse seadusliku esindaja kasuks ning alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni (10.08.2016) lapse enda kasuks. Kummagi poole menetluskulud jättis maakohus poole enda kanda.
19. Pooled ei vaidle selle üle, et laps elab hageja juures ja on hageja kasvatada.
20. Lapse vajaduste hindamisel on hageja ilmselgelt hinnanud tema vajadusi üle. Hageja esitatud väljatrükid internetist ei ole käsitatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 272 lg 1 mõistes dokumentaalsete tõenditena ja need tuleb jätta tähelepanuta.

1. Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Hagejal on korter XX külas ja kinnistu XX vallas. E-maksuametile tehtud päringu kohaselt ei ole hagejal Eestis ametlikku töökohta alates 2007 aprillist. Oma tööta olekut ei ole hageja põhjendanud. Hageja sai viimati töötasu AS-ilt XX 2007 aprillis. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on
2. aastal töötanud FIE-na ja talle on tagastatud 22.03.2011 tulumaksu 60,40 eurot. Ajavahemikul 01.03.2011–24.05.2011 on hageja kontole laekunud kokku 1775,40 eurot. Seega ei vasta tõele hageja väide, et tema ainsaks sissetulekuks on peretoetus. 3
3. Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-15881 on tõendatud, et kostjal on ka uuest kooselust sündinud laste (04.08.2002 sündinud K ja Ü J ning 18.02.2008 sündinud P ja T J) ülalpidamise kohustus. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale kinnisasju. Eesti Töötukassa 11.05.2010 tõendi kohaselt on kostjale määratud 31.05.2010–24.02.2011 töötuskindlustuse hüvitis. Äriregistri andmetel ei ole kostja enam Osaühingu Varleton omanik ega juhatuse liige. Äriregistri andmetel on 20.01.
4. seisuga Osaühingu Varleton osanik kostja elukaaslane. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 28.02.2010 tõendi kohaselt on kostja osaliselt töövõimetu ning
5. septembrist 2009 kuni
6. septembrini 2011 on tema töövõime kaotuse suuruseks 70%.
7. Kostja on avaldanud kohtule, et on nõus maksma elatist ettenähtud alammääras. Seaduse kohaselt ei või elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 139,1 eurot kuus. Arvestades kostja varanduslikku olukorda, osalist töövõime kaotust ning tema ülalpidamisel olevat nelja last, on kostja suuteline maksma elatist miinimummääras. Apellatsioonkaebus
8. 05.07.2011 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja 400 eurot kuus ning määrata elatise tasumise päevaks ettemaksuna iga kuu
9. kuupäev. Hageja ei nõustunud ka menetluskulude jaotusega, paludes menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse materiaalõigusnormide – perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te 1 ja 2 ning § 100 lg 4 ja menetlusõigusnormide –

§ 436lg-te 1–4 ja § 164 lg 3, rikkumise tõttu.

1. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei analüüsinud maakohus tõendeid ning jättis tuvastamata lapse tegelikud vajadused. Lapse vajadusi ei ole kostja vaidlustanudki, mistõttu on nimetatud asjaolu omaksvõtuga tõendatud.
2. Kostja tegelik majanduslik olukord on oluliselt parem, kui ta näitab, ning see võimaldab tal maksta hageja nõutud elatist. Elatise väljamõistmisel ei jää tema teised lapsed vähem kindlustatuks, mistõttu PKS § 102 lg-le 2 tuginev vastuväide on esitatud tõenditega ümber lükatud. Maakohus tugines alusetult kostja töövõime osalisele kaotusele, jättes arvestamata, et samas ulatuses oli kostja töövõimetu juba oluliselt varem, mis ei takistanud tal loomast oma firmat ja seal kuni praeguse hagi esitamiseni töötamast.
3. Menetluskulude jaotuse osas ei arvestanud kohus hageja taotlust jätta need

§ 164

lg 3 alusel kostja kanda, kuivõrd kostja ei andnud täielikku teavet oma sissetulekute kohta, mistõttu pidi hageja korduvalt kohtult taotlema, et kohus vastava teabe välja nõuaks ja mille tulemusel selguski, et kostja sissetulek on suurem kui ta väitis. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Edasine menetlus
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.01.2012 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse elatise suuruse osas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega suurendas kostjalt väljamõistetud elatist 110,99 euro võrra, s.o 250 euroni kuus ja täiendas otsust elatise maksmise korra osas. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.
3. 24.10.2012 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 4
4. Ringkonnakohus, pidades silmas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt käesolevas tsiviilasjas 24.10.2012 otsusega antud juhiseid, leiab, et Pärnu Maakohtu 06.06.2011 otsus on lõppjärelduses õige ja seetõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Hagi osalisel rahuldamisel tuleb maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurust seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumise tõttu siiski muuta perioodi osas, mis puudutab pärast maakohtu otsuse tegemist välja mõistmisele kuuluvat elatist. 24. Riigikohus on 24.10.2012 otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud tõendeid selle kohta, et lapse mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest. Riigikohtu hinnangul sai ringkonnakohus sellises olukorras lähtuda üksnes lapse miinimumvajadustest ning mõista kostjalt välja elatise, mis ei ületa seaduses sätestatud elatise miinimummäära.

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu antud juhiste kohaselt lasub hagejal kostjalt seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks kohustus kõigepealt tõendada, et lapse ülalpidamise mõistlikud vajadused on enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 2 ja kehtiva PKS § 99 järgi seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad.

1. Riigikohtu suuniseid silmas pidades koostas ringkonnakohus pooltele 14.01.2013 kirja, milles muuhulgas juhtis hageja tähelepanu Riigikohtu ülalviidatud seisukohale ja andis hagejale tähtaja esitada tõendeid oma positsiooni kinnitamiseks (III kd, tl 100). Hageja ei ole pidanud vajalikuks ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid esitada.
2. Kuna Riigikohus on 24.10.2012 otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et asjas seni esitatu varal ei ole leidnud tõendamist, et lapse mõistlikud vajadused on suuremad seaduses sätestatud miinimumvajadustest, tuleb ringkonnakohtul Riigikohtu juhiseid arvestades lugeda õigeks maakohtu otsus, millega on elatis välja mõistetud summas, mis ei ületa seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Kuna hageja ei ole elatise suuremat vajadust kui nõude esmast komponenti tõendanud ning kostja ei ole elatise miinimumsuuruses väljamõistmisele vastu vaielnud, puudub põhjus anda hinnangut muudele elatise väljamõistmisel arvesse võetavatele kriteeriumitele.
3. Elatise miinimummäär on alates maakohtu 06.06.2011 otsuse tegemisest muutunud ja seda tuleb ringkonnakohtu otsuse tegemisel arvestada. Maakohus lähtus otsust tehes s.h elatise tagantjärele väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 alates 01.01.2011-31.12.2011 kehtinud alampalga määrast, millest PKS § 101 lg 1 järgi arvestav elatise suurus oli 139,01 eurot. Kostja ei ole elatise sellises määras väljamõistmist vaidlustanud. Perioodil 01.01.2012-31.12.2013 kehtestas Vabariigi Valitsuse määrus nr 169 uue alampalga määra, mille alusel arvestatava elatise miinimumsuuruseks oli 145 eurot. Alates 01.01.2013 kehtiva alampalga määra kehtestab Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6, mille järgi on elatise miinimumsuuruseks 160 eurot.
4. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 5